xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu avaldus Siidrimõisa OÜ vastu majandamiskulude väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu (registrikood xxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja V. K. Puudutatud isik: Siidrimõisa OÜ (registrikood xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx), seaduslik esindaja I. E.
Kohtuistungi toimumise aeg
13. juuli 2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Mõista Siidrimõisa OÜ-lt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kasuks välja 2070 eurot 94 senti.
3.Jätta menetluskulud Siidrimõisa OÜ kanda.
4.Mõista Siidrimõisa OÜ-lt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kasuks välja menetluskulud 50 eurot.
6.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu (avaldaja) esitas 8. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Siidrimõisa OÜ-lt (puudutatud isik) 2070 euro 94 sendi saamiseks. Vastuväite esitamise tõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 12. märtsil 2023 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2070 eurot 94 senti. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korterelamus kaks korteriomandit (nr 3 ja 6). Lisaks sellele kasutab puudutatud isik rendilepingu alusel ka ruumi nr M102. Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isikul tasumata arved nimetatud korteriomandite ja ruumi eest kokku 2070 eurot 94 senti. Avaldaja ei nõustu puudutatud isikuga selles, et viimasel on tehtud ettemaks. Korteriomandid nr 1 ja 2 kuuluvad V. K. . Puudutatud isik kasutas neid kortereid lao- ja tööruumidena suulise kokkuleppe kohaselt. Perioodil 31. märts 2019 kuni 28. veebruar 2021 esitati arved korteriomandite nr 1 ja 2 eest kokku 4047 eurot 34 senti puudutatud isikule. Arved on tasutud vastavalt arvete numbritele ning puudutatud isiku juhatuse liikme I. E. nõusolekul. Seega ei ole need tasutud ekslikult.
3.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Võlgnevust ei ole, sest puudututatud isik on tasunud ettemaksu 4047 eurot 34 senti. Puudutatud isikule on alates 2019. aastast raamatupidamisteenust osutanud V. K. . Viimane on avaldaja raamatupidajana perioodil märts 2019 kuni veebruar 2021 vormistanud oma omandis olevate korteriomandite eest arved puudutatud isikule. Puudutatud isik on selliselt alusetult esitatud arved ka tasunud. Suulist kokkulepe V. K. ja puudutatud isiku vahel ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus praeguse asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korterelamus kaks korteriomandit (nr 3 ja 6). Lisaks tugineb avaldaja sellele, et puudutatud isik kasutab rendilepingu alusel ka ruumi nr M102. Seda ei ole puudutatud isik ka vaidlustanud. Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmeks korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 järgi.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette
näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Asja materjalidest nähtub, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid korteriomandite nr 3 ja 6 ning ruumi nr M102 eest kokku summas 2070 eurot 94 senti (dtl 33 – 101; kliendivõlgnevuse aruanne, dtl 101 – 103). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik ei ole neid arveid tasunud (vt 13. juuli 2023 kohtuistungi protokoll, lk 2). Puudutatud isik on kohtuistungil kinnitanud ka seda, et korteriomandite nr 3 ja 6 ning ruumi nr M102 eest esitatud arvete osas tal vastuväiteid ei ole (vt 13. juuli 2023 kohtuistungi protokoll, lk 4).
8.Samas on puudutatud isik seisukohal, et temal on tehtud korteriühistule ettemaks, mistõttu ta ei pea 2070 euro 94 sendi suurust võlgnevust tasuma. Nimelt on puudutatud isik tasunud korteriomandite nr 1 ja 2 eest perioodil märts 2019 kuni veebruar 2021 esitatud arveid kokku summas 4047 eurot 34 senti. Korteriomandid nr 1 ja 2 kuuluvad V. K. ning need arved on tasutud alusetult. Avaldaja on tuginenud sellele, et arved korteriomandite nr 1 ja 2 eest olid esitatud puudutatud isikule vastavalt V. K. ja puudutatud isiku kokkuleppele, sest viimane kasutas neid ruume laoja tööruumidena.
9.Kohus on seisukohal, et V. K. ja puudutatud isiku vahel võis olla sõlmitud üürileping (VÕS § 271), millega V. K. pidi andma korteriomandid nr 1 ja 2 kasutamiseks puudutatud isikule, ning puudutatud isik pidi tasuma nende eest majandamiskulusid korteriühistule. Olukorras, kus üürilepingut ei olnud ning seega ei olnud puudutatud isikul ka kohustust tasuda majandamiskulusid, võiks puudutatud isikul olla nõue tulenevalt alusetust rikastumisest. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
10.VÕS § 1029 kohaselt, kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Olukorras, kus puudutatud isik on V. K. korraldusel tasunud majandamiskulusid korteriühistule, saab ta tagastamise nõude esitada üksnes V. K. vastu VÕS § 1029 alusel. Olukorras, kus puudutatud isik tasus alusetult majandamiskulude arveid V. K. korteriomandite eest, on kohtu hinnangul alusetult rikastunud V. K. , kes ei pidanud oma korteriomanditega seotud majandamiskulusid tasuma. Seega ei analüüsi kohus seda, kas V. K. ja puudutatud isiku vahel oli sõlmitud üürileping. Ka siis, kui üürilepingut ei olnud, ei oleks puudutatud isikul alusetust rikastumisest tulenevat nõuet avaldaja (korteriühistu), vaid V. K. vastu. Kuivõrd tasaarvestuse tegemise eelduseks on see, et
kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma (VÕS § 197 lg 1), ei saaks puudutatud isik oma nõuet V. K. vastu tasaarvestada korteriühistu nõudega tema vastu.
11.Eelneva tõttu tuleb avaldus rahuldada ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 2070 eurot 94 senti.
12.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegu on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kes on oma käitumisega põhjustanud menetluse algatamise.
13.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja kinnitas kohtuistungil, et tema menetluskuluks on üksnes riigilõiv. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu 250 eurot. Kohus märgib, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg 5 on riigilõiv hagita menetluses avalduse esitamisel 50 eurot, mistõttu on põhjendatud 50 euro suuruse riigilõivu väljamõistmine puudutatud isikult.
14.13. juuli 2023 kohtuistungil esitas avaldaja taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tuleb avaldajale tagastada enamtasutud riigilõiv 200 eurot (250-50).
15.TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 617 lg 2 sätestab, et korteriomandi asjades võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse. Seega on määrus edasikaevatav.