OÜ GS Core hagi R S (S) vastu võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
210,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GS Core (registrikood lepinguline esindaja Priit Pööbo
16183586),
Kostja R S (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista R S (S; isikukood xxxxxxxxxxx) OÜ GS Core kasuks välja põhivõlgnevus 133,03 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja 20. detsembriks 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 38,55 eurot.
3.Mõista R S OÜ GS Core kasuks välja alates 21. detsembrist 2022 viivis põhivõlgnevuselt (133,03 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse suurus.
Mõista R S OÜ GS Core kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 220 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.
6.Kohustada R S tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
1(4)
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.OÜ GS Core (avaldaja, hageja) esitas 20. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R S (võlgnik, kostja) 198,37 euro saamiseks. Kohus tegi
21.detsembril 2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu nõue anti 11. mai 2023 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus kohustas 18. mai 2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohane hagi.
2.Hageja esitas 25. mail 2023 maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 133,03 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 38,55 eurot ja alates 21. detsembrist 2022 viivis põhivõlgnevuselt 133,03 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt seadusjärgset viivist. Nõude aluseks on kostja ja Eesti Energia AS-i (esialgne võlausaldaja) vahel sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 22223204-1/18.11.2002 (leping), mis jõustus selle allkirjastamise hetkest ja hakkas kehtima 18. novembril 2002, ning mille alusel esialgne võlausaldaja osutas võrguteenust ja müüs elektrienergiat kostjale tarbimiskohas xxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxx. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingute lõpetamise soovi avaldanud. Kostja ei ole lepingutest tulenevat kohustust täitnud kohaselt, jättes tasumata teenuse osutamise arved alates 2018. a veebruarist. Esialgse võlausaldaja lõpetas 1. juunil 2020 lepingu ja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 30. augustil 2021. Kostja esialgsele võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole.
2(4)
Hageja nõuab kostjalt võrguteenuse kuutasu arvete alusel kokku 133,03 eurot ja viivist 38,55 eurot, mida on vähendanud lepingu üldtingimustes toodud määrast. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid 25 eurot (VÕS § 1132 lg 2). Hageja on kostja nõuet kohtuväliselt menetletud ja kostjale saatnud 4 meeldetuletuskirja.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis 29. juuni 2023 määrusega hagi menetlusse ning toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 28. juuli 2023 e-kirjaga, lugedes need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 järgi kättesaanuks kolme tööpäeva möödumisel. Kohus selgitas, et kuna kostja saatis 27. juunil 2023 haldusasjas nr 3-23-1439 kohtule avalduse e-posti aadressilt, siis saadab Pärnu Maakohus kostjale tsiviilasjas nr 2-22149133 hagiavalduse lisadega ja 29. juuni 2023 kohtumääruse samale e-posti aadressile ning loeb menetlusdokumendid kostjale 3 tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 17. august 2023. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita 3(4)
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud 100 eurot (1 tund x 100 eurot hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks). Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Hagiavalduse koostamiseks (sh kliendiga suhtlemiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, materjalidega tutvumiseks ja lisade komplekteerimiseks) kulunud 1 tund ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Samuti ei ole kohtupraktika kohaselt ebamõistlik hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu suurus (20 eurot) tuleneb seadusest. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemi kohaselt hagilt ka tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 220 eurot (100 + 20 + 100), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.