Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

X esitas 27.06.2023 Harju Maakohtule avalduse LMTK Servis OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees summas 1435,48 eurot. Nõude aluseks on Harju Maakohtu 21.11.2018 tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-18-5411. Otsus jõustus 22.01.2019. Võlausaldaja tõi avalduses esile, et võlgniku suhtes alustati täitemenetlust 11.02.2019 kohtutäitur Kristiina Feinmani vahendusel. Kohtutäitur teatas võlausaldajale, et võlgnik ei ole asunud nõuet vabatahtlikult täitma. Äriühingu kontod on arestitud, laekumised puuduvad. Äriregistri andmetel on äriühingul kustutamishoiatus ja juriidilisel isikul ei ole registrikaardile kantud esindusõiguslikke isikuid. Maksuameti andmetel on LMTK Servis OÜ-l seisuga 30.05.2023 maksuvõlg kogusummas 76 766,37 eurot. Võlgniku suhtes on 15 aktiivset täitemenetlust kogusummas ca 15 000 eurot. Võlgnikul puudub registervara, millele oleks võimalik sissnõuet pöörata. Arvestades kõike eelnevat ja võlgniku varalist seisu on raha saamise tõenäosus nullilähedane. Võlausaldajal ei ole võimalik teha muid järeldusi, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus võttis 30.06.2023 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajat 15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot ja kohustas võlgnikku esitama kohtule oma kirjaliku vastuse pankrotiavaldusele. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Võlgnik kohtule oma kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 15 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus võttis 30.06.2023 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti suuruses 1000 eurot. Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;

3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja nõude summas 1435,48 eurot aluseks on Harju Maakohtu 21.11.2018 tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-18-5411. Otsus on jõustunud. Kohus leiab, et töötaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tõendanud nõude olemasolu. Töötaja esitas nõude tõendamiseks jõustunud tagaseljaotsuse. Võlgniku suhtes alustati kohtutäitur Kristiina Feinmani juures täitemenetlust 11.02.2019. Kohtutäitur teatas võlausaldajale, et võlgnik ei ole asunud nõuet vabatahtlikult täitma. Äriühingu kontod on arestitud, laekumised puuduvad. Äriregistri andmetel on äriühingul kustutamishoiatus ja juriidilisel isikul ei ole registrikaardile kantud esindusõiguslikke isikuid. Maksuameti andmetel on LMTK Servis OÜ-l seisuga 03.08.2023 maksuvõlg kogusummas 76 766,37 eurot. Võlgniku suhtes on 15 aktiivset täitemenetlust kogusummas ca 15 000 eurot. Võlgnikul puudub registervara, millele oleks võimalik sissnõuet pöörata. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku suhtes on 15 aktiivset täitemenetlust. Käesolevas asjas esitatud nõude alusel algatatud täitemenetluses ei ole 3,5 aasta jooksul suudetud nõuet täita, sest võlgnikul puudub vara. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse osas oma seisukohta esitanud. Kohus on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks teinud päringud vararegistritele ning tuvastanud, et võlgnikul puudub registritesse kantud vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikule kuulub küll üks sõiduk, kuid arvestades, et tegemist on 1999. aasta sõidukiga, siis tõenäoliselt ei ole selle väärtus piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnikul puudub majandustegevus. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus andis võlausaldajale võimaluse tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot. Võlausaldaja ei ole viidatud deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Toimikust ei nähtu, et võlgnikul oleks käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.