2-25-2797/32 - Muud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja

lahend.ee

Holm Bank AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. Primero Finance OÜ 4575,49 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on põhinõue. Esto AS 178,56 eurot, mis on põhinõue. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. Inbank Finance AS lepingutest nr L89009238234, L89012181941 ja L89018640198 tulenevad nõuded 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. Inbank Finance AS lepingust nr L89011453560 tulenev nõue 773,47 eurot (sõlmitud M.Z.-iga ), mis on põhinõue. Inbank Finance AS lepingust nr L89017184079 tulenev nõue 246,77 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on põhinõue. Inbank Finance AS lepingust nr L89017506547 tulenev nõue 78,03 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on põhinõue. Bigbank AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. Multitude Bank p.l.c 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. B2 Impact OÜ lepingutest nr S236387524, S236387524, S236390704; S236412419, S236368832, S236340578 ja S236249530 tulenevad nõuded 2953,82 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), millest 2948,83 eurot on põhinõuded ja 4,99 eurot kõrvalnõuded. Monefit Estonia AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis on VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. IPF Digital AS 0 eurot (sõlmitud M.Z.-iga), mis VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata. Coop Pank AS lepingutest nr L220513 ja L350700 (sõlmitud M.Z.-iga), VÕS § 403 4 lg 7 alusel ümber arvestatud, koshuste suurus on 0 eurot. Seega on kohuistused täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata.

CNT00000128959 ja CNT00000103780 tulenevate nõuetega. Peale tasaarveldamist on Coop Pank AS nõuete osas enammakse kokku summas 406,17 eurot. Usaldusisik esitas 27.10.2025 Coop Pank AS-i nõusoleku sellise tasaarvestuse tegemiseks, mille kohta Coop Pank AS algselt esitas vastuväite. 8.3 Monefit Estonia OÜ ja TF Bank AB loobusid oma nõuetest, kuna peale ümberarvestuse tegemist lugesid võlausaldajad nõuded täidetuks. B2 Impact OÜ esitas ümberarvestatud nõude seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Usaldusisik ei olnud nõus viivisearvestusega, sest usaldusisiku määramisel viivise arvestus peatus. Usaldusisik arvestas viivise ümber. 8.4 Kavast jääb välja TF Bank AB kui pandipidaja nõue, mida võlgnikud täidavad kavaväliselt. 8.5 Esto AS, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Inbank Finance AS, Multitude Bank p.l.c., B2 Impact OÜ ja Monefit Estonia OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma seisukohta ei esitanud. 8.6 B2 Impact OÜ esitas veel ühe nõude, mis tuleneb lepingust S236387524. Võlausaldaja on esitanud ka ümberarvestatud nõude summa, millega usaldusisik siiski ei nõustu. Usaldusisik on nõude ümberarvestanud ning lisanud eelnevale nõudele. Seoses uue nõude lisandumisega palus usaldusisik teha kohtul enne kava kinnitamist vajalikud muudatused. 8.7 Vastuväite esitasid Holm Bank AS, Bigbank AS ja Primero Finance OÜ. 8.7.1 Holm Bank AS leidis, et tema pole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenutaotlus esitati 12.01.2021 ning selles esitas võlgnik oma sissetulekuks 1300 eurot ja kohustusteks 400 eurot kuus. Kontrolliti maksehäireid Creditinfo ja Krediidiregister andmekogudest – mõlemas puudusid maksehäired. Kinnitati sissetulek ja töösuhe Maksuja Tolliameti andmetest – aritmeetiline keskmine sissetulek 793,94 eurot kuus. Võlausaldaja arvestas ettevaatlikkuse põhimõttel keskmiseks sissetulekuks 1110,77 eurot kuus ning lisas finantskohustustele arvestuslikud elamiskulud summas 658,97 eurot. Võlausaldaja ei tuginenud üksnes võlgniku väidetele, vaid kontrollis andmeid sõltumatutest allikatest ning tegi otsuse, lähtudes oma sisemistest juhistest ja riskihindamise põhimõtetest, võttes arvesse väikese mahuga, lühiajalist tarbijakrediiti. Võlausaldaja täitis lepingueelset teavitamiskohustust. Võlausaldaja märkis, et krediidivõimelisuse hindamine ei taga riski puudumist. Kohustuste täitmata jätmine hiljem ei tähenda, et laen anti vastutustundetult. Võlausaldaja palus enda nõude 1045,01 eurot täies ulatuses lisada kavasse, vastasel juhul rikub kava võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. 8.7.2 Bigbank AS leidis, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja rõhutas, et seadusest ei tulene kohustust nõuda tarbijalt igal juhul kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtte saab jätta nõudmata, kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollitud on vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. 8.7.3 Primero Finance OÜ leidis, et M.Z. on makseraskustes ning suure võlakoormuse tõttu on ta kohustatud tagastama Primero Finance OÜ-l laenutagatise Volkswagen Golf (xxxxxx), mida võlausaldaja soovib realiseerida laenujäägi katteks. Sõiduki omandiõigus

kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6). Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esmalt märgib kohus, et tõepoolest ei ole võlausaldajal iga laenu andmisel kohustus küsida laenuvõtjalt pangakonto väljavõtet, kui muude andmete ja tõendite pinnalt on võimalik laenuvõtja krediidivõimelisus kindlaks teha. Küll aga märgib kohus, et see ei võta võlausaldajalt õigust ega kohustust küsida täiendavaid andmeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega. Selleks, et hinnata kas võlausaldajad järgisid laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, vaatas kohus läbi võlausaldajate poolt esitatud selgitused ja tõendid, samuti analüüsis võlgniku pangakontode väljavõtteid laenude võtmisele eelnenud kuue kuu osas (dtl 129, 144-150, 150-303, 316-418, 1459-1713). 11.1 Holm Bank AS-i nõue. Puudub vaidlus, et võlgniku M.Z.-i ja Holm Bank AS-i vahel sõlmiti 12.01.2021 tarbijakrediidileping nr 52101120193 (dtl 1286-1291).

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid (dtl 1283-1295) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Laenutaotluse ja otsuse aluseks olevate andmete kohaselt oli võlgniku sissetulekuks 1300, majapidamiskulud puuduvad ja igakuised finantskohustused on 400 eurot. Otsuse tegemise aluseks olevate päringute kohaselt oli võlgniku sissetulekuks keskmiselt 793,94 eurot. Maksehäired ja maksuvõlgnevused puudusid. Võlausaldaja arvestas võlgniku sissetulekuks 1110,77 ning finantskohustustena 300 eurot, millele lisas arvestusliku elatusmiinimumi 658,97 eurot (töötluse andmetes on märgitud kui igakuised kohustused). Võlgnikul oli laenu taotlemisel hetkel võlausaldaja ees igakuine kohustus summas 37,97 eurot. Võlausaldaja ei analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet ega küsinud seda temalt. Võlgniku pangakontost SEB Pangas nähtub, et laenule eelnenud 6 täiskuu jooksul (periood 01.06.2020-31.12.2020) oli:  Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1326,91 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus, töötasu, töövõimetushüvitis kokku 7961,46 eurot jagatuna 6 kuuga).  Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 1595,07 eurot (perioodil makstud osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 9570,43 eurot jagatuna 6 kuuga).  võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 4302 eurot.  Võlgniku keskmised kulud 57,73 eurot (perioodil kulud kokku 346,40 eurot jagatuna 6 kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).  Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 64,69 eurot (kokku makseid 388,13 eurot jagatuna 6 kuuga). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt võlausaldaja täiendavaid andmeid üldse ei küsinud. Samuti ei nähtu, et võlausaldaja oleks mingilgi viisil arvestanud võlgniku igakuiste kuludega. Kohus märgib, et ühelgi inimesel ei saa puududa majapidamiskulud või muud igapäevased kulud, see pole eluliselt usutav. Võlausaldaja pidanuks võlgniku kulude osas küsima täiendavat teavet. Ainukesed asjaolud, mida võlausaldaja oli põhimõtteliselt korrektselt kindlaks teinud olid sissetuleku liik ja suurus ning maksehäirete olemasolu. Muus osas oli võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime osas ebapiisav ning võlausaldaja jõudis analüüsi tulemusena valele järeldusele. Võlgniku pangakonto analüüsi tulemusena nähtub, et enne laenu oli võlgniku keskmine sissetulek väiksem kui tema poolt iga kuu keskmiselt makstud finantskohustuste suurus. Võlgnik maksis iga kuu osamakseid 6-9 võlausaldajale ning neist mitmele lausa 2-3 osamakset korraga. Võlgnik võttis laenule eelneva kuue kuu jooksul veel lisaks laene 4302 eurot, mis näitab selgelt, et võlgniku kohustused olid nii suured, et ta ei suutnud neid enda sissetulekutest tasuda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid. See on ilmselt ka põhjuseks, miks võlgnik võlausaldajalt laenu taotles. Lisaks toetasid võlgnikku rahaliselt regulaarselt nii tema abikaasa (E.M. ), Hxxxx Axxxx kui isa (Axxxxxx M.Z.). Regulaarselt tegi makseid võlgnikule ka Mxxxx Pxxxxx, kelle maksete selgitusse oli iga kord märgitud kosmeetika. Mis põhjusel selliseid makseid võlgnikule tehti, pole teada. Võlgniku igakuised keskmised kulud (arvestamata poodides ja internetis tehtud makseid) olid alla

100 euro, mis pole eluliselt usutavad. Nimetatud kulud ei sisaldanud elamiskulusid. Pole teada, kui suured olid võlgniku elamis- (majandamis-) kulud tegelikult ja kes need kandis. Igal juhul oli juba pangakontolt näha, et võlgnikul igakuiseid kulusid eksisteerib. Võlgnik tegi kahel korral sissemakseid summas 900 eurot (29.11.2020 500 eurot ja 26.12.2020 400 eurot). Kas tegemist võis olla sissetulekuga või mitte, pole teada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid, ületasid tema sissetulekuid. Samas tekib ka mitmeid küsimusi, mille kohta võlausaldaja täiendavat infot ei küsinud. Selle asemel arvestas laenuandja omal algatusel sissetulekuna suvalise numbri ja liitis juurde väidetava elatusmiinimumi, mis töötluse andmetes oli märgitud kui igakuised kohustused. Mida võlausaldaja selles osas siis tegelikult arvestas, pole teada. kohtu hinnangul on selline tegevus vastutustundetu. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega. Võlgnik oli laenude võtmise ajal juba makseraskustes, mida võlausaldaja antud laen ainult süvendas. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Holm Bank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõude ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Holm Bank AS nõuded tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses. 11.2 Bigbank AS-i nõue. Puudub vaidlus, et võlgniku M.Z.-i ja Bigbank AS-i vahel oli sõlmitud kolm tarbijakrediidilepingut 11.08.2021, 16.11.2021 ja 10.06.2022 (dtl 13041326). Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid (dtl 1297-1302, 1327-1364) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et ka Bigbank AS on kõigi kolme laenu andmisel on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning pole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Võlausaldaja ei esitanud võlgniku poolt täidetud laenutaotlusi. Võlausaldaja ei analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet ega küsinud seda temalt. Võlausaldaja selgitas, et kogus teavet Politsei- ja Piirivalveameti registrist, E-krediidiinfo andmebaasist, Maksu- ja Tolliametist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Võlausaldaja tegi võlgniku maksevõime analüüsi võlgniku antud andmete ja avalikest registritest saadud info pinnalt. Võlausaldaja selgitas, et tal pole võimalik võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse andmeid, mis pole talle kuidagi kättesaadavad, nähtavad või mida talle ei avaldata. Võlgnik oli esimeses laenutaotluses märkinud enda sissetulekuks 1250 eurot ja finantskohustusteks 107 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 693,13 eurot. Koos tulevikukohustusega 37,48 eurot, moodustasid võlgniku kohustused keskmiselt 144,48 eurot, mis võlgniku sissetulekust 693,13 eurot oli 20,84%, mis on tavapärane osakaal. Täiendavaid kohustusi registriandmete põhiselt ei tuvastatud.

Teises laenutaotluses märkis võlgnik enda sissetulekuks 1450 eurot ja pension 250 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1202,03 eurot. Võlgniku laenukohustused väljaspool panka olid 110 eurot. Koos olemasolevate laenukohustustega ja tulevikukohustusega 45,26 eurot olid võlgniku kohustused kokku 192,74 eurot kuus, mis oli 16,03% tema sissetulekutest. Täiendavaid kohustusi registriandmete põhiselt ei tuvastatud. Kolmandas laenutaotluses märkis võlgnik enda sissetulekuks 1400 eurot ja sotsiaaltoetuse 200 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1498,65 eurot. Väljaspool panka olevad kohustused olid 100 eurot. Koos olemasolevate panga kohustuste ja tulevikukohustuse 42,85 eurot olid võlgniku kohustused kokku 225,59 eurot, mis oli 15,05% võlgniku sissetulekutest. Täiendavaid kohustusi registriandmete põhiselt ei tuvastatud. Võlgniku pangakontost SEB Pangas nähtub, et esimesele laenule eelnenud 6 täiskuu jooksul (periood 01.02.2021-31.07.2021) oli:  Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1166,65 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus, töötasu, tulumaksu tagastus, tulemustasu, puhkusetasu töövõimetushüvitis kokku 6999,88 eurot jagatuna 6 kuuga).  Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 1341,35 eurot (perioodil makstud osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 8048,09 eurot jagatuna 6 kuuga).  võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 3280 eurot.  Võlgniku keskmised kulud 40,95 eurot (perioodil kulud kokku 245,71 eurot jagatuna 6 kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).  Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 139,21 eurot (kokku makseid 835,26 eurot jagatuna 6 kuuga). Teisele laenule eelnenud 6 täiskuu jooksul (01.04.2021-31.10.2021) oli:  Võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1549,11 eurot (perioodil laekunud töövõimetoetus, töötasu, tulumaksu tagastus, tulemustasu, puhkusetasu töövõimetushüvitis kokku 9294,67 eurot jagatuna 6 kuuga).  Võlgniku keskmised igakuised finantskohustused 2051,11 eurot (perioodil makstud osamaksed kõigile võlausaldajatele kokku 12 306,65 eurot jagatuna 6 kuuga).  võlgnik nimetatud perioodil võtnud kokku laenu 5121,68 eurot.  Võlgniku keskmised kulud 53,18 eurot (perioodil kulud kokku 319,07 eurot jagatuna 6 kuuga, arvestamata poodides tehtud kaardimakseid ja internetimakseid).  Saadud maksed kolmandatelt isikutelt keskmiselt 300,24 eurot (kokku makseid 1801,46 eurot jagatuna 6 kuuga). Kolmandale laenule eelnenud 6 täiskuu jooksul (01.12.2021-31.05.2022) oli: 

Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt võlausaldaja täiendavaid andmeid üldse ei küsinud. Samuti ei nähtu, et võlausaldaja oleks mingilgi viisil arvestanud võlgniku igakuiste kuludega. Lisaks märgib kohus, et täiendavaid kohustusi registriandmete põhjal tavapäraselt pole võimalik kindlaks teha, neid on võimalik näha pangakontolt või küsida teavet võlgnikult. Ainukesed asjaolud, mida võlausaldaja oli põhimõtteliselt korrektselt kindlaks teinud olid sissetuleku liik ja suurus ning maksehäirete olemasolu. Muus osas oli võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime osas ebapiisav ning võlausaldaja jõudis analüüsi tulemusena valele järeldusele. Võlgniku pangakonto analüüsi tulemusena nähtub, et enne iga laenu oli võlgniku keskmine sissetulek väiksem kui tema poolt iga kuu keskmiselt makstud finantskohustuste suurus. Võlgnik maksis iga kuu osamakseid vähemalt üheksale võlausaldajale ning neist mitmele lausa 2-3 osamakset korraga. Võlgnik võttis igale laenu eelneva kuue kuu jooksul veel lisaks laene 2788,06-5121,68 eurot, mis näitab selgelt, et võlgniku kohustused olid nii suured, et ta ei suutnud neid enda sissetulekutest tasuda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid. See on ilmselt ka põhjuseks, miks võlgnik võlausaldajalt laenu taotles. Lisaks toetasid võlgnikku rahaliselt regulaarselt nii tema abikaasa (E.M. ) kui isa (Axxxxxx M.Z.). Regulaarselt tegi makseid võlgnikule ka Mxxxx Pxxxxx, kelle maksete selgitusse oli iga kord märgitud kosmeetika. Mis põhjusel selliseid makseid võlgnikule tehti, pole teada. Võlgniku igakuised keskmised kulud (arvestamata poodides ja internetis tehtud makseid) olid alla 100 euro, mis pole eluliselt usutavad. Nimetatud kulud ei sisaldanud elamiskulusid. Jällegi on ebaselge, kui suured olid võlgniku elamis(majandamis-) kulud tegelikult ja kes need kandis. Igakuiste kulude osas pidanuks võlausaldaja küsima täiendavat teavet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et piisava sissetuleku omamine ei näita isiku maksevõimet. Maksevõimet mõjutavad isiku kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole kas üldse hinnanud või pole seda piisavalt teinud. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid, ületasid enne iga laenu võtmist tema sissetulekuid. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega. Võlgnik oli laenude võtmise ajal juba makseraskustes, mida võlausaldaja antud laenud ainult süvendasid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Bigbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kõigi kolme antud laenu osas ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõuded ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Bigbank AS nõuded tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses.

11.3 Primero Finance OÜ nõue. Puudub vaidlus, et võlgniku M.Z.-i ja Primero Finance OÜ vahel oli 14.06.2023 sõlmitud üks tarbijakrediidileping – liisinguleping ning lepingulisad (dtl 1387-1443). Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid (dtl 1369-1386) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et ka Primero Finance OÜ on laenu andmisel on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning pole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist. Võlausaldaja ei esitanud võlgniku poolt täidetud laenutaotlust, vaid kopeeris mingid read taotlusest oma selgitusse. Nimetatud ridadel pealkirju pole. Võlausaldaja ei analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtet ega küsinud seda temalt. Võlausaldaja ei esitanud enda terviklikku analüüsidokumenti, vaid jällegi kopeeris sealt oma selgitusse mingid read. Võlausaldaja selgituste kohaselt teatas võlgnik oma sissetulekuks 1850 eurot, kohustusteks 470 eurot ja majapidamiskuludeks 150 eurot. Maksehäired Ametlike Teadaannete kohaselt puudusid. Võlgnikul puudusid ülalpeetavad. Selgitusse oli märgitud „Küsimused võlgnikule sissetulekute ja väljaminekute kohta: sissetulek väheneb: ei; väljaminek suureneb: ei“. Mida see tähendab, pole võlausaldaja selgitanud. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võlgniku keskmine sissetulek 1624 eurot. Võlausaldaja arvestas, et võlgnikule jääb pärast uut laenumakset (194,11 eurot) vabaks rahaks 809,89 eurot, millest võlgnik saab oma täiendavad kulud kantud. Võlgnikuga sõlmiti ka 3 lisalaenulepingut. Esimese lisalaenu võtmisel ajal 11.12.2023 oli EMTA andmetel võlgniku keskmine sissetulek 1277 eurot, arvestati majapidamiskulusid 100 eurot ja kohustusi 150 eurot, lisaks võlausaldaja laenukohustus koos lisalaenuga 221 eurot. Teise lisalaenu võtmisel ajal 31.05.2024 oli EMTA andmetel võlgniku keskmine sissetulek 1527 eurot, arvestati majapidamiskulusid 50 eurot ja kohustusi 670 eurot (koos lisalaenuga). Kolmanda lisalaenu võtmise ajal 23.08.2024 oli EMTA andmetel võlgniku keskmine sissetulek 1575 eurot, arvestati majapidamiskulusid 150 eurot ja kohustusi 726 eurot (koos lisalaenuga).

Võlgniku pangakonto analüüsi tulemusena nähtub, et enne laenu oli võlgniku keskmine sissetulek küll veidi suurem kui tema poolt iga kuu keskmiselt makstud finantskohustuste suurus, kuid kohustuste osakaal sissetulekust oli keskmiselt 85,14%. Seega keskmiselt 14,86% võlgniku sissetulekutest, s.o 322,98 eurot, jäi võlgnikule kasutada enda muudeks kuludeks, mis kohtu hinnangul on ilmselgelt liiga vähe. Sellisest summast ei ole võimalik rahuldada enda igakuiseid minimaalselt kulusid (elamiskulud, toit, riided, transport, ravimid jm) ning lisaks veel maksta laenu summas 194,11 eurot. Võlgnik maksis iga kuu osamakseid 10-12 võlausaldajale ning neist mitmele lausa 2-3 osamakset korraga. Võlgnik võttis laenu eelneva kuue kuu jooksul veel lisaks 5700,10 eurot, mis näitab selgelt, et võlgniku igakuised kohustused ja kulud olid nii suured, et ta ei suutnud tegelikult neid enda sissetulekutest tasuda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi vahendeid. See on ilmselt ka põhjuseks, miks võlgnik võlausaldajalt nii palju laenu taotles. Lisaks toetasid võlgnikku rahaliselt regulaarselt nii tema abikaasa (E.M. ) kui isa (Axxxxxx M.Z.). Ajas on nende isikute panus rahaliselt olulisel määral suurenenud. Regulaarselt tegi jällegi makseid võlgnikule ka Mxxxx Pxxxxx, kelle maksete selgitusse oli iga kord märgitud kosmeetika. Mis põhjusel selliseid makseid võlgnikule tehti, pole teada. Võlgniku igakuised keskmised kulud (arvestamata poodides ja internetis tehtud makseid) olid 386,07 euro ehk oluliselt rohkem kui võlausaldaja arvestas. Nimetatud kulud aga ei sisaldanud elamiskulusid. Kui suured need olid ja kes neid siis kandis? Sellist asjaolu välja ei selgitatud. Täiendavalt oleks pidanud võlgnikult küsima selgitusi tema ettevõtlusega seonduvalt. SEB konto ja ettevõtluskonto vahel on mitmeid rahalisi liikumisi, selle pinnalt oleks võlausaldaja saanud teada ettevõtluskonto olemasolust, kui ta oleks konto väljavõtteid võlgnikult küsinud. Samuti oleks siis olnud näha, et võlgniku eriti suured transpordikulud on seotud töö kõrvalt ettevõtluse tegelemisega. Ettevõtlusega kaasnes ka maksukohustus riigile ehk täiendavad kohustused, mille maksmist on ettevõtluskontolt näha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime hindamiseks oli ebapiisav. Pangakonto analüüsi tulemusena on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised keskmised kohustused, arvestamata mistahes muid igakuiseid kulusid, moodustasid liiga suure osa võlgniku sissetulekutest. Võlgnikul ei jagunud muude kulude tarbeks enam raha ning ta elatus uute laenude võtmisest ja lähedaste rahalistest toetustest. Täiendavalt märgib kohus, et ka lisalaenude võtmisel on võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku halb majanduslik seisund selle lühikese ajaga kindlasti ei paranenud. Pangakontosid analüüsides on näha, et võlgniku makseraskused algasid tegelikult juba enne juunit 2020.a ning kõik laenud sellest ajast ning eeldatavalt ka enne seda, on antud täiesti vastustundetult. Võlgnik oli ja on praegu makseraskustes olev isik ja seega tegelikult laenukõlbmatu. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega. Võlgnik oli laenu võtmise ajal juba makseraskustes, mida võlausaldaja antud laen ainult süvendas. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Primero Finance OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldaja nõude ümber vastavalt VÕS § 4034 lg 7 lausetele 1-3. Primero Finance OÜ nõuded tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses.

Muud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUMÄÄRUS

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON