Mõista V. T.lt välja viivised määraga 0,066% päevas põhivõlgnevuselt 47,29 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 07.12.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 26,01 eurot.
5.Jätta rahuldamata hageja nõue osa, millega hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 44,52 eurot ja sellega seotud viivised. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.T ja kostja sõlmisid 30.01.2006 T liitumislepingu nr 4368897, mille alusel T kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, hinnakirja, teenuse kohta kehtivate teenusetingimuste ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Lepingu p 4 kohaselt pidi kostja maksma Tle tasu teenuste eest vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt on Tl õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemäär on 0,066% päevas. T esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ega tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T ees summas 91,81 eurot.
2.Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib T ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist, kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Tl õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras T kostja teenused alates 13.09.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 27.09.2021.
3.Vastavalt üldtingimuste punktile 4.9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 176,02 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 10.06.2022, 26.08.2022, 10.10.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.
4.Kostja ei reageerinud T nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest
teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 91,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 37,09 eurot. Üldtingimuste lisa kohaselt on viivisemäär 0,066% päevas ja seega on viivisearvestus tasumata T teenuste eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,066%. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja on esitanud vastuväite, et on sõlminud lepingu E Ettevõtted AS-iga. Hageja selgitab, et E Ettevõtted Aktsiaselts ühines Aktsiaseltsiga Eesti Telekom (täna T Eesti AS). Lisaks on kostja kinnitanud teenuste saamist ja nende tasumist ajavahemikul 30.01.2006 kuni 2020 aprillini. Seega on kostja teadlik teenuse osutaja vahetusest, kui ka lepingute sõlmimisest nimetatud teenuste osutamiseks. Lepingu lõpetamine kostja poolt ei ole leidnud kinnitamist. Teenuse osutaja on selgitanud 19.11.2020 kostjale, et kui viimane soovib lepingut lõpetada, tuleb teha selleks avaldus. Kostja vastas, et iseteenindust, Smart-ID ega Mobiil-ID ei kasuta. Kostja lubas tagasi helistada, kui leiab võimalused asukohaga Sikupilli 6 lepingu lõpetamiseks. 20.11.2020 selgitas teenuse osutaja uuesti, et kirja ega kõne alusel lepingut lõpetata ei saa. Teenuse osutaja palus saata digiallkirjastatud avaldus või pöörduda esindusse. 26.02.2022 on kliendile kinnitatud - leping hetke seisuga võla tõttu lõpetatud, klient peab võlgnevuse ära tasuma enne, kui soovib uut lepingut sõlmida, kui ei saa kohe tasuda, võib teha maksegraafiku, enne sisse maksta 10%. Seega oli kostja tegevusetuse tõttu leping kehtiv kuni 27.09.2021 ning arvetes toodud summad kuuluvad tasumisele. Hageja tõendab teenuse osutaja kinnitusega, et Sõstra 3-12 eluruumi osutati teenust alates aastast 2008, kostja on arveid tasunud kuni võlgnevuse tekkimiseni. Seega on hageja hinnangul kostja saanud osutatud aadressile teenuseid, mille tasumistega on kostja teenuse tellimist kinnitanud. Seega tuleb kostjal tõendada, et viimane on nimetatud aadressile teenuse osutamise lõpetamiseks avalduse teinud. Lisaks eeltoodule nähtub arvetest, et kostja on kõnesolevale aadressile teenuse osutamise eest tasunud. Nimetatud arvelt nähtub, et kostja on tasunud novembris 2020 teenuse eest telefoni (VoIP-jaama telefon) kuutasu summas 6,33 eurot. Seega pole hageja hinnangul eluliselt usutav, et kostja tasus aastast 2008 kuni 2020 november teenuste eest arveid, kuid viimasel puudub seos eluruumiga Sõstra 3-12. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 91,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 37,09 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 91,81 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 07.12.2022.
Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja esitatud leping nr 4368897 kinnitab, et kostja ja E ETTEVÕTTED AS-i vaheline leping oli sõlmitud 30. jaanuaril 2006. Kostjat ei teavitatud sellest, et kostja ja T Eesti AS vahel oli sõlmitud arvutiteenuste osutamise leping. Hageja märgib hagiavalduses, et kliendileping nr 43688897 oli sõlmitud T Eesti AS-ga, mis on täielikult vastuolus sõlmitud lepinguga. Kuidas kaks firmat – E Ettevõtted AS ja T Eesti AS – otsustasid omavahel jagada kliente teenuste osutamise osas, ei ole kostjale teada. Kõik dokumendid, millele viitab hageja, on vormistatud E Ettevõtted AS-i poolt, mitte T Eesti AS-i poolt. Kostja palus korduvalt hagejalt, et hageja esitaks nendega sõlmitud lepingu, kuid nad midagi ei esitanud ega vastanud.
10.Alates 30.01.2006 kuni 2020. aasta aprillini tasus kostja regulaarselt kõik kostjat teenindava ettevõtte arved. Hagejal polnud mingeid pretensioone kostja vastu. Hageja ignoreeris põhjendamatult kõiki kostja 2020 kuni 2022 saadetud kirju, milles kostja selgitas, mis põhjustas arvete tasumata jätmise. 26. aprillil 2007 sõlmis kostja AS-ga K üürilepingu xxx majas asuva ruumi suhtes (kontori jaoks). E jätkas sellel aadressil telefoni ja arvuti hooldust. Mõne aja pärast hakkas kostja saama Tst teenusarveid, samal ajal ei ole E ametlikult teenuste osutamisest loobunud. 2020. aasta aprillis olid kõik ruumide üürnikud sunnitud üürilepingud lõpetama ja hoonest lahkuma. xxx majas olid kõik seadmed, elekter ja signalisatsioon välja lülitatud. Seega lõpetas kostja 2020. aasta aprillis töötamise, kuna tehniliselt polnud võimalik majas viibida, töö tegemisest rääkimata. Hageja ei saanud mitte teada, et xxx seadmed ei tööta alates 2020. aasta aprillist. xxx arvuti ühendamata jätmine on hagejale tehnilisest aspektist ilmne ning seda asjaolu kinnitas perioodil aprillist-novembrini 2020 arvete puudumine. Kostja sai hagejalt 19.11.2020 kirja vene keeles (tänati nendega mitme lepingu sõlmimise eest). Väljakujunenud praktikast lähtuvalt ei nõudnud T kostjalt lepingute sõlmimiseks nõusolekult, vaid lihtsalt kinnitas lepingute sõlmimise. Sellise „lepingute sõlmimisega“ rikkus hageja VÕS § 10 lõiget 4, § 13 lõiget 2. 2020. aasta novembris sai kostja peaaegu 70-aastaseks ja lõpetas oma profikarjääri. Alates aprillist 2020. aastal kasutas kostja koduarvutit aadressil xxx ning teenindamise eest tasus ettevõttele STV AS.
11.Pärast hageja esitatud arvete uurimist selgus, et hageja lisas ilma igasuguse põhjenduseta xxx arvetele veel xxx arved. Hageja ei selgitanud kostjale, miks kostja peaks tasuma ka xxx elavate inimeste arveid. Faktiliselt ei ole hageja alates 2020. aasta aprillist kostjale osutatud ühtegi arvutiteenust ega saanud neid osutada. 2022. aasta juuniks möödus 26 kuud (aprill 2020 kuni juuni 2022), mille jooksul ei osutanud ega saanud hageja xxx seadmete seiskamise tõttu osutada kostjale arvutiteenust.
12.Hageja ei kooskõlastanud kostjaga viivise suurust nende sissenõudmise aluse jms osas ega teatanud sellest. Selles osas ei saa kostja nõustuda kogunenud viivisega summas 37,09 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja E Ettevõtted AS sõlmisid 30.01.2006 kliendilepingu (dtl 25), mille alusel E Ettevõtted AS kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, hinnakirja, teenuse kohta kehtivate teenusetingimuste ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma (dtl 26-31). Lepingu p 4 kohaselt pidi kostja maksma tasu teenuste eest vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt (dtl 32) on E Ettevõtted AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas.
15.Kohus märgib, et E Ettevõtted Aktsiaselts (registrikood xxx) ühines Aktsiaseltsiga Eesti T (täna T Eesti AS, registrikood xx), mida tõendab 30.05.2014 ühinemisleping (dtl 8690). Samuti ilmneb Äriregistri väljatrükist, et Aktsiaseltsi Eesti T kehtiv ärinimi on T Eesti AS (dtl 91-93). Kohus on eeltoodud asjaoludest ja tõenditest tulenevalt seisukohal, et tuvastamist on leidnud, et T Eesti AS on E Ettevõtted Aktsiaseltsi õigusjärglane ning
T Eesti ASi suhtes kehtisid kostja ja E Ettevõtted Aktsiaseltsi vahel 30.01.2006 lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Seega on põhjendamatu kostja väide, et tal ei ole kokkulepet T Eesti Asiga.
16.T Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Hageja hinnangul jättis kostja oma kohustused täitmata ega tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T Eesti ASi ees summas 91,81 eurot. Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib T Eesti AS ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist, kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli T Eesti ASil õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras T kostja teenused alates 13.09.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 27.09.2021.
17.T Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega 27.05.2022 kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat 10.06.2022 avaldusega kirjalikult (dtl 54).
18.Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 91,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 37,09 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 91,81 eurot alates 07.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,066% päevas. Kostja vaidleb hagile vastu.
19.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
20.Kostja kohustus E Ettevõtted AS-iga 30.01.2006 sõlmitud kliendilepingu alusel tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja oma kohustused täitmata ega tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T Eesti ASi ees summas 91,81 eurot. Tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras T Eesti AS kostja teenused alates 13.09.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T lepingu ülesöelduks alates 27.09.2021.
21.Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväited, mille kohaselt kostja tasus kõik esitatud arved kuni 2020. aasta aprillini, kuid alates 2020. aasta aprillikuust ei olnud kostjal enam võimalik Sikupilli 6 majas tegutseda ning sealseid seadmeid kasutada. Kostja hinnangul pidi teenuseosutajale olema teada, et kostja ei saa enam Sikupilli 6 seadmeid kasutada, mistõttu on põhjendamatud pärast 2020. aasta aprilli esitatud arved.
22.Kohus märgib, et nähtuvalt hageja selgitusest oli teenuse osutaja selgitanud 19.11.2020 kostjale, et kui kostja soovib lepingut lõpetada, tuleb teha selleks avaldus. Kostja vastas, et iseteenindust, Smart-ID ega Mobiil-ID ei kasuta. Kostja lubas tagasi helistada, kui leiab võimalused asukohaga Sikupilli 6 lepingu lõpetamiseks. 20.11.2020 selgitas teenuse osutaja uuesti, et kirja ega kõne alusel lepingut lõpetata ei saa. Teenuse osutaja palus saata digiallkirjastatud avaldus või pöörduda esindusse. 26.02.2022 on kostjale kinnitatud, et leping on hetke seisuga võla tõttu lõpetatud, klient peab võlgnevuse ära
tasuma enne, kui soovib uut lepingut sõlmida, kui ei saa kohe tasuda võib teha maksegraafiku, enne sisse maksta 10%.
23.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks teenuse osutamise lepingu nõuetekohase avaldusega lõpetanud, puudus teenuseosutajal alus katkestada hagejale teenuse osutamine. Seega ei saanud T Eesti AS lõpetada kostjale teenuse osutamist üksnes lähtuvalt asjaolust, et kostjal ei olnud enam võimalik pärast 2020. aasta aprillikuud Sikupilli 6 asuvaid seadmeid kasutada. Seega oli leping kehtiv kuni 27.09.2021 ning hagejal on õigus nimetatud kuupäevani nõuda, et kostja tasuks arveid, mis olid esitatud seoses Sikupilli 6 asukohas teenuse osutamisega.
24.Nähtuvalt esitatud arvetest (dtl 36-53) palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 91,81 eurot. Nimetatud võlgnevusest 6,33 eurot tuleneb arvest nr 20201102819766; 16 eurot tuleneb arvest nr 20201102820735; 16 eurot tuleb arvest nr 20201203214711; 6,33 eurot tuleneb arvest nr 20201203213744; 6,33 eurot tuleneb arvest nr 20210103610911; 9,76 eurot tuleneb arvest nr 20210103611874; 5 eurot tuleneb arvest nr VH017734; 5,53 eurot tuleneb arvest nr 20210204166035; 5,53 eurot tuleneb arvest nr 20210204165075 ja 15 eurot tuleneb arvest nr VH027968. Kohus märgib, et esitatud arvetest ilmneb, et arve nr 20210204166035 summas 5,53 eurot, arve 20210103611874 summas 9,76 eurot, arve nr 20201203214711 summas 16 eurot ja arve nr 20201102820735 summas 16 eurot on seotud teenuse osutamisega Sikupilli 6 aadressil ning nimetatud arvetega seotud võlgnevus tuleb kostjalt välja mõista summas 47,29 eurot.
25.Kostja on täiendavalt esitanud vastuväite, et osa esitatud arvetest seostub aadressiga xxx, kuid hagejal puudub alus nimetatud arvetel kajastatud võlgnevuse väljanõudmiseks kostjalt. Kohus märgib, et esitatud arvetest arved nr 20210204165075 summas 5,53 eurot, nr 20210103610911 summas 6,33 eurot, nr 20201203213744 summas 6,33 eurot ja nr 20201102819766 summas 6,33 on esitatud seoses teenuse osutamisega aadressil xxx, kuid hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja oleks vastava asukoha osas lepingu sõlminud. Kohus on 17.04.2023 e-kirjas hagejale selgitanud, et hagejal tuleb tõendada vastava nõude alust, kuid hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi lepingut, millest ilmneks alus kostjalt vastava aadressiga seoses võlgnevust nõuda. Hageja on asunud seisukohale, et asjaolu, et kostja on varem nimetatud aadressiga seoses esitatud arveid tasunud, annab aluse kostja vastu nõude esitamiseks, kuid kohus selgitab hagejale, et üksnes varasemate arvete tasumisest ei tulene kostjale kohustust täiendavate arvete tasumiseks olukorras, kus hageja ei ole tõendanud vastava kokkuleppe sõlmimist. Seega on hageja põhinõue xxx esitatud arvetega seoses alusetu summas 24,52 eurot.
26.Täiendavalt ilmneb esitatud arvetest, et hageja põhinõude aluseks olev arve nr VH027968 summas 15 eurot ja arve nr VH017734 summas 5 eurot ja on esitatud seoses sissenõudekulude hüvitisega. Kohus märgib, et hageja on käesolevas asjas esitanud eraldi nõue sissenõude kulude hüvitamiseks summas 25 eurot. Võttes arvesse VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäära ei ole hagejal alust nõuda täiendavat sissenõudekulude hüvitist põhinõude sees, seega on hageja nõue ka arvetega nr VH027968 ja VH017734 seoses põhjendamatu summas 20 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele summas 47,29 eurot ja põhinõue tuleb rahuldamata jätta summas 44,52 eurot.
28.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. T Eesti AS loovutas oma nõude 27.05.2022 hagejale ning saatis kostjale 10.06.2021 teatise (dtl 54) nõude loovutamise kohta. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
29.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 176,02 eurot. Hageja volitatud esindaja on kostjale saatnud 10.06.2022 võlateatise (dtl 55), millest eest on hagejal õigus nõuda 15 eurot, 26.08.2022 võlateatise (dtl 56), mille eest on hagejal õigus nõuda 5 eurot, ning 10.10.2022 võlateatise (dtl 57), mille eest on hagejal õigus nõuda 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 25 eurot hageja kasuks.
30.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt lepingujärgses viivisemääras, mis on 0,066% päevas. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud viivisemääras. Kostja on esitanud vastuväite, et kostjal puudus kokkulepe viivise tasumiseks, kuid kohus sellega ei nõustu, kuna kostja on 30.01.2006 lepingut allkirjastades kinnitanud, et nõustub viivisemääraga 0,066% päevas.
31.Hagejal on õigus nõuda seoses arvega nr 20210204166035 põhivõlgnevuselt 5,53 eurot viivist alates 21.03.2021 kuni hagi esitamiseni 06.12.2022 summas 2,28 eurot; seoses
arvega 20210103611874 põhivõlgnevuselt 9,76 eurot viivist alates 21.02.2021 kuni 06.12.2022 summas 4,21 eurot; seoses arvega nr 20201203214711 põhivõlgnevuselt 16 eurot alates 21.01.2021 kuni 06.12.2022 summas 7,23 eurot ning seoses arvega nr 20201102820735 põhivõlgnevuselt summas 16 eurot alates 21.12.2020 kuni 06.12.2022 summas 7,56 eurot. Viivisevõlgnevuse kujunemine on kajastatud hagiavalduses esitatud tabelis. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 21,28 eurot.
32.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 47,29 eurot määraga 0,066% päevas alates 07.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Võttes arvesse, et kostjalt on hageja kasuks juba välja mõistetud viivised summas 21,28 eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 26,01 eurot. Kohus märgib, et kuna kohus jättis hageja põhinõude rahuldamata summas 44,52 eurot, tuleb rahuldamata jätta ka nimetatud põhinõudega seotud viivisenõuded.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 176,02 eurot. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt ning hageja põhinõue kuulus rahuldamisele ligi poole ulatuses, leiab kohus, et antud asjas on põhjendatud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.