Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel rakenduses sõlmitud kasutajakonto leping mootorsõidukite ajutise rentimise teenuse kasutamiseks. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tagastades sõiduki eelneva kokkuleppeta Tallinna asemel Rakverre (ei parkinud sõidukit kokkulepitud piirkonda) ning jättis tagastamata sõiduki võtmed. Kostja oluliselt rikkus lepingu tingimusi ning sõiduki kasutamise korda ning hageja väljastas 23.09.2022 kostjale trahviarve tasumiseks summas 538,00 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 07.10.2022. Kostja arvet ei tasunud. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Võlgnik kinnitas 15.02.2023, et aadressid xxx ja xxx on kehtetud. Võlgnik kinnitas, et tal puudub elukoha aadress ja e-posti aadress. Dokumentidest ei ole huvitatud, midagi maksma ei hakka. Vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 17.02.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed T. M. praeguse asukoha kohta, seisu 09.12.2022 kohaselt isikul elukoht puudub. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega 29.05.2023 e-posti aadressil xxx, mille kostja on kohtule avaldanud ja kasutab suhtluseks tsiviilasjas xxx. Hagimaterjalid loeti kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS §3141 lg 2 alusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.06.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 150 eurot. Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 0,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 0,5 töötundi, kokku 1 töötund. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 175 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 150 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.