Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu avaldus A T vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu (registrikood 80092393; asukoht Alvari tn 35, 13627 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Irina Reva (Eesti Korteriühistu Liit; e-post: xxx); Puudutatud isik: A T (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu avaldus A T vastu võla nõudes.
2.Mõista puudutatud isikult A T välja Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõlgnevus 830,91 eurot (arved ajavahemiku 01. veebruar 2023 31. mai 2023 eest).
3.Mõista puudutatud isikult A T välja Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu kasuks viivis põhivõlgnevuselt 830,91 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.07.2023 kuni põhinõude 830,91 eurot kohase täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku A T kanda. 4.2 Määrata kindlaks ja välja mõista puudutatud isikult A T avaldaja Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 514,95 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (514,95 eurot) tuleb puudutatud isikul A T tasuda Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-124212 Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK, AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE
1.Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu esitas 12.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A T 2 034,56 euro saamiseks. Võlgnik A T esitas 20.06.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 27.06.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu nõue A T vastu 2034,56 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu esitas 12.07.2023 Harju Maakohtule avalduse A T vastu võla nõudes. 02.08.2023 täpsustatud avalduse kohaselt avaldaja Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu valitseb korterelamut Tallinn, Alvari tn 35. Korteriühistu oli asutatud oktoobris 1993.a. Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu. Korteriühistu osutab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist. Puudutatud isikule A T’ile kuulub korteriomand xxx. Seega A T on Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu liige. Avaldaja esitab korterelamu Alvari 35 omanikele, sh puudutatud isikule, igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Kogu arvete arveldus põhineb seaduse, KÜ põhikirja, üldkoosoleku poolt kehtestatud majanduskavade ning kommunaalteenust osutatavate firmade poolt esitatud arvete alusel.
3.Puudutatud isikule tasumiseks esitatud arved on hõlmanud endas järgnevaid kululiike: haldustasu, hooldustasu, remondifond, kindlustus, prügivedu, üldelekter, üldvesi, tarbitud vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine ja soojusenergia. Puudutatud isik ei ole enda kohustusi avaldaja ees nõuetekohaselt täitnud, kuna tasub arveid vaid osaliselt ja oma äranägemise järgi. Arvete mittetähtajalise tasumise eest viivist avaldaja ei arvesta. Seisuga 01.07.2023 puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees moodustab 830,91 eurot. Seisuga 01.07.2023 on puudutatud isikul jäänud tasumata järgmised arved: arve nr 257, 28.02.2023 summas 102,95 eurot, arve nr 357, 31.03.2023 summas 281,16 eurot, arve nr 457, 30.04.2023 summas 240,45 eurot, arve nr 557, 31.05.2023 summas 206,35. Kokku on tasumata 830,91 eurot.
4.Puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 64,8 m2. Kõikide korteriomandite üldpind moodustab 4 735,6 m2. Haldustasu, hooldustasu ja remondifondi eest esitatud tasunõude aluseks on kehtiv majanduskava, mille kohaselt haldustariifi suuruseks on 0,13 eurot/m2; hooldustariifi suuruseks on 0,27 eurot/m2; remondifondi suuruseks oktoober - aprill - on 0,30 eurot/m2, mai – september – on 0,50 eurot/m2. Puudutatud isik on seega kohustatud tasuma: halduskulud 0,13 eurot/m2 x 64,8 m2 = 8,42 eurot kuus; hoolduskulud 0,27 eurot/m2 x 64,8 m2 = 17,50 eurot kuus; remondifond oktoobrist aprillini 0,30 eurot/kuus x 64,8 m2 = 19,44 eurot kuus; remondifond maist septembrini 0,50 eurot/kuus x 64,8 m2 = 32,40 eurot kuus.
5.Kommunaalteenuste eest (prügivedu, üldvesi, üldelekter, kindlustus, küte) tasub puudutatud isik vastavalt temale kuuluvale kaasomandi osa suurusele või vastavalt tegelikule tarbimisele (vee tarbimine). Prügiveo tasunõue kujuneb järgmiselt: teenuse osutaja (E K AS) poolt esitatud arve summa jagatakse kõikide korterite arvutuslikule üldpinnale, mis on 4735,6 m2 ja seejärel korrutatakse konkreetse korteri üldpinnaga (puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 64,8 m2). Üldelektrikulude arvestuskäigu kohaselt muutub tariif igakuiselt vastavalt tarbimise mahule. Teenuse osutaja (E E AS) poolt esitatud arve summa jagatakse kõikide korterite
2-23-124212 üldpinnale, mis on 4735,6 m2 ja seejärel korrutatakse konkreetse korteri üldpinnaga (puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 64,8 m2). Vesi ja kanalisatsiooni kulud arvutatakse vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Elamu üldveemõõtja tarbimise näidust lahutatakse korteriomandite veetarbimiste näitude kogusumma. Tekkinud vahe jagatakse korteriomandite vahel vastavalt korteri üldpinnale üldvee kuluna. Utilitas Tallinn AS esitatud arved soojusenergia eest jagatakse korteriomanike vahel soojusenergia/küte ja vee soojendamiseks läinud kuludena. Soojusenergia kulu jagatakse vastavalt korteriomandi üldpinna suurusele. Vee soojendamisega seotud kulud arvutatakse vastavalt omanike poolt esitatud näidule. Hoone kindlustuse kulud jagatakse korteriomanike vahel vastavalt kindlustuskaitset pakkuva ettevõttega sõlmitud lepingule proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Tasu korjatakse igakuise maksetena.
6.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 830,91 eurot perioodi veebruar - mai 2023 eest. Tuginedes TsMS §-le 367 taotleb avaldaja puudutatud isikult viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamise päevast 12.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
7.Puudutatud isik saatis kohtule 09.08.2023 e-kirja, milles väitis, et 09.08.23 seisuga on võlg 787,52 eurot ning viimane laekumine oli 16.07.2023 kell 8:58 200 eurot. Puudutatud isik väitis, et Alvari 35 iga kord saadab vana info. Kohus selgitas puudutatud isikule 11.08.2023 vastuses 09.08.2023 e-kirjale, et Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu avaldus on kohtu poolt 09.08.2023 menetlusse võetud ning puudutatud isiku vastuse esitamise tähtaeg kohtule on 23.08.2023. Kohtule esitatud vastuses on puudutatud isikul võimalik tuua kohtu ette kõik olemasolevad vastuväited avaldusele ja oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid. Puudutatud isik 23.08.2023 kuupäevaks täiendavaid seisukohti ega oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid kohtule ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
9.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isik A T Alvari tn 35-x omanik ja Tallinn, Alvari tn 35 korteriühistu liige (dtl 28-30) korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid
2-23-124212 õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
10.Vastavalt täpsustatud avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude põhivõlgnevuse tasumist summas 830,91 eurot (arved ajavahemiku 01.02.2023 – 31.05.2023 eest). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
11.Puudutatud isikule esitatud arved hõlmavad järgmiseid kululiike: haldustasu, hooldustasu, remondifond, kindlustus, prügivedu, üldelekter, üldvesi, tarbitud vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine ja soojusenergia (dtl 41-44). Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on avaldaja põhikiri (dtl 31-40), 22.05.2023 üldkoosoleku otsus, sh 2023 majanduskava (dtl 48-55), tarbitud teenuste eest avaldajale esitatud arved (dtl 71-97) ja kindlustusandja poolt esitatud arved (96-97). Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid.
12.Avaldaja põhikirja p 3.2 alapunkt 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Makse suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast või mõõturite näitudest. Puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 64,8 m2 ja kõikide korteriomandite üldpind moodustab 4 735,6 m2 (dtl 29). Avalduse kohaselt on haldustasu, hooldustasu ja remondifondi eest esitatud tasunõude aluseks 2023 majanduskava, mille kohaselt haldustariifi suuruseks on 0,13 eurot; hooldustariifi suuruseks on 0,27 eurot/m2; remondifondi suuruseks oktoober - aprill - on 0,30 eurot/m2, mai – september – on 0,50 eurot/m2 (dtl 52-54). Vastavalt avaldaja poolt esile toodud arvutuskäigule on puudutatud isik kohustatud tasuma: halduskulud 0,13 eurot/m2 x 64,8 m2 = 8,42 eurot kuus; hoolduskulud 0,27 eurot/m2 x 64,8 m2 = 17,50 eurot kuus; remondifond oktoobrist aprillini 0,30 eurot/kuus x 64,8 m2 = 19,44 eurot kuus; remondifond maist septembrini 0,50 eurot/kuus x 64,8 m2 = 32,40 eurot kuus.
13.Kohtule nähtub avaldaja 2023 majanduskavast, et soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon, elekter, üldelekter, prügivedu tasutakse vastavalt tegelikule tarbimisele (dtl 52). Kindlustuse tasuühikuks on märgitud 0,02628 eurot/m2 (dtl 54). Avaldaja selgituste kohaselt hoone kindlustuse kulud jagatakse korteriomanike vahel vastavalt kindlustuskaitset pakkuva ettevõttega sõlmitud lepingule proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Kohtule on esitatud kindlustuspoliis lisadega (dtl 98-102) ja kindlustusandja poolt esitatud arved (dtl 96-97).
14.Prügiveo tasuarvestus põhineb puudutatud isiku omanduses oleva korteri üldpinna osa suurusel maja korterite kogupinnast. Avaldaja on esitanud kohtule prügiveo teenuse osutaja (E K AS) arved (dtl 71-74) ning selgitanud, et arvel näidatud summa jagatakse kõikide korterite arvutuslikule üldpinnale, mis on 4735,6 m2 ja seejärel korrutatakse konkreetse korteri
2-23-124212 üldpinnaga (puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 64,8 m2). Üldelektrikulude arvestuskäigu kohaselt muutub tariif igakuiselt vastavalt tarbimise mahule. Teenuse osutaja (E E AS) poolt esitatud arve summa (dtl 75- 83) jagatakse kõikide korterite üldpinnale, mis on 4735,6 m2 ja seejärel korrutatakse konkreetse korteri üldpinnaga (puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 64,8 m2). Vesi ja kanalisatsiooni kulud arvutatakse vastavalt liikme poolt esitatud näidule. Elamu üldveemõõtja tarbimise näidust lahutatakse korteriomandite veetarbimiste näitude kogusumma. Avaldaja esitas kohtule Tallinna Vesi poolt avaldajale esitatud arved vaidlusaluse perioodi kohta (dtl 84-87). Tekkinud vahe jagatakse korteriomandite vahel vastavalt korteri üldpinnale üldvee kuluna. Utilitas Tallinn AS esitatud arved soojusenergia eest jagatakse korteriomanike vahel soojusenergia/küte ja vee soojendamiseks läinud kuludena (dtl 88-95). Soojusenergia kulu jagatakse vastavalt korteriomandi üldpinna suurusele (puudutatud isikule kuuluva korteri X üldpind on 64,8 m2). Vee soojendamisega seotud kulud arvutatakse vastavalt omanike poolt esitatud näidule. Avaldaja esitas kohtule raamatupidamise andmed majandamiskulude jaotuse kohta kuude lõikes (dtl 103-106).
15.Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Muuhulgas on avaldaja tõendanud majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Puudutatud isik ei esitanud kohtule määratud tähtajaks tõendeid, millest nähtuks, et puudutatud isik oleks teinud võlgnevuse tasumiseks makseid.
16.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega avaldaja saab nõuda edasiulatuvat viivist.
17.Kohus rahuldab Tallinn, Alvari tn x korteriühistu avalduse A T vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult A T välja Tallinn, Alvari tn x korteriühistu kasuks majandamiskulude põhivõlgnevuse 830,91 eurot (arved ajavahemiku 01. veebruar 31.mai 2023 eest). Samuti mõistab kohus puudutatud isikult A T välja Tallinn, Alvari tn x korteriühistu kasuks viivise põhivõlgnevuselt 830,91 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.07.2023 kuni põhinõude 830,91 eurot kohase täitmiseni.
18.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
2-23-124212 arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Avaldaja palub määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas 2-23-124212 õigusabi eest kokku 4,75 töötunni eest 537,50 eurot (ei sisalda käibemaksu). Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 67,45 eurot. Kokku on avaldaja näidatud menetluskulude maht 605 eurot (dtl 119-120).
20.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 67,45 eurot, mis tuli tasuda maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud avaldaja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et põhjendatud on avaldaja lepingulise esindaja näidatud ajakulu kokku 4,75 h ulatuses. Samas leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind avalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses kõikide toimingute osas ei ületa 90 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 427,50 eurot (90 eurot x 4,75 h). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 514,95 eurot (67,45+20+427,50) eurot ning menetluskuludelt (514,95 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.