Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu avaldus M. P. vastu võla nõudes nende Avaldaja: Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu (registrikood 80135553; aadress Gonsiori tn, 7, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10117, Harju maakond, Eesti; e-post [email protected]), lepinguline esindaja advokaat Deivi Vaht (e-post [email protected]) Puudutatud isik: M. P. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 22.03.2023, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldaja Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu avaldus M. P. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista puudutatud isikult M. P. (isikukood XXX) avaldaja Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu (registrikood 80135553) kasuks põhivõlgnevus summas 6 525,20 eurot perioodi 01.04.2019 kuni 30.11.2022 eest ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 465,61 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult M. P. (isikukood XXX) avaldaja Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu (registrikood 80135553) kasuks viivis põhivõlgnevuselt summas 6 525,20 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.08.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
Jätta menetluskulud 25% ulatuses avaldaja Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu ja 75% ulatuses puudutatud isiku M. P. kanda.
5.Välja mõista puudutatud isikult M. P. (isikukood XXX) avaldaja Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu (registrikood 80135553) kasuks menetluskulud summas 582,22 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatul isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-22-19364 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu (avaldaja) esitas 28.12.2022 Harju Maakohtule avalduse M. P.lt (puudutatud isik) võlgnevuse summas 6 756,99 eurot ja lisanduva viivise saamiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil XXX ja puudutatud isik on avaldaja liige.
3.Avaldaja ei ole tasunud korteriühistu poolt esitatud arveid majandamiskulude eest alates 2019 aasta aprillist kuni 2022 aasta novembrini kogusummas 6 756,99 eurot.
4.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik märgib, et tal on vastastikused nõuded ning et nõuded tema vastu on põhistamata.
5.Kohus kuulas menetlusosalised vahetult ära 22.03.2023 kohtuistungil. Puudutatud isik võtab kohtuistungil omaks, et avalduse aluseks olevad arved on tema poolt täielikult tasumata (ajatempel 00:01:58), samuti, et õiged on tema korteri ruutmeetrid, milleks on 67,5 m2 (ajatempel 00:02:25).
6.Puudutatud isikul on vastuväide, et vee kulu jagamist näitude, mitte kaasomandi osa suuruse järgi, põhikiri ette ei näe. Avaldaja kinnitab kohtuistungil, et põhikiri ei näe ette vee eest tasumist reaalse tarbimise ehk mõõdikute näitude järgi (ajatempel 00:09:15).
7.Puudutatud isiku vastuväide küttekulule seisneb selles, et maja küttesüsteem on rikutud ja 3 korteriomandit on ennast küttesüsteemist välja lülitanud, kuid küttearve jagatakse X korteri peale.
8.Puudutatud isik kinnitas 22.03.2023 kohtuistungil, et prügiveoga probleemi ei ole. Arvete maksmisest keeldumist põhjendab puudutatud isik sellega, et kahe aasta jooksul ei ole saanud korterit kasutada näiteks remonttööde tõttu, naabripoolse ventilatsiooni väidetava rikkumise tõttu ja korteriühistu osade pindade väljaüürimise tõttu.
9.Avaldaja täiendas pärast 22.03.2023 toimunud kohtuistungit avaldust. 24.04.2023 avalduse kohaselt kuivõrd ühistu põhikirjas ei ole veetarbimise kulude eest tasumine veemõõtjate järgi sätestatud, tuleb kohaldada KrtS § 40 lg 1. Avaldaja osundab, et põhikirja p 21 järgi kannavad ühistu liikmed elamu majandamise ja hooldamise kulud proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsustele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas. Puudutatud isiku korteriomandi mõttelise osas suurus on 675/22052.
10.Kogu korteriühistu veekulu, millise perioodi eest avaldaja arvete tasumist nõuab (aprill 2019 kuni november 2022) moodustas kokku 8528 m3. Sellest puudutatud isiku osa ruutmeetri põhisel arvestusel on 260,95 m3 ( 8528 × 675/22052).
11.Avaldaja poolt esitatud arvetes on arvestatud vee eest tasumiseks 2019-2022 perioodi eest 53,98+570,66+4,57=629,21 eurot. Ruutmeetripõhise arvestuse järgi m3 vee maksumusega 1,523 €/m3 eest teeks puudutatud isiku tasu vee eest 397,42 eurot ehk 231,79 eurot on avaldaja küsinud rohkem. Vastavas osas korrigeeris avaldaja oma nõuet ja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 6 256,20 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
2-22-19364
12.Puudutatud isiku 24.05.2023 vastuväidete kohaselt on veekulu ümberarvestus tehtud vaid puudutatud isikut puudutavas osas, kuid nimetatu ei lahenda puudutatud isiku hinnangul üldist probleemi.
13.Puudutatud isikul on vastuväited küttekulu jaotamisele, sest küttekulu ei jagata omandi üldpinnale, vaid on neli privilegeeritud omandit.
14.Puudutatud isik jäi oma 24.05.2023 menetlusdokumendis vastuväidete juurde, et arvetel "Haldus" ja "Hooldus koristus" nimetuste all on kõik, kas otse G. P. omanduses või tema mõju all ettevõtete poolt osutatud teenused, kuid volitusi nendeks tehinguteks küsitud ega saadud ei ole. Puudutatud isiku hinnangul on tegu lihtlabase omandamisega.
15.Puudutatud isik märgib samuti, et vaidlusaluseks perioodiks on kogu tema kaasomanikuks olemise aeg, mitte avalduses toodud periood.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus vaatab korteriühistu avalduse korteriomaniku vastu asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi on hagita asjad ka korteriühistu nõuded korteriomanike vastu majandamiskulude tasumiseks.
17.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada 24.04.2023 muudetud ulatuses.
18.24.04.2023 korrigeeritud avalduse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 6 256,20 euro ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 28.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
19.Kohus on seisukohal, et avaldaja nõuded, s.o põhinõue 6 256,20 eurot ja viivis alates 28.12.2022 on põhjendatud. Kohus rahuldab avalduse osaliselt ehk korrigeeritud ulatuses ning põhjendab seda järgmiselt.
20.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
20.1.puudutatud isikule kuulub elamus korteriomand nr X üldpinnaga 67,5 m2;;
20.2.avaldaja on korteriühistu, mis valitseb korteriomandite asukohaga XXX, kaasomandi eset;
20.3.puudutatud isik on korteriomanikuna avaldaja liige;
20.4.avaldaja on puudutatud isikule perioodil 01.04.2019 kuni 30.11.2022 esitanud korteriomandi majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid kogusummas 6 756,99 eurot, mis on jäetud puudutatud isiku poolt tasumata;
20.5.arvetel on vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest esitatud majandamiskulude tasumise nõue vastavalt veemõõtjate näitudele, ülejäänud kulud vastavalt korteri ruutmeetritele.
21.Kohus hindab esmalt, kas avaldajal on õigus nõuda tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste arvetel märgitud ulatuses.
2-22-19364
22.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.
23.KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Seevastu lõike 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
24.Korteriühistu tugineb nõudeperioodi 2019 kuni 2022 puhul põhikirjale ja majanduskavadele. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.
25.Tsiviilasjas 2-19-110423 on jõustunud lahendiga tuvastatud, et puudutatud isik ei ole vaidlustanud 12. juuni 2019 üldkoosoleku otsuseid ja esile pole toodud nende tühisuse aluseid. Järelikult on viidatud otsused kehtivad, mh kehtib otsus nr 2 osas, millega kehtestati majanduskava kogu aastaks 2019.
26.Kohus tuvastab, et majanduskavad aastateks 2020 (dtl 480) ja 2021 (dtl 481) on vastu võetud 29.06.2020 üldkoosolekul. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et vastavat üldkoosoleku otsust oleks vaidlustatud ning kohtule ei nähtu otsuse tühisuse aluseid. Kohus ei tuvasta ja kohtu ette ei ole toodud, et 2022 aasta majanduskava (dtl 482) oleks kehtivalt vastu võetud.
27.Tsiviilasjas 2-19-110423 on samuti jõustunud lahendiga (p 10) tuvastatud, et korteriühistu 18. juuni 2015 üldkoosolekul otsustati elamu remondiraha koguda aastaringselt 0,7 eurot/m2 ning kehtestati hooldus- ja halduse tasumäär 0,43 eurot/m2. Korteriühistul on õigus nõuda sihtotstarbeliste maksete tasumist olenemata sellest, kas vastaval ajavahemikul korteriühistu kannab asjaomast kulu ja kas iga konkreetne kulu on põhjendatud.
28.Lisaks nõuab korteriühistu kulupõhist tasu selliste nn vahendatud teenuste eest nagu elamu üldkasutatavate ruumide elekter (üldelekter), jäätmevedu, küte, vesi- ja kanalisatsioon, fonoluku hooldus ja kindlustus.
29.Puudutatud isiku väidete kohaselt ei ole põhjendatud küttekulude arvestamine lähtuvalt kaasomandiosa suurusest ehk korteri ruutmeetrite järgi, kuivõrd osad korteriomandid on küttesüsteemist lahkunud.
30.Puudutatud isiku vastuväide on pahatahtlik ja kujutab endast menetlusõiguste kuritarvitamist põhjusel, et tsiviilasjas 2-19-110423 on kohus jõustunud lahendiga tuvastanud, et korteriühistu põhikirjast ei nähtu erisusi küttekulu jaotamisel ja küttekulu jaotatakse kõigi korteriomanike vahel, sh ka nende, kelle korterid on üldisest küttesüsteemist välja lülitatud. Selliselt on küttekulu ka jaotatud, mistõttu puudutatud isiku vastuväide ei ole põhjendatud.
31.Puudutatud isik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kuludele, milliseid on korteriühistu arvestanud ruutmeetrite ehk korteri pindala alusel. Puudutatud isiku üldsõnalised vastuväited sellele, et "Haldus" ja "Hooldus koristus" nimetuste all on kõik, kas otse G. P. omanduses või tema mõju all ettevõtete poolt osutatud teenused, kuid volitusi nendeks tehinguteks küsitud ega saadud ei ole, on jäänud puudutatud isiku poolt hoolimata kohtu selgitusest, et vastuväidet on vaja sisustada ja tõendada, täpsemalt sisustamata ja põhistamata.
2-22-19364
32.Põhjendatud ei ole ka avaldaja vastuväide, et vaidlusalune periood on kogu puudutatud isiku korteriomanikuks olemise aeg. Vaidlusalane periood on määratletud avaldaja poolt avalduses esitatud nõude ulatuse ja perioodiga.
33.Põhjendatud on aga puudutatud isiku algne vastuväide vee ja kanalisatsioonikulude arvestamisele, milline avaldaja algses nõudes lähtus tegelikust tarbimisest ehk veemõõtjate näitudest.
34.Põhikiri ei näe vee- ja kanalisatsiooni teenuse osas ette erisusi ning sellekohast korteriomanike kokkulepet asja materjalidest ei nähtu. Seega kohaldub ka vee- ja kanalisatsioonikulude arvestamisele KrtS § 40 lg 1 ning vee- ja kanalisatsioonikulu tuleb arvestada pindalade (67,5 m2 ja 2205,2 m2) ehk korteriomandi mõttelise osa suuruse (675/22052) järgi. Avaldaja on vastava ümberarvestuse 24.04.2023 esitanud ning vähendanud vee- ja kommunaalkulude nõuet 231,79 euro võrra. Oma 24.05.2023 vastuses ei ole puudtatud isik uuele vee- ja kommunaalkulude arvestusele vastu vaielnud.
35.Puudutatud isiku vastuväite, mille kohaselt tema suhtes tehtud ümberarvestus ei lahenda probleemi teiste korteriomanike jaoks, jätab kohus tähelepanuta. Puudutatud isik saab menetluses teostada üksnes iseenda õigusi.
36.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel, samuti arvestades, et avaldaja on oma nõuete olemasolu ja suurust tõendanud, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, st 24.04.2023 korrigeeritud ulatuses. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 6 525,20 eurot perioodi 01.04.2019 kuni 30.11.2022 eest.
37.Avaldaja on lisaks põhinõudele esitanud viivisenõude alates hagi esitamisest 28.12.2022 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
38.Käesoleva kohtumääruse tegemise seisuga on viivisenõue muutunud sissnõutavaks perioodi 28.12.2022 kuni 25.08.2023 eest summas 465,61 eurot. Viivisearvestus on järgnev: Periood
% aastas
päevi
summa
28.12.2022 - 31.12.2022
5,71
01.01.2023 - 30.06.2023
10,5
339,75
01.07.2023 - 25.08.2023
120,15
39.Samuti mõistab kohus välja viivise põhivõlgnevuselt (6 525,20 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.08.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
41.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
42.Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud 25% ulatuses avaldaja ja 75% ulatuses puudutatud isiku kanda. Kohus põhjendab menetluskulude jaotust sellega, et avaldajale pidi juba tsiviilasja 2-19-110423 menetlusest olema teada, et avaldajal puudub õigus arvestada vee- ja kommunaalkulusid mõõdikute alusel olukorras, kus põhikiri sellist kulude jaotust ei näe. Avaldaja poolt teadvalt ebaõigete arvete esitamine ja teadvalt ebaõige nõude esitamine kohtule on pahatahtlik ja käsitletav oma menetlusõiguste kuritarvitamisena, millest tulenevalt ei ole põhjendatud avaldaja kulude täielikult puudutatud isiku kanda jätmine sõltumata sellest, et kohus valdavas ulatuses avalduses esitatud nõude rahuldab.
2-22-19364
43.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
44.Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 50 eurot ja kulutused õigusabile menetluses summas 1 191,30 eurot (s.o 7,51 tundi tööd tunnihinnaga 150 eurot (käibemaks lisandub alates 24.03.2023). Avaldaja kinnitab, et menetluskulud on tekkinud seoses tsiviilasja 2-22-19364 kohtumenetlusega ning et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane.
45.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja kohtukuludena riigilõiv kogusummas 50 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
46.Avaldaja väidab, et tal on tsiviilasja menetluses tekkinud kulud õigusabile summas 1 191,30 eurot koos käibemaksuga alates 24.03.2023. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
47.Avaldajat on menetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud avaldajale menetluses õigusteenust kokku 7,51 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (millele lisandub käibemaks alates 24.03.2023). Kohus peab avaldaja lepingulise esindaja (vandeadvokaadi) tunnihinda tavapäraseks ja turuolukorrale vastavaks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul.
48.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on materjalidega tutvumisele, tõendite kogumisele, avalduse koostamisele kulunud 4 tundi. Kohus on seisukohal, käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, avaldus sisaldab lakoonilist asjaolude kirjeldust ja nõude summat, avaldusele lisatud tõendite maht on väike ja nende kogumisele ei saanud esindajal kuluda 1 tund. Kohus peab põhjendatud ajakuluks avalduse koostamisele koos tõendite komplekteerimise ja kliendiga nõupidamisega 1,5 tundi ning seega põhjendatud õigusabikuluks 225 eurot (1,5 x 150).
49.Ärakuulamiseks ettevalmistamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kulunud 0,5 tundi ehk 75 eurot, kulu on põhjendatud. Ärakuulamisel osalemisele on kulunud 0,85 tundi ehk 127,50 eurot, ka see kulu on põhjendatud.
50.Ärakuulamise järgselt on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud protokolliga tutvumisele, tõendite kogumisele, täiendavate seisukohtade koostamisele ja nõude ümberarvestusele 2 tundi. Kohus peab ajakulu osaliselt põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. Tõendid on eeldatavalt edastanud esindajale komplektsena avaldaja raamatupidaja, 24.04.2023 menetlusdokument sisaldab üksnes vee- ja kommunaalkulude ümberarvestust, mis pidanuks olema avaldajal arvestatud õigesti juba algses avalduses tulenevalt tsiviilasjas 2-19-110423 arutatud asjaoludest. Seega on kulu põhjendatud 270 euro ulatuses (1,5 x 180). Kohtu 14.07.2023 määrusega tutvumise kulu 0,16 tundi ehk 28,8 eurot on põhjendatud.
51.Seega on avaldaja põhjendatud kulutused õigusabile 726,30 eurot (225+75+127,5+270+28,8). Kokku on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 776,30 eurot, millest puudutatud isiku kanda jääb 75 % ehk 582,22 eurot.
52.Puudutatud isikul ei ole menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
53.Kohus märgib avaldaja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
2-22-19364
54.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.