Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Asjaolud ja menetluse käik Hxxxx Txxx esitas 08.03.2023. a Tartu Maakohtule avalduse, milles soovib enda pankroti väljakuulutamist (tl 1). Kohus jättis 29.03.2023. a määrusega (tl 8) avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 05.05.2023. a saabus kohtusse Hxxxi Txxx maksejõuetusavaldus (tl 15-18). Esitatud andmete kohaselt on võlgnik vallaline ning ülalpeetavaid ei ole. Võlgnikul on põhiharidus. Hxxxx Txxx kannab karistust Tartu Vanglas. Sissetulek puudub. Vanemad toetavad rahaliselt. Varana on märgitud sõiduk Opel Omega (1994. a) väärtusega 50 eurot. Avalduses ei ole esitatud võlausaldajate nimekirja ega ka tasumisele kuuluvate kohustuste jääki. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Maksejõuetuse põhjuste kohta on märgitud, et võlgnik kaotas töö ning on teinud valesid otsuseid. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot (tl 14). Kohus kuulas võlgniku ära 12.06.2023. a toimunud kohtuistungil. Hxxxx Txxx viibib vanglas alates 07.07.2021. a. Viimati töötas Soomes ehitusel. Enne vanglasse sattumist ei töötanud. Vabanemisel on olemas nii elu- kui ka töökoht. Võlad on tekkinud aastatel 2011-2012. Kohus võttis 20.06.2023. a määrusega (tl 27-28) Hxxxx Txxxx maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas Hxxxx Txxxx usaldusisikuks Urmas Trossi. Kohus tegi Urmas Trossile kohustuseks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Lisaks peatas kohus Hxxxx Txxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Usaldusisik Urmas Tross esitas 14.07.2023. a kohtule usaldusisiku hinnangu (tl 31-34). Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul puudub vara, mida kasutada menetluses nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude katmiseks. Võlgniku varana on võimalik käsitleda sõidukit Opel Omega 1998. a, mille müügiväärtuse on võlgnik ise hinnanud 50 eurole. Hxxxx xxxxxx puuduvad ka sissetulekud. Võlgnik ei ole abielus ega oma ka elukaaslast. Hxxxx Txxx on Underworld OÜ (registrikood 14692220) osanik ja juhatuse liige. Äriühing ei tegutse ning tehtud on kustutamise hoiatus. Hxxxx Txxx on olnud kahe sõiduki kasutaja. Tulenevalt eeltoodust on usaldusisik seisukohal, et võlgnikul puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks ja menetluskulude rahuldamiseks. Pankrotimenetluse mõistes on tegemist raugeva menetlusega. Usaldusisik on koostanud võlanimekirja. Esitatu kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 41 624,40 eurot. Seejuures on tsiviilasjadest tulenevaid nõudeid kokku 38 204,40 eurot ning kriminaalasjadest tulenevaid nõudeid kokku 3419,60 eurot. Kriminaalasjadest tulenevat summat 3419,60 eurot ei vabastata kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel. Summadele lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnik on muutunud oma varasema tegevuse tagajärjel püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse on põhjustanud läbi kaalutlemata väikelaenude võtmine ja kriminaalkorras karistatavate tegude toime panemine koos vabaduse kaotusega. Maksejõuetus võis tekkida 2012. aastast. Võlgniku töövõimelisuse kohta andmed puuduvad, kuid ta ise on viidanud terviseprobleemidele. Usaldusisik tagasivõitmise võimalusi otseselt tuvastanud ei ole. Hxxxx Txxxx enda selgituste kohaselt vabaneb ta karistuse kandmiselt aasta pärast. Kui ta karistuse kandmise ajal tööle ei saa, siis pärast vabanemist on töökoht tal olemas. Kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas 14.08.2023. a tsiviilasjas kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlgnik Hxxxx Txxx on nõus pankrotimenetlusega.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 14.08.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Hxxxx Txxx on nõus pankrotimenetlusega. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et välja tuleks kuulutada Hxxxx Txxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik kannab käesolevalt karistust kinnipidamisasutuses (tähtaegne vabanemine 05.11.2024.a) ning sissetulek puudub. Vähesel määral toetavad rahaliselt vanemad. Vara puudub. Varana on võlgnik ise välja toonud sõiduki Opel Omega (1998. a) ja hinnanud selle väärtuseks 50 eurot. Hxxxx Txxx on selgitanud, et kaotas töö ning on elus teinud valesid otsuseid. Võetud laenukohustused on võlgnikule üle jõu käivad. Kohustusi on kokku vähemalt 41 624,40 eurot, sh tsiviilasjadest tulenevad nõuded 38 204,80 eurot ning kriminaalasjadest tulenevad nõuded 3419,60 eurot. Lisanduvad kohtutäiturite tasud. Kohus loeb tuvastatuks, et Hxxxx Txxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul vara puudub. Tal puuduvad ka sissetulekud, s.h. sellised, millele saaks sissenõuet pöörata, mistõttu puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on tegemist PankrS § 29 lg.1, lg.2 kirjeldatud olukorraga ja võlgniku pankrotimenetlus tuleks raugetada pankrotti välja kuulutamata, kuna ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. FiMS § 45 lg.2 sätestab: Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja usaldusisik peab seda põhjendatuks. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Ehkki esinevad alused pankrotimenetluse raugemiseks PankrS § 29 lg.1, lg.2 järgi, siis võttes aluseks võlgniku taotlust, kuulutab kohus FiMS §-le 45 lg.2 tuginedes võlgniku Hxxxx Txxxx pankroti välja 21.augustil 2023. kell 09.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 06.09.2023. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.08.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usaldusisikule Urmas Trossile, samuti võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg.2 järgi Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg.4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg.51 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 14.07.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 7 töötunni eest määraga 145 eurot tund, kokku 1015 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss arvelduskontole nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Tasu maksta välja riigi vahenditest summas 725 eurot ja 290 eurot võlgniku vara arvel. Kohus kontrollis, et OÜ käibemaksukohustuslane.

Konkurss,

mille

kaudu

usaldusisik

tegutseb,

ei

ole

Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduses sätestatud tasu ülemmääras, s.o. 145 eurot tund. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Võttes aluseks FiMS § 54 lg.2, PankrS § 23 lg.4, lg.51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021.a. määruse nr. 2 sätete järgi (Pankrotiseaduse § 23 lg.51), s.o. määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg.51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lõike 3 alusel kehtestatava määrusega. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (7 tundi ehk 14 pooltundi) 14x33=462 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg.4, lg.51 alusel.

Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg.6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ -le Konkurss. Tasu väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg.7, FiMS § 54 lg.11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.