Tööõigus

Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on 03.11.2025 teinud hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale nähtavaks ja kättetoimetatavaks e-toimikus ning saatnud hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostja registrikaardile kantud e-posti aadressile xxx. Samalt e-posti aadressilt on kostja saatnud kohtule ka avalduse töövaidlusasja hagina läbivaatamiseks (dtl 1). Kostjale saadetud menetlusdokumendid loeti kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest (TsMS § 3111 lg 51). Eeltoodust tulenevalt sai kostja hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 11.11.2025 ning hagile vastamise tähtpäev oli 25.11.2025. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus rahuldab hageja nõude. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 01.08.2024 sõlmitud töölepingust. Kohus märgib, et otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud kande tegemisega või vastava avalduse esitamisega registrile ei tegele kohus. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskulud koosnevad õigusabikulust summas 2730 eurot (dtl 263). Hageja menetluskulude nimekiri sisaldus hagiavalduse täienduses ja see on kostjale kätte toimetatud koos hagi menetlusse võtmise määrusega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ja tema lepinguline esindaja kokku leppinud õigusabikulu hinnas 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Dokumendi koostamisel moodustab ühe lehekülje hind 70% tunni hinnast, st 98 eurot ühe lehekülje eest. Hagiavalduse täienduse kohaselt on hagi maht 15 lehekülge (ilma tiitelleheta), mis teeb kokku 1470 eurot menetluskulu hagiavalduse koostamise eest (dtl 263). Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesoleval juhul ei esinda hagejat advokaat ja asi ei olnud keerukas ning oli mahult pigem väike, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on dokumendi ühe lehekülje koostamise hinnaks 70 eurot (100 * 70%). Kohus peab põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist hagi koostamise eest mahus 12 lehekülge. Kohus selgitab, et põhjendatud ei ole õigusabikulu väljamõistmine hagiavalduse lehekülgede eest, kus on esitatud tsitaate Riigikohtu lahenditest ning korratud hageja nõuet kahel korral (tagaseljaotsuse tegemise taotlusena ja hagiavalduse lõpus hageja taotlusena). Hagejal on menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud menetluskulud ka kohtueelses menetluses. Hageja on tasunud töövaidluskomisjoni menetluses lepingulisele esindajale kokku 1260 eurot (840 eurot avalduse esitamise eest ning 420 eurot vastuse koostamise ja istungil osalemise eest, tunnihinnaga 140 eurot tund) (dtl 263). Kohus saab eelnimetatust aru nii, et lepingulise esindaja töömaht on kohtueelses menetluses olnud 9 tundi (1260/140) ja 3

tasu ei olnud seotud lehekülgede arvuga, vaid arvestuse alusühikuks on tund. Hageja lepingulise esindaja toimingud seoses kohtueelse menetlusega mahus 9 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud, kuid tunnitasu kuulub vähendamisele vastavalt eeltoodule ja põhjendatud tunnitasu kohtueelses menetluses on 100 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu (12 * 70) + (9 * 100) = 840 + 900 = 1740 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 1740 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.