lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-6802/7

Ühinguõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.08.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-6802/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. august 2023

Tsiviilasja number

2-23-6802

Tsiviilasi

OÜ Lõuna Farm (kustutatud) avaldus OÜ Lõuna Farm (kustutatud) registrisse ennistamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. mai 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Lõuna Farm (kustutatud) määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Lõuna Farm (kustutatud) (rk: 12511444), esindaja Priit Janu

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 25. mai 2023 määrus ja saata asi Tartu Maakohtule OÜ Lõuna Farm (kustutatud) avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

1.Priit Janu esitas 09.05.2023 OÜ Lõuna Farm (kustutatud) (avaldaja) esindajana Harju Maakohtusse avalduse OÜ Lõuna Farm (kustutatud) registrisse ennistamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on OÜ Lõuna Farm registrist kustutatud, kuid ühingul on nii vara kui lõpetamata kohtumenetlused, mistõttu palub avaldaja kanda OÜ Lõuna Farm (kustutatud) tagasi registrisse likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja määrata likvideerijaks avaldaja.
2.Harju Maakohus edastas avalduse 18.05.2023 määrusega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 25. mai 2023 määrusega P. Janu avalduse OÜ Lõuna Farm (kustutatud) registrisse ennistamiseks, likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud P. Janu kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt näeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 ette, et kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 näeb ette, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Esitatud dokumentidest ei nähtu, millest tuleneb P. Janu esindusõigus avalduse esitamiseks OÜ Lõuna Farm suhtes likvideerimismenetluse läbiviimiseks. P. Janu ei olnud OÜ Lõuna Farm registrist kustutamise ajal ühingu juhatuse liikmeks, osanikuks ega võlausaldajaks. P. Janu ei ole selgitanud, milline on see vara, mida avalduses on silmas peetud. Ka ei ole nimetatud ühtegi lõpetamata kohtumenetlust. Seega ei ole avalduses põhistatud avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Pärnu Maakohus teinud tsiviilasjas nr 2-21-9535 13.02.2022 määruse, mille kohaselt ei ole kohtul OÜ Lõuna Farm vara faktilise olemasolu kohta veendumust tekkinud. P. Janu ei ole kohtu sellekohastele nõudmistele vastanud ega selgitusi andnud. Erinevates menetlustes antud selgitused on vastuolulised. Lahendi tegemisel on Pärnu Maakohus tutvunud kõigi OÜ-ga Lõuna Farm seotud kohtumenetlustega. Pärnu Maakohtu 13.02.2022 määrus jõustus 08.05.2023. Sealjuures märkis Tallinna Ringkonnakohus samas asjas 26.01.2023 tehtud määruses, et maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et likvideerimismenetluse algatamiseks ÄS § 218 lg-te 2 ega 3 järgi ei ole alust. 09.05.2023 kohtule esitatud avalduses ei ole selgitatud, kuidas on olukord muutunud võrreldes tsiviilasjas nr 2-21-9535 tuvastatuga, mille kohaselt mh ÄS § 218 lg 2 järgi likvideerimismenetluse algatamiseks alus puudub. Kohus leidis, et avaldusel puudub perspektiiv. OÜ Lõuna Farm väidetava vara küsimus on ammendavalt lahendatud jõustunud

lahendiga tsiviilasjas nr 2-21-9535. P. Janu on nimetatud tsiviilasjas esindanud ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel) avalduses OÜ Lõuna Farm (kustutatud) ennistamiseks ja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Ühtegi täiendavat asjaolu või seisukohta võrreldes tsiviilasjas nr 2-21-9535 esitatuga P. Janu praeguses asjas kohtule esitanud ei ole. OÜ Lõuna Farm pooleliolevate kohtumenetluste kohta märkis kohus järgmist. Tsiviilasi nr 2-18-6803 on peatatud kuni tsiviilasja nr 2-17-18830 lahendamiseni ja nr 2-17-18830 kuni tsiviilasja nr 2-21-9535 lahendamiseni. Tsiviilasi nr 2-21-9535 on lahendatud ja lõpplahend jõustunud. Seega tsiviilasjas nr 2-17-18830 menetluse peatamise alus on ära langenud ning kohus saab otsustada menetluse edasise käigu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.P. Janu esitas OÜ Lõuna Farm (kustutatud) esindajana 20. juunil 2023 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 25. mai 2023 määruse tühistamist ning asja saatmist tagasi Tartu Maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, ennistada OÜ Lõuna Farm registrisse likvideerimismenetluse läbiviimiseks, määrata likvideerijaks P. Janu ning saata OÜ Lõuna Farm registrisse ennistamise määrus avaldaja esindajale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kustutati OÜ Lõuna Farm registrist 22.12.2020. Ühingu registrist kustutamise kandel on ühingu õigusvõime lõppemise osas deklaratiivne tähendus. Ühingu registrist kustutamisel saab õigusvõime lõppeda üksnes varatu ühingu osas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2, ÄS § 2 lg 3). OÜ Lõuna Farm õigusvõime ei ole seega lõppenud. Kohtu- ja täitemenetluste ning vara jagamise jätkamiseks on vaja määrata ühingule ka seaduslik esindaja; 2) kui kohtule jäi ebaselgeks P. Janu esindusõigus, tulnuks määrata puuduse kõrvaldamiseks (esindusõiguse selgitamiseks) tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1), mitte keelduda avaldust menetlusse võtmast. P. Janu on OÜ Lõuna Farm tehinguline esindaja. Kas osaühing on registrisse kantud või mitte, ei mõjuta osanike koosoleku õigust määrata ühingule tehinguline esindaja. ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud otsustada ka juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi; 3) on OÜ Lõuna Farm osas lõpetamata kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-18-187 ja 2-17-18830, kus toimub OÜ-le Lõuna Farm kuuluvate varade tagasivõitmine. Lõpetamata on täitemenetlused täiteasjades nr 025/2017/3810, 025/2019/4181 ja 025/2020/4304, kus toimub OÜ Lõuna Farm varade jaotamine võlausaldajate vahel. Kuna viidatud tsiviil- ja täiteasjade menetlustes toimub OÜ Lõuna Farm varade tagasivõitmine ja jaotamata vara jagamine võlausaldajate vahel, tuleb ühingut õiguse üldpõhimõtte kohaselt käsitleda võlgade sissenõudmise ja vara jaotamise eesmärgil tegevust jätkavana (BGH, kohtuotsus 17.10.1994 – II ZR 159/93). Ühingu täielik lõppemine saab toimuda ainult siis, kui ühing on tegelikult ilma varadeta (BGH, kohtuotsus 29.09.1967 – V ZR 40/66). Kaebuse esitaja palub analüüsida, kas viidatud Saksa (Eesti õiguse „doonormaa“) õiguse printsiibid kohalduvad ka Eesti õiguses. 16.01.2023 arestis kohtutäitur Kaire Põlts OÜ-le Lõuna Farm (kustutatud) kuuluva Nauvitsman OÜ vastu vallasvara valduse üleandmise nõude, mis arestiti 04.04.2018 täiteasjas nr 025/2017/3810: 1) rullkiletaja; 2) vaalutaja; 3) ruloompress; 4) ketaskoorel; 5) rippniiduk; 6) kultivaator; 7) ader; 8) veokäru; 9) traktor MTZ 82; 10) traktor MTZ 82. Mõistetamatu on määruses märgitu, et tsiviilasjas nr 2-21-9535 ei ole kohtul OÜ Lõuna Farm vara faktilise olemasolu kohta veendumust tekkinud. Tsiviilasjas nr 2-21-9535 esitasid taotluse OÜ Lõuna Farm täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks võlausaldajad. Praeguses menetluses on avalduse esitanud registrist kustutatud ühing, s.o OÜ Lõuna Farm, kelle vara on jätkuvalt jaotamata, kuid puudub registrikanne ja seaduslik esindaja.

Samuti on olukord tsiviilasjas nr 2-21-9535 tuvastatuga võrreldes oluliselt muutunud. 18.07.2018 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-187 otsuse, millega tunnistas kehtetuks OÜ Lõuna Farm ja Kerstin Juganson FIE vahel 24.04.2016 ja 27.09.2016 sõlmitud müügitehingud ning kohustas K. Juganson FIE-t üle andma kehtetuks tunnistatud müügilepingute alusel saadu hariliku väärtuse 43 200 eurot OÜ Lõuna Farm kohtutäiturile Kaire Põlts või kohtutäiturile Taive Peedosaar. 18.07.2018 otsusele on esitatud apellatsioonkaebus ja apellatsioonikohus teeb tsiviilasjas lahendi 21.06.2023. 01.02.2023 tunnistati kehtetuks TsMS § 428 lg 1 p 5 osas, mille järgi oli kohtumenetluse lõpetamise alus asjaolu, et asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kehtiva õiguse kohaselt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 teise lause järgi läbi vaatamata olukorras, kus OÜ Lõuna Farm tsiviilkohtumenetlusvõime on menetluse kestel lõppenud. Seega on ilmne, et OÜ-l Lõuna Farm tekib tsiviilasjas nr 2-18-187 jaotatavat vara, kui ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätab ning jõustub Harju Maakohtu 18.07.2018 otsus. Seega on avaldajal jaotamata vara, mille jaotamiseks ja ühingu õigusvõime lõpetamiseks on vaja läbi viia likvideerimismenetlus; 4) on avaldaja avalduses taotlenud enda ärakuulamist kohtu poolt.

5.27. juulil 2023 esitas P. Janu määruskaebuse täienduse, kus on märgitud avaldajaks I OÜ Lõuna Farm (kustutatud) (tehinguline esindaja P. Janu) ja avaldajaks II T.K.Kattoasennus OÜ (OÜ Lõuna Farm (kustutatud) ainuosanik, seaduslik esindaja P. Janu). Määruskaebuse täienduse kohaselt jättis Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-187 21.06.2023 määrusega K. Jugansoni apellatsioonkaebuse ning Sten Janu ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) vastuapellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 23.07.2018 otsuse peale läbi vaatamata. 06.07.2023 esitas K. Juganson Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 määruse p 1 osas. Riigikohus ei ole määruskaebust menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et tsiviilasja nr 2-18-187 menetluse tulemusena tekib OÜ-l Lõuna Farm täiendavalt jaotamata vara summas 43 200 eurot. Seega on avaldajal puhul täidetud ÄS § 218 lg 2 tingimus. Juhuks kui kohus leiab, et avaldaja ei saa iseenda osas likvideerimisavaldust esitada, paluvad avaldaja ja avaldaja ainuosanik lugeda likvideerimisavaldus esitatuks avaldaja ainuosaniku, s.o T.K. Kattoasennus OÜ poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule OÜ Lõuna Farm (kustutatud) avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte kohaldub ka hagita asjades esitatud avalduste menetlusse võtmise otsustamisel. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata nimetatud sätte alusel ja märkis lühidalt, et avaldus on perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on TsMS § 371 lg 2 p-i 2 valesti kohaldanud, kuna üksnes avalduse (milles on avalduse aluseks olevaid asjaolusid põhjendatud ühe lausega) alusel ei olnud võimalik jätta avaldust menetlusse võtmata.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse menetlusse TsMS § 371 lg 2 p-i 1 või p-i 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamise- või kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt näiteks Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 15; 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21). Seega peab kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel avaldaja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse avalduse rahuldamiseks. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et selliseks õigusnormiks on ÄS § 218 lg 2, mis sätestab täiendava likvideerimise, ning mille kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avalduses sooviti täiendava likvideerimise läbiviimist ning osaühingu endine juhatuse liige P. Janu on ÄS § 218 lg 2 järgi huvitatud isikuks, kellel on õigus sellist avaldust esitada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt , et kui esitatud avaldus on puudustega, tuleb maakohtul TsMS § 3401 lg 1 alusel anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

8.Määruskaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise peab otsustama maakohus eelmenetluse käigus.
9.Määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 maakohus asjas lõpplahendi tegemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium