Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

2-22-105883 Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue GO4Digital OÜ (edaspidi hageja) ja Plastekor OÜ (edaspidi kostja) kliendisuhe on saanud alguse 11.01.2021. 2022 jaanuari alguses pöördus kostja hageja poole sooviga tellida hagejalt kaht erineva sisuga teenust: 1)google reklaam ja SEO teenused ning 2)kostjale kuuluva kodulehe sisuloometööd. Hageja selgitas kostjale, et Google reklaami ja SEO teenuste tarbeks on tarvis seadistada konto ning lisada sellele ka nn meediaraha, tehes kostjale pakkumise järgnevalt: tööde maksumus 75€/h+KM, kogukulu 3h, millele lisandub 50€+KM meediaraha, kokku summas 330,00 eurot. Kostjale esitati eelviidatud pakkumisele vastav arve 05.01.2022, mille kostja 06.01.2022 tasus. 06.01.2022 edastas kostja hagejale mh kirja, milles lisaks SEO teenustega seotud arve tasumisele andis teada vajadusest lisada kodulehe sisuloomesse veel täiendavaid märksõnu, millele on tarvis sisu juurde luua. 07.01.2022 vastas hageja kostjale, et kinnitab SEO töödega seonduva makse laekumist ja küsis üle, et kas kostja poolt täiendavalt nõutavad tööd tuleb lisada sisukirjutaja tööde hulka ning et millal võiks sisukirjutaja nende töödega alustada. Kostja kinnitas, et võib lisada ja töödega tuleks alustada kohe. Sisuloome tööd on lahti kirjutatud 04-05.01.22 e-kirjavahetuses, milles hageja nendib, et töö tunnihind on 70€/h, millele lisandub käibemaks (pakkumine kokku 20-21h tööd), ning mida on täiendatud kostja nõustumisel 18.01.2022 tööde loeteluga 3 tunni võrra. Hageja päris kostjalt 07.01.22 üle, et kuivõrd SEO teenuste ja reklaami töödega on kokkulepe saavutatud ja arve tasutud, siis kas kostjale sobib, kui hageja edastab ka sisuloome tööde osas kostjale esimese osa arvest, mille järgselt hakkab sisulooja tööle. 07.01.2022 kostja kinnitas tööd ning 10.01.2022 tasus esimese osa arvest 11 töötunni ulatuses summas 924,00 euro. 17.01.2022 pöördus kostja poole hageja töötaja, kes palus täpsustavaid andmeid kostja kodulehele sisu tootmiseks. Kostja vastas küsimustele, kinnitas tellimuse ja võttis selle tellimuse valmimisel ka vastu 19.01.2022. Samal päeval edastas hageja kostjale vastavalt 05.01.2022 kokkuleppele kostjale teise osa arvest summas 1092,00 eurot (so 13 töötunni eest), mille maksetähtaeg oli 26.01.2022. Arve väljastamisega samal päeval, so 19.01.22, päris kostja hagejalt, et kas ta võiks arve tasuda siis, kui koduleht on lõplikult valmis. Hageja vastas sellele, et vastavalt 05.01.22 kokkuleppele kuuluvad kõik tööd tasustamisele eraldi etappide kaupa ning kuivõrd sisuloome on valminud ja kostja poolt vastuvõetud ning teine osa arvest seega sissenõutavaks muutunud, siis kuulub see ka tasumisele. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostja aktsepteeris sisuloome tööde mahtu, millised olid 19.01.2022 kuupäevaks nõuetekohaselt lõpule viidud, kokku 24 tunni ulatuses. Sõltumata valminud tööde vastuvõtmisest ja nende sobivuse kinnitamisest kostja teenuse teist osaarvet, summas 1092,00 eurot, tähtaegselt ei tasunud. Kostja asus tegema hagejale üleüldisi etteheiteid viimase töö kohta, mis ei seostunud vastuväidetega konkreetsetele sisuloome töödele, mh ei toonud kostja välja ka ühtki konkreetset tööl lasuvat puudust. Hageja hinnangul otsis kostja põhjuseid osutatud teenuse eest maksmata jätmiseks ning on seega rikkunud

2-22-105883 pooltevahelist lepingut ja jätnud omapoolsed kohustused õigustamatult täitmata. Hageja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga summas 1092 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 19,63 eurot, edasi viivist arvestatuna põhinõudelt hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ja sissenõudekulu 40 eurot. Nõude esitamisel on hageja tuginenud VÕS § 3 p-le 1, § 11 lg-le 1, § 9 lg-le 1, § 635 lg-le 1, § 636 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1 ja 3, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 1131 lg-le 1 ning §-le 367. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et esitatud hagiavaldus on alusetu ja vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja ei vaidle vastu, et kostja pöördus 2022 jaanuaris hageja poole sooviga tellida hagejalt kaht erineva sisuga teenust. Vaidlus puudub, et kostja tasus uue konto loomise/seadistamise ja Google meediaraha (adwords) eest hagejale 330 eurot. Küll aga ei ole hageja tänaseni vastavat tööd kostjale teostanud ning kostja on hagejalt palunud ka rahasumma tagastamist, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja tegi kostjale 05.01.2022 pakkumise, mille kohaselt võtavad sisuloome tööd aega umbes 20-21 tundi, muuhulgas on sisukirjutaja tunnihind 70 eurot/tunnis (lisandub käibemaks). Pakkumisest nähtub, et sisuloome töö eesmärgiks on unikaalse uue sisu loomine. Kostja nõustub hagejaga, et kostja saatis hagejale täiendavad sõnad sisuloome kirjutamiseks ning tasus esimese osamakse sisuloome töö teostamiseks summas 924 eurot. Kostja aktsepteerib sisuloome tööd esimese arve ehk 11 tunni ulatuses. Küll aga ei saa kostja nõustuda sisuloome töö teise osa arvega ning teostatud töödega. Pärast esimese osamakse tasumist võttis 17.01.2022 kostjaga ühendust hageja kodulehe sisulooja XX ning küsis kostja käest tehnilisi küsimusi. Lisaks tehnilistele küsimustele arutleti ka sisuloome küsimuste üle, st sisulooja küsis täpsustavaid küsimusi toodete kohta, millele kostja ka vastas. Samal päeval saatis sisulooja kostjale esimese versiooni sisuloome tööst. Kostja palus teha täiendusi ning muuhulgas andis sisendi ka toodete paigalduste sisuloome kirjutamiseks, mille peale sisulooja saatis kostjale täiendavad küsimused lipumastide paigalduse lehe jaoks. Sisulooja saatis lõpliku versiooni tööst 19.01.2022. Kuigi kostja kirjutas hageja sisuloojale vastusena, et kostja poolest sobib, siis pärast lõpliku versiooniga tutvumist, sh teise osamakse arve saamist, ei saa kostja mitte kuidagi nõustuda hageja poolt teostatud sisuloome töö ning esitatud arvega. Kusjuures tuleb pidada ilmselgeks, et kostja, teadmata midagi sisu kirjutamisest, oli enne tööde teostamist töö ja mahuga nõus (st mahuga 24 tunni ulatuses). Kostja ei saa nõustuda hageja poolt teostatud sisuloome töö ning esitatud arvega, sest esiteks on hageja esitatud arve peal toote nimetusena sisuloome, kuid tegelikkuses teostati vaid olemasoleva sisu toimetamine. Need on aga täiesti erinevad tööd ning erineva tasuga. Sisu loomine on kallim töö, kuna tehakse nullist uus tekst kliendi antud märksõnade järgi. Olemasoleva sisu toimetamine on aga märksa odavam töö. Teiseks ei ole kooskõlas töötundide arv. Sisulooja võttis kostjaga esimest korda ühendust 17.01.2022 kell 10:23, küsis sisuloome jaoks täpsustavaid küsimusi kell 12:56 ning saatis samal päeval kell 16:15 esialgse versiooni tööst. Lõpliku versiooni sisuloome tööst saatis sisukirjutaja 19.01.2022 kusjuures muudatusi tuli teha (võrreldes mustandiga) paari lause jagu, st lõplik versioon ei erinenud oluliselt esialgsest versioonist ehk et lisatööd ei pidanud praktiliselt tegema. Kostja on seisukohal, et kostjat on lollitatud – hageja tunnetas, et klient (kostja) ei jaga valdkonnast midagi ja kirjutas kostjale arve 24 tunni ulatuses ehk algse prognoositava pakkumise põhjal, kuigi tegelikkuses teostati tööd kiiremini. Sisuliselt on hageja üritanud kostjale jätta mulje justkui „uue sisu loomine“ (mis tegelikult osutus olemasoleva info ja teksti toimetamiseks) võtab aega 20-21 tundi, kuigi tegelikkuses teostati töö umbes 7 tunniga. Kõrvutades esialgset versiooni ja lõplikku versiooni,

2-22-105883 erinevad need teineteisest väga vähe – juurde on lisatud algsele tekstile neli lauset, lisaks kõikide toodete paigalduste tekstid kokku ca 2 lehekülge. Ei ole eluliselt usutav, et nelja lause lisamine ja ca 2 lehekülje juurde kirjutamine võttis lisaks aega 17 tundi. Kuivõrd kostjal tekkisid kahtlused hageja teostatud töö ning töötundide osas, otsustas hageja võrrelda ja analüüsida kodulehe vana versiooni (arhiivi) sisukirjutaja lõpliku versiooniga ning selle tulemusel selgus, et sisuliselt ühtib sisukirjutaja versioon vähemalt 90% ulatuses kodulehe varasema versiooniga, seega sisukirjutaja töö peale ei saanud mitte kuidagi kuluda nii suures ulatuses tunde nagu hageja kostjale väita üritab. Järelikult on sisuloome töö mahus 24 tundi põhjendamatu. Kostja nõustub vaid hageja esimese osamakse arvega, mis on kostja poolt ka tasutud, sest kostja hinnangul see juba katab täielikult ära tehtud töö. Kostja on seisukohal, et sisuloome töö ei vasta kokkulepitule. Kostja arvas, et sisukirjutaja loob kodulehe jaoks unikaalse uue sisu – selline oli muuseas ka pooltevaheline kokkulepe, kuid tegelikkuses vaid täiendati või parandati juba olemasolevat teksti ja sedagi minimaalses mahus. Lisaks eeltoodule soovib kostja rõhutada, et hageja pakkumus, et töö võtab aega umbes 20-21 tundi ei ole „kivisse raiutud“, vaid tugineb pigem oletusele. Kindel võib olla vaid selles, et sisukirjutaja 1 tund tööd = 70 eurot + käibemaks. Tegemist on nn tunnitööga ehk raha küsitakse tegelikult kulunud töötundide eest. Ei ole isegi mitte eluliselt usutav, et hageja niivõrd hästi sisukirjutaja tööaega prognoosis ning arve ka täpselt nende tundide eest esitas nagu hageja esialgselt ennustas. Kostja oleks sellise ennustuse ning arvega nõus vaid sellisel juhul, kui tegelikult ka oleks kostja kodulehele loodud unikaalset uut sisu – seda aga ei tehtud, vaid toimetati pigem ümber juba olemasolevat teksti nagu selgus ka kostja analüüsist. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja etteheited hageja töö kohta ei seostunud vastuväidetega konkreetsele sisuloome töödele ja muuhulgas ei toonud kostja välja ka ühtki konkreetset tööl lasuvat puudust ning pigem lihtsalt otsus põhjuseid osutatud teenuse eest maksmata jätmiseks. Kostja ei saa nõustuda hageja sellise väitega. Kostja ütles hagejale konkreetselt, mida kostja arvab hageja tehtud tööst. Hageja ei selgitanud kordagi kostjale, mille peale kulus nn 24 tundi tööd. Jääb arusaamatuks hageja väide, et kostja „otsis põhjuseid“ osutatud teenuse eest maksmata jätmiseks, sest kostja on iga kord tasunud arved õigeaegselt, sealhulgas ka hageja esitatud esimese osamakse ja näiteks Google adwordsi eest esitatud arve (millist tööd ei ole hageja kostjale siiani teostanud). Vastuseks hageja seisukohale leiab kostja, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, et pooled oleksid kokku leppinud koondtasus (nn tükihinnas). VÕS § 639 sätestab selgelt ja arusaadavalt, et eelarve on siduv või mittesiduv ainult töövõtjale. Eelarve siduvus ei pane kostjale kohustust maksta arvet suvalises ja tõendamata ulatuses. Hageja ei ole tõendanud seda, et hageja oli kokku kulutanud töö tegemiseks 24 tundi. Hageja poolt väidetav töömaht ei vasta tehtud töö sisule ehk hageja teostatud töö ei saanud objektiivselt võtta 24 tundi. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja ei nõustu kostja väitega sellest, et talle osutatud tööde kogumaht sai võtta kõige enam aega 7 tundi. Viidates pooltevahelisele kirjavahetusele leiab hageja, et kostjale pidi olema hästi teada, milline on teostatavate tööde maht ning nende tunnihind. Hageja on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 16 lg-st 1, § 20 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 on hageja teinud kostjale kirjaliku pakkumise, mille on kostja vastu võtnud. Kostja väide, et pakkumus ei ole „kivisse raiutud“ on vastuolus VÕS § 20 lg-s 1 ja § 639 lg-s 1 sätestatuga. Hageja on selgelt väljendanud pakkumuse, mis jääb vahemikku 20-21 tundi ja on siduv. Kostja väitele selle kohta, et töö ei vasta lepingutingimustele, vaidleb hageja samuti vastu. Hageja hinnangul pidi kostja juhul, kui vastuvõetud töödel olid puudused, neid märkama sisuliselt kohe, sest ta oli teostatavate töödega pidevalt kursis, tegi märkusi, mida veel

2-22-105883 täiendavalt muuta/parandada/toimetada ja lõpuks kinnitas, et tööd talle sobivad. Hageja hinnangul viitab tööde sobivusele seegi, et 19.01.2022 küsis hageja kostjalt pärast tööde vastuvõtmist, et kas võiks arveldada hagejaga hiljem, mitte ei väida, et tööd pole talle sobivad. Ka pole kostja selgitanud piisava põhjalikkusega, milles väidetavad puudused seisnevad. Kostja väide, et talle osutatud teenuse puhul on 90% ulatuses kõik säilinud, ei ole asjakohane. Kui sisu polnud kooskõlas sellega, mida klient ootas, siis see oleks pidanud välja tulema kohe lõplikku versiooni nähes. Klient oli teadlik enda olemasoleva lehe sisust ja tema käes oli uuendatud versioon ning ta oli saadud tulemusega rahul ning väljendas seda selgelt. Hageja on määratlenud täpselt ära, et kostja tellitud tööde kogumaht jääb vahemikku 20-21 tundi. Seega ei saanud kostjale jääda muljet, et tellitud tööde kogumaht on väiksem kui 20 tundi. Hageja ei ole nõus kostja käsitlusega ka sellest, et VÕS § 639 lg 1 käsitleb üksnes eelarve ületamist ning et hageja on selle tõlgendamisel eksinud. Hageja leiab, et pooltevahelisest kirjavahetusest ilmneb vaidluseta, et sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks on mh hageja hinnapakkumine nii tellitud töödele kuluva ajamahu kui ka tunnihinde osas ning kokkulepe, et arve esitatakse kostjale kahes osas. Seda kokkulepet kinnitab kostja muuhulgas 10.01.2022 arve tasumisega, millest nähtub, et kostja on tasunud 1⁄2 hinnapakkumisest vastavalt 05.01.2022 kokkuleppele ehk asjaolu, et pooled on kokku leppinud siduvas eelarves, ei saanud jääda lepingu sõlmimisel kostjale kuidagi arusaamatuks. Hageja hinnangul, arvestades et tunnihinne on kokku lepitud samas e-kirjas, milles tehti kostjale hinnapakkumine ajakulu osas ning arve tasumise tingimustes, mida kostja ka täitis, siis ei saanud selle põhjal jääda kostjale muljet, et mingi osa sellest samast kirjast sai lepinguks, aga mingi osa mitte sõlutvalt sellest, mis kostjale soodsam on. Seda nimetatakse leinguliste kohustuste pahatahtlikuks käitumiseks. Kohtu seisukoht

2-22-105883 suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

2-22-105883 VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning sama sätte lg 2 kohaselt peab oma majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu pihul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus nõustub hagejaga, et kostja pidi tööde puuduste esinemisel neid ka sisuliselt kohe märkama, kuna oli tehtavate töödega kursis, tegi märkusi, mida parandada/muuta/toimetada ning kinnitas lõpuks ka tööde sobivust. Seepärast on ainetu kostja hilisem väide, et algselt vastu võetud tööd ei olnud enam üldse need, mida kostja tellis. Tööde sobivusele viitab seegi, et kostja küsib 19.01.2022 pärast tööde vastuvõtmist hagejalt arvelduse võimaluse kohta hiljem väitmata tööde mittesobivust (dtl 43-53). Lisaks pole kostja enne hagiavalduse vastuse esitamist selgitanud piisava põhjalikkusega, milles väidetavad puudused esinevad. Seega ei saa kohtu hinnagul kostja tööde puudulikkusele tugineda VÕS § 644 lg-te 1-3 alusel. Ka sisuloome teostanud isiku selgitusest nähtuvalt on selle teostanud isik seisukohal, et kui klient oleks avanud lõpliku vesriooni ning oodanud tõesti midagi muud, siis oleks ta seda tähele pannud juba sisu nähes, sest midagi vahepealsel ajal ei muutunud sisus (dtl 206-207).

2-22-105883 kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevaga määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

2-22-105883 Seega on hageja menetluskulud kokku 2208,70 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.