Hageja: K L (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab (epost [email protected]) Kostja: A V (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets (epost [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja K L (isikukood xxx) ning kostja A V (isikukood xxx) vahel 04.08.2023 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Hageja K L ja kostja A V on kokku leppinud, et kompromissi alusel lõpetavad nad kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nõuded, mis on käsitletud 04.08.2023 kompromisslepingu preambulas ja/või põhinevad kompromissi preambulas nimetatud faktilistel asjaoludel. Pooled loovad kompromissi sõlmimisega uue õigusliku aluse omavahelistele suhetele ning avaldavad ja kinnitavad, et koos kompromissi jõustumisega on hageja ja kostja loobunud mistahes muudest vastastikest nõuetest, mis võivad tuleneda kompromissi preambulas märgitud asjaoludest või viidatud vaidluse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest.
1.2.Hageja ja kostja on kokku leppinud, et korteriomandi kaasomandi lõpetamiseks hageja müüb kostjale ja kostja ostab hagejalt hagejale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist.
1.3.Hageja müüb kostjale ja kostja ostab hagejalt 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist hinnaga 76 050 (seitsekümmend kuus tuhat viiskümmend) eurot (ostuhind). Ostuhinna aluseks on xxx 01.08.2023 eksperthinnang nr xxx, mille kohaselt korteriomandi väärtuseks on 169 000 (ükssada kuuskümmend üheksa tuhat) eurot.
2-23-7331
Ostuhinnast summas 76 050 eurot loevad pooled vastastikuse tasaarvestuse alusel tasutuks 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot, mis moodustab 50% xxx 01.08.2023 arvest nr xxx, mille A. V on tasunud seonduvalt korteriomandi hindamiseks eksperthinnangu tellimisega.
1.5.Tasumata ostuhinna osa summas 75 901 (seitsekümmend viis tuhat üheksasada üks) eurot kohustub A V tasuma K Li arvelduskontole nr xxx (AS-s LHV Pank), selgitusega „xxx korteriomandi kaasomandi lõpetamine“, hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest arvates.
1.6.Seoses korteriomandi 1⁄2 suuruse mõttelise osa võõrandamisega hagejalt kostjale avaldavad ja kinnitavad pooled täiendavalt, et:
1.6.1.korteriomand on kostja otseses valduses;
1.6.2.kõik korteriomandi eest tasumisele kuuluvad maksud ja kantavad avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud, on A. V poolt tasutud ja/või kuuluvad tasumisele A. V poolt ja et A. V ei oma K. Li osas selles osas ühtegi täiendavat nõudmist ega pretensiooni;
1.6.3.A. V on teadlik korteriomandi eriosa ja kaasomandi osa seisukorrast ja ei oma K. Li vastu sellest tulenevalt ühtegi nõudmist ega pretensiooni, sh loobub tagasivõtmatult mistahes võimalikest pretensioonidest seoses korteriomandi eri- või kaasomandi osa võimalike varjatud puudustega sõltumata sellest, kas K. L on neist puudustest teadlik või mitte. Vastava kinnituse andmisel ja nõuetest loobumisel tuginevad pooled asjaolule, et korteriomand on alates 2019 aasta lõpust A V otseses valduses.
1.8.Hageja ja kostja on kokku leppinud, et käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punkti 1.7 alusel korteriomandile seatava hüpoteegiga on tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad käesolevast kompromissist, sh kompromissi rikkumisega seotud nõuded ning nende nõuete sissenõudmisega seotud kulutused, sh sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale ja õigusabile.
1.9.Hageja ja kostja on kokku leppinud, et hüpoteegiga tagatud nõuete osalisel rahuldamisel ei saa hüpoteegiga koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegipidajalt hüpoteegisumma vähendamist, hüpoteegi kustutamist või (osa)hüpoteegi omaenda nimele kandmist.
1.10.Pooled on täiendavalt kokku leppinud, et A V loobub tagasivõtmatult mistahes nõuetest K Li ja/või xxx vastu seoses 04.08.2023 kompromissi preambula p-s c) nimetatud varaga (xxx korteriomand, registriosa nr xxx ja K Lile kuuluv osa xxx (registrikood xxx).
1.11.Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kompromissi alusel tehtavate kinnistustoimingute eest tasumisele kuuluvad riigilõivud (st riigilõiv omaniku kande muutuse ja hüpoteegi sissekandmise eest) kuuluvad tasumisele A V poolt. Juhul, kui A V ei tasu vastavaid riigilõive, on K Lil õigus vastavad riigilõivud tasuda enda poolt ning esitada A V vastu sellest tulenevalt regressinõue.
1.12.Hageja ja kostja on korteriomandi asukohaga xxx, milline on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxx omandi üleandmises kokku leppinud.
2-23-7331
Hageja lubab ja kostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx teisest jaost senine kanne hageja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda A V (isikukood xxx).
1.13.Hageja ja kostja on hüpoteegi seadmises kokku leppinud. Hageja ja kostja avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteek K Li (isikukood xxx) kasuks summas 98 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
1.14.Hageja ja kostja paluvad, et ühte kannet ei tehtaks ilma teist kannet tegemata.
1.15.Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada riigilõiv summas 210 eurot hageja taotlusel hageja K L (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS-s LHV Pank). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-7331. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-7331, K Li (L) hagi A V vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Pooled esitasid 04.08.2023 kohtule kompromisslepingu (täpsustatud 07.08.2023) vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 ning taotluse menetluse lõpetamiseks vastavalt kompromissis toodule. Hageja K Li ja kostja A V kaasomandis on korteriomand aadressil xxx, milline on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxx all (korteriomand) ja kummalegi poolele kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist. K L on soovinud korteriomandi kaasomandit lõpetada. A. V on esitanud K Li vastu täiendavalt nõudeid seoses K Lile kuuluva korteriomandiga asukohaga xxx, milline on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxx all, ja K Lile kuuluva osaga xxx (registrikood xxx, osa nimiväärtus 2500 eurot). Pooled on sõlminud kohtuliku kompromisslepingu õiguslikult vaieldavate õigussuhete muutmiseks vaieldamatuteks vastastikuste järeleandmiste teel (kompromiss) ja paluvad selle kohtul kinnitada.
3.Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada asja menetlus hageja ja kostjate kõikides vastastikustes nõuetes tsiviilasjas nr 2-23-7331 ilma istungit pidamata (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja lg 2 ning § 431 lg 1 alusel). Kompromissi nõuetekohase täitmisega loevad pooled käesoleva vaidluse (tsiviilasi nr 2-23-7331) poolte vahel lõplikult lahendatuks ja nad ei oma teineteise suhtes tulevikus nimetatud vaidlusest tulenevalt mingisuguseid nõudeid. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. Pooled on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
2-23-7331
4.Hageja ja kostja taotlevad, et kohus edastaks kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kompromissmääruse resolutsiooni p-des 1.12-1.14 toodud kinnistamisavalduste sissekandmiseks kinnistusraamatusse.
5.Pooled on kukku leppinud TsMS § 661 lg 4 alusel, et kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab, lühendatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kahe (2) päevani arvates määruse kättetoimetamisest alates.
6.Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 210 eurot (s.o 50% 420 eurost) tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja arveldusarvele nr xxx AS-s LHV Pank.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
9.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-7331 lõpetamisele.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
11.Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 (kahele) päevale. Taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.
2-23-7331
12.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
13.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
14.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
15.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
16.Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 210 eurot (s.o 50% 420 eurost) tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja arveldusarvele nr xxx AS-s LHV Pank. Kohtu hinnangul on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku summas 420 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas 2- 23- 7331 tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 210 eurot, kuivõrd hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 420 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hageja taotlusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, hageja K L (isikukood xxx) arveldusarvele nr xxx (AS-s LHV Pank).
Lõpetada tsiviilasja 2-23-7331 menetlus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.