Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Näncy-Marita Maltseva
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
07.08.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-107347
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital rahaline hagi R. R.a vastu. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
132,90 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask
(registrikood
Kostja: R. R. (isikukood xxxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista R. R.alt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 118,10 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 46,55 eurot, sissenõudekulust 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 46,55 eurot.
Jätta hagi rahuldamata põhinõuet ületava viivise nõude osas.
Jätta menetluskulud 88,86% ulatuses kostja kanda ja 11,14% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista R. R.alt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitis 213,26 eurot.
Välja mõista R. R.alt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Toimetada R. R.ale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
2-23-107347 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist ( lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 01.06.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagi kätte 06.07.2023 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.06.2023 ( lg 5). Hagile vastamise tähtpäev saabus 26.07.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on T AS ja kostja 22.02.2016 sõlmitud liitumisleping xxxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. T AS loovutas nõude 22.09.2022 hagejale. Vastavalt lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas , p 19). Hageja ei ole võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust põhjendanud ega tõendanud. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja viivise nõude ulatuses, milles see ületab põhinõuet. lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades, et hageja kogu nõude summa koos sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivisega arvestatuna aastalt, on 132,90 eurot ja kohus rahuldab hagi 118,10 euro ehk 88,86% ulatuses, jäävad menetluskulud 88,86% ulatuses kostja kanda ja 11,14% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. lg-test 1, 2 ning lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning 2 (2)
2-23-107347 selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot/h (käibemaksuga) (dtl 57), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot (käibemaksuga). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 240 (100+20+120) eurot. Kostja ei ole menetluses hüvitatavaid kulusid kandnud. Arvestades menetluskulude jaotust ja eeltoodust tulenevalt, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 213,26 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.