2-23-110788/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue A. J. (kostja) tegi endale kasutajakonto BB Finance OÜ interneti keskkonnas, kus kostjal tekkis võimalus taotleda endale sobivaim laenusumma. Kostja tegi 26.05.2022 laenutaotluse, mis sisaldab kõiki Laenuandja poolt nõutavaid andmeid ning dokumente. Seejärel saatis laenuandja kostjale tutvumiseks laenulepingu personaalsed tingimused üldtingimused, teabeleht ja maksegraafik. Pärast eelpool mainitud dokumentide tutvumist saatis kostja kinnituse läbi laenuandja süsteemi, et ta on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning laenu tingimused temale sobivad. Laenuandja aktsepteeris kostja taotluse ning tegi kostja arvelduskontole ülekande. Lähtudes eeltoodust loetakse laenuleping nr 2102171891, millega kostja on saanud laenu summas 1 030,00 eurot sõlmituks 02.03.2022 seisuga. Seejärel refinantseeris kostja eelpool mainitud lepingut, sõlmides: 1) 21.03.2022 laenulepingu nr 2102177444, millega kostja sai täiendava laenu summa 498,00 eurot; Asja selguse mõttes lähtub hageja viimase lepingu sõlmimisest. Viimases lepingus leppisid pooled kokku intressimääras 42,76 % aastas. Krediidikulukese määras 50,79 % aastas. Vastavalt pooltevahelise kokkuleppele lepingu intressimäär moodustas 42,76% aastas. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.2.1. kohaselt viivist arvestatakse Personaalsetes Tingimustes näidatud viivisemääras. Seega viivisemäär on 24,00% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel tasudes igakuiselt maksegraafikus toodud summat. Kostja ei tasunud laenulepingu 2102171891 katteks ühtegi makset oma võla katteks. Kostja tasus laenulepingu 2102177444 katteks 344,29 eurot, millest 43,20 eurot läks põhiosa katteks, 285,60 eurot intressi katteks, 0,49 eurot viivise katteks ja 15,00 eurot kulude katteks. Kuivõrd kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu saatis krediidiandja 12.12.2022 teatise lepingu ülesütlemiseks, kus hoiatas kostjat, et juhul, kui kostja ei likvideeri teatises toodud võlgnevus hiljemalt 26.12.2022, siis ütleb

27.12.2022 laenuandja lepingu üles, mis antud olukorras tuligi ette. Laenuandja teavitas kostjat laenulepingu loovutamisest OK Incure OÜ’le VÕS § 164 alusel. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja kostjalt A. J. välja mõista menetluskuludena: 1) menetluses tasutud riigilõiv summas 315,00 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt A. J. hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust nr 2102177444 tulenev põhivõlgnevus 1 576,48 eurot, intress 193,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 161,71 eurot ja sissenõudmiskulu 50,00 eurot; menetluskulud summas 315,00 eurot (riigilõiv) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.07.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu summas 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.