2-22-145646/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Hageja esitas hagiavalduse 02.03.23 võlgneuvse nõudes. Kohus võttis hagi 15.03.23 menetlusse. Hageja esitas 29.03.23.a. avalduse hagist loobumiseks, kuivõrd kostja on 20.03.2023 on tasutud võlgnevuse katteks 170 eurot. Hageja on arvestanud tasutud summa põhinõude, kõrvalnõude, menetluskulu ja osalise riigilõivu (65) katteks. See palub hageja võtta vastu avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-145646 edasine menetlus; rahuldada hageja taotlus ning tagastada tasutud riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele; mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 17,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks sõiduki ja tsiviilasja numbri ning kasutades viitenumbrit xxx; jätta tekkinud menetluskulud summas 220 eurot täielikult kostja kanda; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid kuludele esitanud (kohtu e-kiri 29.03.23, tähtaeg 31.03.23). Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 lõpetab kohus menetluse osaühing Europark Estonia hagi D S vastu sissenõudekulude nõudes seoses hagist loobumisega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist tasunud võlgnevuse katteks 170 eurot, mille hageja arvestas põhinõude, kõrvalnõude, menetluskulu ja osaliselt riigilõivu katteks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 17,5 eurot ja õigusabikulud summas 220 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot, millest kostja on 65 eurot hagejale hüvitanud. Seega tasumata on veel 35 eurot (100-65) riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p 2 on kohtu 2 (2)

hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista pool menetluses tasutud ja veel hüvitamata riigilõivust ehk 17,5 (35/2) eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 220 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja esitas taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot, millest kostja on 65 eurot hagejale hüvitanud. Seega tasumata on veel 35 eurot (100-65) riigilõivu. Seega kuulub pool riigilõivust summas 17,5 eurot (35/2) tagastamisele EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-22-145646, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit xxx, vastavalt hageja taotlusele. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus võlgnevuse maksmise viisiks ja korraks kostjal selle kandmise hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks sõiduki ja tsiviilasja numbri ning kasutades viitenumbrit xxx.