Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostja seaduslikule esindajale kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu kätte 19.06.2023. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.02.2023. a võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe, milles kostja tunnistas enda võlgnevust hageja ees summas 11 250,86 eurot. Kostja kohustus võlasumma hagejale tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja oma kohustust ei täitnud ega teinud kõiki tagasimakseid õigeaegselt. Pooled leppisid võlatunnistuses kokku, et maksetega viivitamisel rohkem kui 5 päeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja kostja kohustus 5 päeva jooksul tasuma hagejale kõik kokkuleppest tulenevad maksed, sh nimetatud kuupäevaks lisanduvad lepingulised viivised ja leppetrahvi. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2179,95 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 326,93 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2687,82 eurot, millest 2179,95 eurot on põhivõlg ja 507,87 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 0,1% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2 (3)

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 720 eurot, sh 420 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 420 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Debitum Collectio OÜ jurist Aire Põder. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 3 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 3 tunni eest tasu summas 300 eurot. Kohus leiab, et nii hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu kui ka ajakulu on põhjendatud. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest kokku ilma käibemaksuta summas 200 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 720 eurot, sh 420 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 300 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 830 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.