Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
72,91 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aktsiaselts
esindajad
11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn),
PlusPlus Capital
(registrikood
lepinguline esindaja T. I. (e-post XXX Kostja: E. K. (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista E. K. ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 63,12 eurot, millest põhivõlgnevus 53,64 eurot ja kuni 09.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 9,48 eurot.
Mõista E. K. ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 53,64 eurot alates 10.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni 0,05% päevas.
4.Menetluskulud jätta E. K. i kanda.
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 360 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot (sh käibemaks).
6.Mõista E. K. ilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 360 eurot.
E. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 360 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS või nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 24.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. K. i (kostja) vastu 112,32 euro võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohtu 08.02.2023 määrusega anti nõue E. K. i vastu üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.03.2023 hagiavalduse ning täpsustas 14.04.2023 hagi aluseks olevaid asjaolusid ja haginõuet. Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 04.06.2020 sõlmitud liitumislepingust nr XXX, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale 2(5)
telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele, ning 05.11.2020 sõlmitud liitumislepingust nr XXX lisa, mille alusel lepiti kokku seadmekindlustuse teenuses. Kostja ei ole täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 17.05.2022. 22.07.2022 loovutas Tele2 Eesti AS kostja vastu nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 53,64 eurot, enne 09.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 9,48 eurot ning viivise 0,05% päevas alates 10.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Vastavalt Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 3 leppisid pooled kokku viivises 0,05% päevas.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.04.2023 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagimaterjalid kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ning e-posti aadressitele XXX ja XXX. Kohus edastas hagimaterjalid kostja elukoha aadressile XXX (24.05.2023 tagastatud – ei viibinud kohal). Kohus püüdis kostjat kätte saada telefoni teel.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg 1 esimese lause järgi võib menetlusdokumendi kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel. 12.06.2023 palus kohus Politsei- ja Piirivalveameti kaasabi kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 22.06.2023. Väljastusteatelt nähtub, et isik keeldus allkirja andmisest. Kohtu hinnangul saab kättetoimetamist lugeda piisavaks TsMS § 315 lg-st 6 tulenevalt, kuivõrd kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud. Kostja hagile vastamise tähtpäev oli seega 12.07.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
5.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
7.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
8.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro (sh käibemaks) väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 540 eurot.
9.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 3(5)
10.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 pst 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.
11.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 350 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 240 eurot (2 t x 100 + käibemaks) Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 180 euro ulatuses rahuldamata.
12.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 360 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 240 eurot (sh käibemaks). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
4(5)
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 pst 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jäätma kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.