Harju Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Kohtujurist
Karolin Kirss
Määruse tegemise aeg ja koht
04.12.2025 a. Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-25-17794 Füüsilisest isikust võlgniku A. P maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
avalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik A. P (isikukood XXX, e-post xxxx) Usaldusisik Ly Müürsoo (e-post xxxx)
esindajad
Jätta A. P maksejõuetusavaldus läbi vaatamata.
Menetluskulud jätta A. P kanda.
Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1450 eurot, millele lisandub käibemaks 348 eurot, kokku 1798 eurot.
Anda A. P-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 660 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 158,40 eurot, s.o kokku 818,40 eurot ning maksta see välja riigi vahenditest OÜ-u Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr EE452200221011718199 Swedbank AS-is.
Usaldusisiku tasust 979,60 eurot (sh käibemaks) jätta A. P kanda.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Asjaolud ja ja kohtumääruse põhjendused 22.10.2025 esitas A. P Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 30.10.2025 määrusega võttis kohus A. P avalduse menetlusse, nimetades A. P usaldusisikuks Ly Müürsoo. 01.12.2025 esitas usaldusisik kohtule aruande ja tasutaotluse.
04.12.2025 esitas võlgnik kohtule avalduse, mille kohaselt soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta, sest asjaolud on käesolevaks ajaks muutunud.
ta
oma
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 426 lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus A. P maksejõuetusavalduse läbi vaatamata. Vastavalt FIMS §-le 54 on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (lg 9). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (PankrS § 23 lg 51). Justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. PankrS § 23 lg 41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Usaldusisik on kulutanud FIMS §-ist 17 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Juhindudes PankrS §-st 23 palub usaldusisik määrata usaldusisiku tasuks 1450 eurot (tund – 145 eurot), millele lisandub käibemaks 348 eurot. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisik on tasu arvestamisel aluseks võtnud tunnitasu määra 145 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisiku tunnitasu määr 145 eurot (ilma käibemaksuta) tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 145 eurot (10 x 145), millele lisandub käibemaks 24% summas 348 eurot, kokku 1798 eurot.
2
Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvelt, palub usaldusisik määrata tasu menetlusabi korras riigivahenditest 1098,64 euro ulatuses (sh käibemaks). Kohus märgib, et riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 10 tunni eest (pooltunde 20 x 33 eurot) on 660 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasu 660 eurot, millele lisandub käibemaks (24%), s.o kokku 818,40 eurot, hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.