Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kostja III on 16.02.2022 menetlusdokumendis esitanud kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kostja III poolt ei ole rikutud hageja õigusi isegi kui eeldada hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kostja I on 09.03.2022 menetlusdokumendis leidnud, et asjas esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt, kuna hageja õiguste rikkumine kostja I poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hagis on esitatud, et sõidukit juhtis kostja II T. V. W.. Hagis ei ole esitatud väiteid kostja I seose kohta liiklusõnnetusega. Kostja I ei vaidle sellele hageja poolt esitatud väitele vastu, et sõidukit juhtis kostja II T. V. W.. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul tuleb esitatud hagiavaldus jätta kostja II ja kostja III osas läbi vaatamata. Kohus põhjendab enda seisukohta järgnevalt. Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt toimus 14.01.2012 kell 12.14 liiklusõnnetus Tallinn-TartuVõru-Luhamaa mnt 61 km, kus kostja II T. V. W. juhtis omamata juhtimisõigust sõiduautot Jaguar S Type, kaotas möödasõidul juhtivuse ja põrkas kokku teise sõidukiga. Eelnimetatud juhtumi tagajärjel on põhjustatud kahju suuruseks 70 538,55 eurot, mille väljamõistmist hageja taotleb kõikidelt kostjatelt solidaarselt. Hageja leiab, et tema nõude aluseks on liikluskindlustuse seaduse (LKindlsS) § 53 lg 1. Samuti viitab hageja LKindlS § 59 lg 1. Kohtule nähtub, et hageja on enda menetlusdokumentides korduvalt muutnud faktilist asjaolu selles osas, kes juhtis sõidukit. 01.03.2023 esitatud seisukohas selgitab hageja, et sõidukit juhtis kostja II T. V. W., kuid seisukoha lõpus esitab 04.10.2012 koostatud otsuse väljamakse kohta, kus on märgitud sõidukijuhiks kostja I M. E.. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et hageja hinnangul oli sõidukijuhiks kostja I M. E.. Kohus on menetluses hagejale selgitanud, et hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel esitab hageja hagi kõigi kolme kostja vastu. Kohus on hagejat kohustanud täpsustama enda nõude asjaolusid (mh kes mille eest vastutab ja millisel alusel). Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tema nõude aluseks kõigi kolme kostja vastu on LKindlS §§ 53 lg 1 ja 59 lg 1. Kohus selgitab, et LKindlS § 53 toob välja tagasinõude alused kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuhi vastu. LKindlS § 59 lg 1 ei ole aga iseseisev nõude alus. Tegemist on tagasinõude esitamise tingimuste sättega. Seega sisuliselt on hageja nõude aluse välja toonud üksnes sõidukijuhi kostja I M. E.e suhtes. Kohus on seega seisukohal, et nõude esitamine kostjate II ja III vastu pole võimalik, kuivõrd LKindlS § 53 lg 1 alusel saab nõude esitada üksnes sõidukijuhi vastu. Sõidukijuhiks on kohtule toodud asjaoludest tulenevalt kostja I. Kohtule esitatud hagiavalduse eesmärgiks on nõuda solidaarselt kostjatelt välja kahju. Hageja pole selgitanud ega toonud välja, millisel alusel ja mille eest vastutavad kostjad II ja III. Kohus on kõigest eeltoodust tulenevalt seisukohal, et hageja ei saa LKindlS §§ 53 lg 1 ja 59 lg 1 alusel esitada enda nõuet kostjate II ja III vastu. Seetõttu ei ole kostjate II ja III esitatud nõude osas hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, mistõttu jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata kostjate II ja III osas. Kostja I taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks jätab kohus aga rahuldamata. Kohtu hinnangul puudub hagi läbi vaatamata jätmiseks alus, kuivõrd kohus saab hinnata tõendeid ja nõude olemasolu sõidukijuhi vastu asja sisulisel arutamisel. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad kostjate II ja III menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal II oleks menetluskulu tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll kostja II menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal II tekkinud ei ole. Menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse tegemist aga kostja III suhtes. Kostja III ei ole esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, mis aga ei tähenda, et kostjal III menetluskulud puuduvad. Kuna eelmärgitu takistab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist käesolevas määruses, määrab kohus käesolevas tsiviilasjas kostja III menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist kooskõlas TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 2. Kohus jätkab menetlust B2 KAPITAL SIA hagis M. E. vastu kahju nõudes. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.