3.Kuulutada välja L K ( pankrot 21. august 2023, kell 11.00 ja algatada L K kohustustest vabastamise menetlus.
4.Nimetada L K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupp (pankrotihalduri tunnistus nr 120, Saneerimismenetluse OÜ, Estonia pst 1, Tallinn, telefon 6844400, e-post [email protected]).
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 12.september 2023 kell 12.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas (saal nr 2, Lossi 2, Kuressaare) ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
6.Kohustada L K osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, et vandega kinnitada, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes
2-23-6005 edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
10.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 21. augustil 2024.
11.Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.
12.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
13.Jätta menetluskulud võlgniku L K kanda.
14.Määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu suuruseks 1440 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot.
15.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 725 euro ja lisanduva käibemaksu 145 euro ulatuses. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 20% so kokku 870 eurot ning maksta see välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS).
16.Jätta usaldusisiku tasu summas 858 (sh käibemaks 20%) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Saneerimismenetluse OÜ (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS).
17.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
18.Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti välja kuulutamisega.
19.Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
20.Määrus toimetada kätte usaldusisikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning võlgnikule toimetada kätte määrus ja kohtukutse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.L K (võlgnik) esitas 21.04.2023 Pärnu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2-23-6005
2.Kohus võttis 08.05.2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Martin Krupi.
3.Usaldusisik esitas 05.06.2023 kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu kuid enne kui välja kuulutada tema pankrot tuleks korraldada istung või küsida võlgnikult kirjalikus menetluses täiendavaid selgitusi, et tuvastada, kas on alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või mitte.
4.Kohus 13.06.2023 määras asjas kohtuistungi kuupäevale 27.06.2023 ning kohtuistungil määras usaldusisikule tähtaja puuduolevate andmete esitamiseks ning lükkas kohtuistungi edasi. Kohus määras, et otsustab seejärel, kas istungit jätkata või saab menetlust jätkata kirjalikus menetluses.
5.Usaldusisik teatas 31.07.2023 kohtule võimatusest esitada täiendavad andmed vastavalt 27.06.2023 kohtuistungil kokku lepitule, kuna võlgnik ei ole vastanud usaldusisiku teabepäringutele.
6.Usaldusisik esitas 14.08.2023 kohtule täiendava aruande, milles palub kohtul kuulutada välja L K pankrot, kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged; algatada L K kohustustest vabastamise menetlus ning määrata kindlaks võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; määrata usaldusisiku Martin Krupp tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks 12 töötunni eest 1440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot; anda võlgnikule menetlusabi ja riigi vahenditest hüvitada usaldusisiku tasu summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot ja usaldusisiku tasu 858 eurot välja mõista võlgnikult. Kohtu põhjendused
7.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
8.Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on avalduses soovinud kohustustest vabastamist.
9.FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
10.Võlgnik ei tööta. Tal on üks ülalpeetav ning tema igakuiseks sissetulekuks on käesoleval ajal Eesti Töötukassa poolt võlgnikule määratud töötutoetust summas 257 eurot kuus ning igakuine sotsiaaltoetus 80 eurot. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 27677,93 eurot (05.06.2023 usaldusisiku aruande ja 14.08.2023 täiendava aruande andmed kokku). Võlgnikule kuuluv vallasvara on kolm aastat vana telefon Samsung Galaxy s10 ning mõningad riided. Muu vallasvara puudub. Võlgniku nimele on käesoleval hetkel registreeritud üks sõiduk, Audi A8 1996, mis on võlgniku kinnitusel varastatud. Võlgniku nimele on varasemalt olnud registreeritud sõidukid Opel Vectra 1996, BMW 730D 1999 ja Toyota Avensis 2006, milliste võõrandamistehingud võivad olla tagasivõidetavad.
11.Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.
2-23-6005
12.Kohus nimetab pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Martin Krupi, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku.
13.Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed.
14.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).
15.FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
16.Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kohus ei ole tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, leiab kohus, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
17.FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
18.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.08.2024 (FiMS § 46 lg 3).
19.Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47): 1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; 2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; 3) mitte varjata saadud tulusid ning vara; 4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
20.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3). Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Menetluskulud
2-23-6005
21.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
22.Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiv PankrS § 23 lg 3).
23.Usaldusisik palub antud juhul tasuks määrata 12 töötunni eest 1440 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 288 eurot, kokku 1728 eurot.
24.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1728 eurot (käibemaksuga).
25.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 725 eurot.
26.PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 792 eurot (12x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palub usaldusisik riigi vahenditest hüvitada 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.
27.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 870 eurot (sh km) menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
28.TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.