Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. august 2023.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-142419
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1848,51 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 1175,15 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 1281,99 €, intressimaksetes 89,70 €, kuutasumaksetes 14,81 € ja lepingutasu maksetes 19,90 €. Vastavalt Lepingu Üldtingimuste p-le 8.6.3 on Faktooril Müüja esindajana õigus leping üles öelda kui Kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamakse tasumisega ning ei ole rikkumist kõrvaldanud ka Faktoori poolt antud 14 (neljateistkümne) päevase täiendava tähtaja jooksul. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingu Üldtingimuste punktist 8.6.3 teavitas Faktoor 14.02.2022 Kostjat Lepingu ülesütlemisest, kui Kostja ei täida hiljemalt 28.02.2022 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Faktroor lepingu 28.02.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on Kostjale saadetud e-posti aadressile. Vastavalt Üldtingimuste p-le 4.8 ja Faktoori hinnakirjale on hagejal õigus nõuda ning kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1848,51 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 05.04.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 €, 11.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € ja 05.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 €. Nõude loovutamine hagejale 11.03.2022 loovutas Faktoor oma nõuded Kostja vastu Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas Hageja Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama §-i lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu eritingimustele on viivisemäär võrdses määras intressimääraga. Seega viivisemäär on 15,90% aastas. Vastavalt lepingu eritingimustele on viivisemääraks lepingujärgne intress ja sellest tulenevalt on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 364 x 15,90% aastas. Hageja on arvutanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni ja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni: 1281,99 € * 15,90% = 203,84 €. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja LHV Finance AS ja kostja vahel 23.09.2021 sõlmitud Järelmaksuga müügilepingust nr. 3875643 tulenev võlgnevus 1281,99 €, intressid 89,70 €, lepingutasu 19,90 €, kuutasu 14,81 €, viivised 203,28 €, sissenõudekulud 35 €; viivis põhinõudelt 1281,99 € alates 28.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 15,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; menetluskulud: riigilõiv summas 315 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 €; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt;
Hageja menetluskulud: Esindustasu K. K. kohtumenetluses 2-22-142419: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine, 3,5 h, tunnihinnaga 100 eur/tund, kokku summas 350 eurot (+km). Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisa) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.07.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 315 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli esindustasu: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 100 eur/tund, kokku summas 420 eurot (koos käibemaksuga). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 2 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid 240 eurot (2*100+km). Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 575 eurot (315+240+20).
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (575 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.