Muud

2-22-12847

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

määrustega

nimetanud

ajutiseks

2-22-12847 Usaldusisik on teinud päringu MTA-le. MTA kinnitab, et võlgnikul ei ole maksuvõlga. Võlgnik ei ole esitanud viimase kolme aasta kohta tuludeklaratsioone. Usaldusisik on esitanud päringud üheteistkümnele suuremale Eestis tegutsevale krediidiasutusele. Võlgnikul on olnud kontod nii C AS-is kui Xxxx pangas, kuid kontodel puudub vara ning viimase kolme aasta jooksul ei ole kontodel tehinguid tehtud. Usaldusisik ei ole saanud käesoleva hinnangu esitamise hetkeks vastust S AS-ilt. Usaldusisik tegi võlgniku varade kohta päringud riiklikele registritele (liiklusregister, kinnistusraamat, relvaregister, väärtpaberite keskdepositoorium). Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikul oleks relvi, osalusi äriühingutes või kinnisvara. Võlgniku avalduse kohaselt ei ole tal olulist vara. Võlgnikul on liiklusregistri andmetel kolm sõidukit. Nimetatud sõidukiteks on Xxxx (esmase registreerimisega 1984. a), Xxxx (1998. a) ja Xxxx (1995. a). Usaldusisik ei ole saanud võlgnikuga ühendust, mistõttu ei saa usaldusisik kinnitada sõidukite tegelikku säilimist, asukohta, seisukorda ega ka omandit, arvestades, et liiklusregistri kanne ei ole omandiõiguslikult siduv. Usaldusisiku hinnangul ja Eesti müügiportaalidest tehtud päringute kohaselt võivad sõidukite hinnad olla parimal juhul, eeldades oma vanuse kohta head seisukorda järgnevad: xxxx: 800 eurot; xxxx: 1500 eurot; xxxx: 1000 eurot; kokku seega 3300 eurot. Usaldusisik kahtleb nimetatud summa reaalse saamise võimalikkuses, eriti arvestades, et sõidukid on olnud täitemenetluses arestitud, kuid neid ei ole nähtavasti edukalt müüdud. Usaldusisik märgib, et vastavalt allpool kirjeldatule ületavad võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused oluliselt võlgniku varasid ka juhul, kui sõidukitega ei esine mis tahes probleeme. Võlgnikul on kohustusi kokku summas kuni 18 202.46 eurot. Sellest 11 248.80 euro osas on käimas kokku 18 täitemenetlust. Käimasolevad täitemenetlused võivad olla teatus osas aegunud. Usaldusisiku hinnangul võivad TsÜS § 157 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 4 alusel olla aegunud tsiviilnõuded täitemenetlustes, mis lisas 6 märgitud ridadele 7, 23 ja 26, kokku summas 1892.76 eurot. Usaldusisiku hinnangul võivad TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 4 ja lg 2 p 4 alusel olla aegunud rahatrahvi sissenõuded täitemenetlustes, mis lisas 6 märgitud ridadele 9, 10, 18 ja 19, kokku summas 962.81 eurot. Kokku võib 11 248.80 eurost olla aegunud seega 2855.57 eurot, mis jätab ikkagi 8393.23 euro suuruse võlajäägi. Lisaks täitemenetluses olevatele nõuetele tuvastas usaldusisik järgmised nõuded: - kohustused laenulepingust summas 6946.64 eurot C AS ees; - arvelduskonto kuutasu võlgnevus summas 0.90 eurot AS S ees; - teenustasude võlgnevus C ASi ees 6.12 eurot. Kokkuvõttes on võlgnikul kohustusi 18 202.46 euro eest (millest 2855.57 euro suurune osa nõuetest võib olla usaldusisiku hinnangul aegunud). Võlgniku vara on teoreetiliselt ja maksimaalselt 3300 eurot. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetus on pikaajaline ning selle on põhjustanud võlgniku eluviis. Võlgnikul on puudunud stabiiline ja arvestatav sissetulek. Seda tõendab asjaolu, et täitemenetlused on võlgniku suhtes kestnud juba üle-eelmise kümnendi lõpust ja nõuetest on läbi aastate täidetud üksnes ebaoluline osa. Võlgnik ei ole ilmselgelt suhtunud oma kohustuste

2-22-12847 täitmisesse tõsiselt. Täiendavalt on võlgniku maksejõuetust mõjutanud ka seaduskuuleka käitumise puudumine, millele viitab nii võlgniku pikk vangistus kui ka korduvad väärteomenetlused ja nendega kaasnevad trahvid. Võlgniku olukorras ei ole näha PankrS § 28 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. Arvestades võlgniku vanust, vähenenud töövõimet, tööstaaži, varasemat töökogemust, haridust ning pikka vangistust, leiab usaldusisik, et võlgnikul ei ole võimalik kohustusi täita pankrotimenetluse väliselt ning seejuures suudab ta neid ka pankrotimenetluses väga minimaalselt täita. FiMS § 44 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Usaldusisik leiab, et alused kohustest vabastamise menetluseks on olemas. FiMS § 45 lg 3 sätestab asjaolud, mille olemasolu korral võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Viimases sättes nimetatud välistavaid asjaolusid ei ole usaldusisikule teada. Kokkuvõttes leiab usaldusisik, et pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega on põhjendatud. Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara või tehingute olemasolu. 28.02.2023 edastas kohus võlgnikule kohtunõude. Kohus on oma selgitanud, 27.02.2023 on ajutine pankrotihaldur/usaldusisik esitanud kohtule ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku aruande ning aruande tööst ajutise pankrotihaldurina/usaldusisikuna ning taotluse tasu määramiseks. Kohus ootas võlgniku seisukohta ning vastuväiteid 5 päeva jooksul käesoleva kohtunõude kättesaamistest. 31.03.2023 esitas võlgnik omapoolse seisukoha. Oma seisukohas toob võlgnik välja, et ta pole teinud kellegagi tehinguid, tal puudub vara ning tunnistab kõiki nõudeid. Samuti esitas võlgnik varade nimekirja, kus ta tõi välja, et muid sissetulekuid on kokku 100 eurot. Ülejäänud sissetulekud puuduvad. II Kohtumääruse põhjendused

2-22-12847 FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

2-22-12847 kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.

2-22-12847 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. Kohus leiab, et tulenevalt usaldusisiku töö ebapiisavast tähtajast ei ole usaldusiks jõudnud välja selgitada ja hinnangut anda asjaolule, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu või raske juhtimisviga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.

nõusoleku

enda

nimetamiseks

A.

M.i

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.