Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248; asukoht Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn); Avaldaja volitatud esindaja: Birgit Juhanson (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu (registrikood 80131489; juhatuse liige I. B. (isikukood xxxx; e-post: xxxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS kasuks kahjuhüvitis summas 10 540,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 129,32 eurot.
3.Välja mõista Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis põhinõudelt (10 540,93 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2023 kuni põhinõude (10 540,93 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistu kanda. 4.2 Mõista Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult välja Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulud summas 50 eurot. 4.3 Mõista Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult välja Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis menetluskuludelt (50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2-23-8087 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.Avalduse kohaselt 01.06.2020 toimus Harju maakonnas Tallinnas Läänemere tee 4 korteris nr xxxx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine, mille tagajärjel sai vara siseviimistlus ja kodune vara kahjustada. Kahjujuhtumi toimumise kohta on avaldaja avanud toimiku nr xxxx. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr xxxx. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustushüvitisena välja 10 540,93 eurot.
2.Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 04.06.2020 fikseeriti varal järgmised kahjustused: magamistoa värvitud betoonlael tumedad pritsmed; magamistoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; magamistoa kapi alumised osad paisunud; koridori põrandal laminaatparkett üles kerkinud; koridori kapi alumised osad paisunud; esiku põrandal laminaatparkett üles kerkinud; elutoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; lastetoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; köögi põrandal laminaatparkett üles kerkinud.
3.09.06.2020 edastas avaldaja koostööpartner LKB OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 3 491,10 eurot. 10.06.2020 edastas avaldaja Vara Ehitus OÜ-le garantiikirja nr 252794422 summas 2 939,10 eurot. Summast arvestas avaldaja maha köögimööbli eemaldamise ja mööbli liigutamise (552 eurot käibemaksuga). Lisaks hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale koduse vara taastamise maksumuse kokku summas 4 435,19 eurot: magamistoa ja esiku garderoobid ning nende paigaldus ja kohaletoimetamine; köögimööbli äravedu, hoiustamine, demontaaž ja paigaldus; vana mööbli demontaaž ja utiliseerimine (garderoobid) kokku summas 3 207,00 eurot; kummut summas 341 eurot; madrats summas 299,99 eurot; voodi summas 682,00 eurot; tapeet summas 95,20 eurot.
4.Summast 4 625,19 eurot arvestas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse 190 eurot. Seoses täiendavate töödega edastas 03.09.2020 Vara Ehitus OÜ täiendava müügipakkumise summas 2 666,64 eurot. Ajutise elamispinna kuluna on hüvitatud kokku 500 eurot. Kuivõrd niiskuskahjustusi saanud korter vajab suuremahulisi taastustöid, siis on ajutise eluaseme vajadus igati põhjendatud. 03.09.2020 edastas Vara Ehitus OÜ arve nr 20200192 summas 2 939,10 eurot. 09.09.2020 edastas Vara Ehitus OÜ arve nr 20200193 summas 2 666,64 eurot. Kokku hüvitas avaldaja kindlustusjuhtumi raames 10 540,93 eurot.
5.08.09.2021 saatis avaldaja puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/682, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 10 540,93 eurot hiljemalt 22.09.2021. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks ning avaldaja andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 18.03.2022. Puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tasunud ning eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu 10 540,93 eurot.
6.Kahju varale on tekkinud Harju maakonnas Tallinnas Läänemere tee 4 korteris nr xxxx keskkütteradiaatori purunemise tõttu. Hoonetehooldus OÜ kinnitusel oli kahju tekkimise
2-23-8087 põhjuseks radiaatori lõhkemine. Viivist on arvestatud põhinõudelt summas 10 540,93 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2022 kuni 02.06.2023 so 441 päeva ning viivisesumma on 1 129.32 eurot.
7.Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 10 540,93 eurot, mille hüvitamist Tallinn, Läänemere tee 3 korteriühistult taotleb. Lisaks taotleb avaldaja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 1 129,32 eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus toimetas avaldaja avalduse ja asja materjalid koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule kätte 27.06.2023 registrikaardile kantud elektronpostiaadressile saatmisega, kuid puudutatud isik ei vastanud avaldusele ega esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul avaldaja avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.
10.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx (dtl 8-10) (avalduses ekslikult märgitud Xxxx). Avalduse kohaselt toimus 01.06.2020 korteris nr xxxx kahjujuhtum. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine magamistoas ning selle leke korteris nr xxxx (dtl 117-118).
11.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 on sätestatud, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-is sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Kohtupraktikas on leitud, et korteriühistul on mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohtu
2-23-8087 27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p-s 12 on selgitatud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27; 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuulub elamu keskküttetorustik (sh keskkütteradiaator) elamu kaasomanike kaasomandisse.
12.Kuivõrd käesolevas asjas lähtus kahju korteriomanike kaasomandi osa esemeks olevast küttesüsteemist, siis sellistel asjaoludel küttesüsteemi lekkest lähtunud veekahju eest on KrtS § 34 alusel vastutav korteriühistu ehk puudutatud isik (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-19849, p 15). Puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on puudutatud isikul kohustus hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid (s.h küttesüsteem) korras. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Juhul, kui puudutatud isik ei täitnud küttesüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut, siis selliselt saab vastutuse aluseks olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51).
13.Kuivõrd puudutatud isikul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas avaldajal avalduse rahuldamiseks selle tõendamisest, et kaasomandi eseme osaks olevas küttesüsteemis tekkis tehniline rike. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et kahjujuhtumi põhjuseks oli keskkütteradiaatori purunemine ning selle leke korteris nr xxxx (dtl 117-118). Korteriühistu kohustusteks on küttesüsteemi seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab küttesüsteemis toimunud rike alust eeldada, et puudutatud isik ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis küttesüsteemi seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt ka RKTKo nr 2-17-15364, p 12). Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida. Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab muuhulgas ka seda, et tuleb ära hoida korteriomanikele kahju tekkimine. Veekahju on alguse saanud küttesüsteemi tehnilise rikke tagajärjel vee valgumisest Läänemere tee 3 korteri nr xxxx ruumidesse. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust.
14.Korteriühistu on rikkunud küttesüsteemi korrashoiu osas oma kohustusi (VÕS § 115 lg 1) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteriühistu oleks täitnud tehnosüsteemide korrashoiu kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik välistada kahju tekkimine. Kui kaasomandis olev küttesüsteem ei oleks lekkinud, ei oleks ka vesi korterisse nr xxxx tunginud ning kahju ei oleks tekkinud. Kohus leiab, et vee lekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Kohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka korteriühistu poolt tekitatud kahju korral. Samuti oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et küttesüsteemi tehnilise rikke korral võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Seega
2-23-8087 vastutab puudutatud isik korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.
15.VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks korteriühistu kahju vältimiseks midagi teinud.
16.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 ja § 132 lg 3 alusel kuulub asja kahjustamise korral hüvitamisele varalise kahjuna asja kahjueelsesse olukorda taastamise mõistlikud kulud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Avaldaja esitas piisavaid tõendeid, millest nähtub, et puudutatud isiku poolt keskküttesüsteemi korrashoiu kohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud keskküttetoru lõhkemine ja veeleke tekitasid korteriomanikule kahju.
17.Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud ka tekkinud kahju suuruse. Kahjujuhtumi järgsel ülevaatusel 04.06.2020 fikseeriti kindlustatud korteril järgmised kahjustused: magamistoa värvitud betoonlael tumedad pritsmed, magamistoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; magamistoa kapi alumised osad paisunud; koridori põrandal laminaatparkett üles kerkinud; koridori kapi alumised osad paisunud; esiku põrandal laminaatparkett üles kerkinud; elutoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; lastetoa põrandal laminaatparkett üles kerkinud; köögi põrandal laminaatparkett üles kerkinud (dtl 11-71).
18.09.06.2020 edastas LKB OÜ remondi eelkalkulatsiooni summas 3 491,10 eurot (dtl 72). 10.06.2020 väljastas avaldaja Vara Ehitus OÜ ́le garantiikirja nr 252794422 summas 2 939,10 eurot (dtl 73). Hinnapakkumisest on välja jäetud köögimööbli eemaldamine ja mööbli liigutamine (dt 73).
19.Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale koduse vara taastamise maksumuse kokku summas 4 435,19 eurot: magamistoa ja esiku garderoobid ning nende paigaldus ja kohaletoimetamine, köögimööbli äravedu, hoiustamine, demontaaž ja paigaldus, vana mööbli demontaaž ja utiliseerimine (garderoobid) kokku summas 3 207 eurot (dtl 74); kummut summas 341 eurot (dtl 75); madrats summas 299,99 eurot (dtl 80-93); voodi summas 682,00 eurot (dtl 94-98); tapeet summas 95,20 euro (dtl 99). Kuigi kummuti ja voodi osas pole kohtule esitatud tõenditest hüvitatud asjade täpset maksumust näha, siis leiab kohus, et avaldaja poolt esitatud tõenditest tuleneb, et hüvitatavad summad olid mõistlikud ning vastavuses sarnaste asjade müügihindadega (dtl 75-79, 94-98).
20.Avalduse kohaselt arvestas avaldaja summast 4 625,19 eurot maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 190 eurot. Omavastutus 190 eurot nähtub kohtule esitatud kindlustuspoliisilt (dtl 8). Seoses täiendavate töödega edastas 03.09.2020 Vara Ehitus OÜ täiendava müügipakkumise summas 2 666,64 eurot (dtl 100). Kohtule nähtub, et 03.09.2020 väljastas Vara Ehitus OÜ arve nr 20200192 summas 2 939,10 eurot (dtl 104) ning 09.09.2020
2-23-8087 summas 2 666,64 eurot (105). Lisaks hüvitas avaldaja kindlustatud isikule 500 eurot seoses ajutise elamispinnaga. Kohtule on esitatud vastav üürileping (dtl 101-103). Kokku hüvitas avaldaja 10 540,93 eurot (dtl 106-110).
21.VÕS § 132 lg 4 järgi, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Eluruumi üürimise kulu võib olla käsitatav kahjuna siis, kui eluruumi kasutamine oli võlausaldajale vajalik. Avaldaja selgitas avalduses, et korteri üürimine oli vajalik seetõttu, et niiskuskahjustusi saanud korter vajas suuremahulisi taastustöid. Niiskuskahjustused on nähtavad kohtule esitatud piltidelt (dtl 16-71). Ulatuslikud remonditööd on nähtavad tööde kalkulatsioonidelt (dtl 72, 74, 100). Kahju saanud korteri elanikud esitasid kindlustusandjale üürilepingu, mille järgi on kokkulepitud üüri suuruseks 500 eurot (dtl 101-103). Kohtu hinnangul on üüritasu nõudeõigus korteri üleujutamise korral ettenähtav ning hõlmatud ka rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue puudutatud isiku vastu summas 10 540,93 eurot on tervikuna põhjendatud.
22.Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 10 540,93 eurot (põhinõue), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
23.Avaldaja esitas kohtule dokumentaalse tõendi, millest nähtub, et avaldaja on pöördunud kohtueelselt (08.09.2021) puudutatud isiku poole nõudekirjaga kahju hüvitamiseks summas 10 540,93 eurot hiljemalt 22.09.2021 (dtl 112-113). Avaldaja väitel ei ole puudutatud isik tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks ning avaldaja andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 18.03.2022 (dtl 115). Avaldaja on arvestanud viivist summalt 10 540,93 eurot seadusjärgses määras alates 19.03.2022 kuni 02.06.2023 summas 1 129,32 eurot (dtl 119). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 129,32 eurot ning vastavalt taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule edasiulatuva viivise alates 03.06.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lausest sätestatud määras.
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab kohus, et menetluskulud on õiglane jagada vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati. Kuna kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2-23-8087
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 50 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.