2-23-2989/14 - Muud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud V. Š. on esitanud kohtule maksejõuetusavalduse. Avaldaja taotles kohtult pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 10.03.2023 määrusega jättis Harju Maakohus V. Š. maksejõuetusavalduse käiguta ning määras puuduste kõrvaldamise tähtaja 10 päeva arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nimetatud määrusega kohustas kohus avaldajat tasuma riigilõivu summas 10 eurot. Avaldaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust ei esitanud, mistõttu keeldus kohus 04.04.2023 määrusega V. Š. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest. 28.04.2023 esitas avaldaja kohtule määruskaebuse Harju Maakohtu 04.04.2023 määrusele. Kohus rahuldas võlgniku määruskaebuse 04.05.2023 määrusega ja tühistas Harju Maakohtu 04.04.2023 määruse. 04.05.2023 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Andres Tootsmani. Kohus, vastavalt võlgniku taotlusele, määras asjas kohtuistungi 07.06.2023. 07.06.2023 kohtuistungil ei õnnestunud kohtul saada videoühendust vanglaga, mistõttu lükkas kohus istungi edasi. 05.07.2023 teavitas võlgnik kohut, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Usaldusisik Andres Tootsman esitas kohtule usaldusisiku aruande 05.06.2023. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku viibimiskoht perioodil 26.10.2021 kuni 26.04.2026 XXX. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgniku abielu lõppes võlgniku abikaasa surma tõttu 06.03.2022. Tuludeklaratsioone perioodi 2020 – 2022 kohta ei ole võlgnik esitanud. Avaldusele lisatud kinnipeetava vanglakonto väljavõttelt nähtub, et võlgniku kontojääk on 40 eurot, kuid samas nähtub maksmata kohustusi summas 10 671,26 eurot. Aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul sissetulek, sest võlgnik on invaliid ja töötu ka vanglas. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, muud väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Aruande kohaselt võlgniku võlgade täpne suurus ja koosseis selguvad pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv ja pankrot vältimatu, st võlgnikul on võlgnevusi üle 10 506 euro, kuid võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulusid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses. Aruandest nähtuvalt viis maksejõuetuseni võlgniku ebaõige käitumine viisil, mis on määratletud kriminaalkorras karistatava tegevusena. Aruande kohaselt esialgsel hinnangul vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Käesolevalt puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks konkreetne kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Usaldusisik taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Koos aruandega esitas usaldusisik taotluse tasu määramiseks. Võlgnik usaldusisiku aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgnik on maksejõuetusavalduses palunud kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on avaldanud, et tuleks kuulutada välja võlgniku

pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andres Tootsmani ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13.09.2023 kell 10.15 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3007 (PankrS § 31 lg 6). FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

Usaldusisik palub tasuks määrata 720 eurot 12 tunni eest tunnitasuga 60 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 720 eurot. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. FiMS § 54 lg 7 tulenevalt võib kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu usaldusisiku poolt taotletud määras, so summas 720 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud: 1) Andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). 2) Andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta võlgnikku vannet andma. 3) Osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).