Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 06.02.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagi kätte 30.03.2023 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.03.2023 (TsMS § 317 lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus 19.04.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on müüja OÜ M, faktoori E AS ja kostja sõlmitud järelmaksuleping xxxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. E AS loovutas nõude 25.01.2022 hagejale. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga) (dtl 53), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 2 (2)