Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus K. M. on esitanud Harju Maakohtule avalduse Nischinta Parudami OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 15.07.2022 otsuse, millega rahuldas K. M.’i töövaidluse avalduse Nischinta Parudami OÜ vastu. Töövaidluskomisjoni 15.07.2022 lahendi alusel peab Nischinta Parudami OÜ tasuma K. M.’ile kokku 6 400 eurot. Nischinta Parudami OÜ ei ole täitnud 15.07.2022 Töövaidluskomisjoni lahendit ega tasunud K. M.’ile mitte ühtegi senti. K. M. esitas Nischinta Parudami OÜ vastu täitmisavalduse, mille alusel on algatatud täitemenetlus nr xxxx. Kohtutäitur K. L. vastuse kohaselt oli võlgnikule esitatud vabatahtlik nõude tasumise tähtaeg 30.03.2023, kuid nimetatud tähtajal ei asunud võlgnik võlgnevust tasuma ega polnud ka kontakteerunud kohtutäituriga, et kokku leppida tingimusi graafiku sõlmimiseks. 31.03.2023. a arestis kohtutäitur võlgniku arvelduskonto ja nõuded Maksu- ja Tolliametilt. Võlgnikul puudub registervara, millele sissenõuet pöörata. 01.06.2023. a seisuga ei ole arestimise tulemusena raha laekunud. Kohtutäitur K. L. vastuse kohaselt ei ole võlgniku suhtes toimuvates täitemenetlustes kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlausaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse, nimetada Nischinta Parudami OÜ ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Nischinta Parudami OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 14.08.2023. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi 15.07.2022. a otsuse töövaidlusasjas nr xxxx, millega mõistis tööandjalt avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 01.02.2022 kuni 18.04.2022 eest brutosummas 2 670,89 eurot, kasutamata põhipuhkuse hüvitise brutosummas 1 714,30 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 2 014,81 eurot. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlausaldaja pöördus kohtutäituri poole. Võlgnik kohustust ei täitnud. Kohtutäitur K. L. on andnud 01.06.2023. a kinnituse, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole õnnestunud võlgnikult võlgnevust sisse nõuda. Äriregistri B- kaardi väljavõttelt nähtub, et alates 15.03.2023. a on võlgniku juhatuse liige R. P. (isikukood xxxx), kellel on alates 20.07.2023 ka kehtiv ärikeeld. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist ning § 179 lg 4 järgi juhatus kohustub esitama äriregistrile majandusaasta aruanded kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud Äriseadustik §§ 183 ja 179 sätestatut sellega, et ei ole registripidajale esitanud alates 2021. aastast majandusaasta aruandeid. Majandusaasta aruande esitamata jätmine viitab juhatuse soovile varjata tehinguid äriühingu varaga ning võimalikku vara väljaviimist äriühingust. Äriregistri andmetel on võlgnikul alates 10.06.2021.a maksuvõlg, mis 01.06.2023.a seisuga on 9 221,43 EUR. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puudub igasugune soov oma kohustuste täitmiseks ning töötaja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige R. P. on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 2 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.