1.Vabastada Sxxxxx Sxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded Sxxxxx Sxxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt
vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada Sxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Sxxxxx Sxxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest..
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 29.10.2018 määrusega välja Sxxxxx Sxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. 18.06.2019 määrusega (jõustus 04.07.2019) lõpetas kohus Sxxxxx Sxxxxxx pankrotimenetluse ning algatas Sxxxxx Sxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisikuks Axx Kxxxxxx. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Sxxxxx Sxxxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, 12 535,19 eurot. 19.12.2018. a määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks kord aastas (15. detsembril, 15. juulil) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (5. juunil), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.12.2019.
2.08.06.2023 esitas Sxxxxr Sxxxxx taotluse võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseks PankrS § 175 lg 11 alusel. Taotluse kohaselt täitus 18.06.2023 kohustuste vabastamise menetluses neli aastat. Võlgnik on selle aja jooksul tasunud võlgnevustest 7340,29 eurot, mis moodustab 58,5 % koguvõlgnevustest. Kohustustest vabastamise menetluse alguses oli mul võlgnevusi kokku 12 535,19 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning tasunud üle poole võlgnevustest. Võlgnik palub kohtul kaaluda tema vabastamist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algusest, sest on võlausaldajate nõudeid rahuldanud arvestatavas ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
3.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
5.PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist
menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 175 lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12).
6.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.
8.Kohus on Sxxxxx Sxxxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Sxxxxx Sxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
10.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt oli Sxxxxx Sxxxxxxxx menetluse alguses määratud puuduv töövõime ning alates detsembrist 2020 osaline töövõime. Perioodil september 2021 – juuni 2023 õppis võlgnik xxxxxxxx Kutseõppekeskuses. Alates oktoobrist 2022 töötab võlgnik xxxxxxxx Haiglas. Võlgnik on tegelenud enda harimisega eesmärgil leida paremini tasustatud töökoht, mille on võlgnik ka leidnud. Hoolimata osalisest töövõimest töötab võlgnik täistööajaga. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
12.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt, kohtu poolt pole ühtegi meeldetuletust vaja olnud saata. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust. 12.3.PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus. Võlgnik on enamuses ajast kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, kuid võlgnik on sellest hoolimata teinud vabatahtlikke eraldisi arvestatavas ulatuses. Viimasel aastal on võlgniku sissetulekutele saanud sissenõuet pöörata ning võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seadusele või kõrgemas määras ehk vabatahtlikke eraldisi. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate
nõudeid 7340,29 euro ulatuses, mis teeb 58,5 % pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 58,5 % ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes PankrS § 175 lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks. Antud seisukohti on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 12.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.
15.Võlgniku osalist töövõimet, saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11 kohaldamiseks. Senises menetluses on võlgnik ka nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Võlgniku eraldised on suuremas osas olnud
vabatahtlikud. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 11 alusel on põhjendatud.
16.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
17.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Sxxxxx Sxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Sxxxxx Sxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
18.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. AxxxKxxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.