2-22-137658/17 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kirjeldav ja põhjendav osa

6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on oma menetluskulude rahalise suurusena märkinud kokku 458 eurot, millest lepingulise esindaja tasu õigusabile on 358 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hagimenetluses esindamine 2 h, tasumääraga 169 eurot tund) ja riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et hageja lepingulise esindaja tasu on märgitud ulatuses mõnevõrra ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud õigusabi eest taotletav tasumäär 169 eurot/tund. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine eeldab muuhulgas ka kohtu poolt tunnitasule hinnangu andmist. Esindaja ja esindatav võivad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt omavahel kokku leppida ükskõik millise suurusega tunnitasus, kuid kohtumenetluse vastaspoolelt ei kuulu üldjuhul väljamõistmisele tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnaste tsiviilasjade keskmist. Tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid hageja ja tema esindaja koostavad regulaarselt oma igapäevases kutsetegevuses, ja hagiavalduses puudus vajadus käsitleda keerukamaid õiguslikke probleeme. Arvestades sarnaste tsiviilasjade keskmist kohtupraktikas väljamõistetavat menetluskulu, peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot ühe töötunni eest. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku summas 240 eurot (summale käibemaksu ei lisandu). See sisaldab õigusabikulu nii hagimenetluses kui ka maksekäsu kiirmenetluses. Kokku loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 340 eurot, sh 100 eurot riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 340 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine