Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja S. Ž., kostja I G. Ž. ja kostja II J. Ž. ühisomandis on kinnistu registriosa nr xxxx asukohaga Xxxx. Korterit kasutavad kostja I ja kostja II, kuid nad ei tasunud Tallinn Sõpruse pst 208 KÜ-le majandamiskulusid, mistõttu tekkis majandamiskulude võlgnevus perioodil 31.01.2016 kuni 31.03.2020 esitatud arvete eest. Tallinn Sõpruse pst 208 KÜ esitas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse sissenõudmiseks, mille tulemusena kohustati 12.08.2020 kohtumääruse/maksekäsuga kostjat II, kostjat I ja hagejat tasuma solidaarselt Tallinn Sõpruse pst 208 KÜ-le põhinõudeid summas 6 400 eurot ning hüvitama riigilõivu 192 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Tallinna kohtutäitur A. P. algatas täiteasja nr 024/2020/1165, mille käigus koostas 28.09.2020 vara kontol arestimise akti, millega arestis hageja kontodel olevad rahalised vahendid 6 782,40 euro ulatuses ja kui nõue ei ole märgitud aja jooksul täielikult tasutud, siis kuulus arestimisele 7 536 eurot. Kogu võlgnevuse tasus ja täitemenetluse kulud kandis hageja üksinda. Kuna kostjad ei ole hagejale nimetatud summasid tasunud, siis pöördus hageja hagiga kohtusse. Kohus toimetas kostjatele hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 08.06.2023 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel kehtival postiaadressil xxxx ja nõudis kostjatelt kirjalikku vastust. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks (28.06.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 1390 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) hagiavalduse koostamine (sh asja materjalidega tutvumine ja tõendite kogumine) 4 h 30 min; 2) hagiavalduse koostamise jätkamine 1 h 45 min; 3) hagiavalduse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 30 min; 4) menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 1120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö hinda 1390 eurot. Kulu tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja on kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 1390 eurot. Hageja menetluskulu on riigilõiv 2512 eurot, mis jääb kostjate kanda. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjatelt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.