Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega saadeti kostja e-posti aadressile xKostja kinnitas samalt e-posti aadressilt menetlusdokumentide kätte saamist 15.06.2023. a. Seega saab lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (07.07.2023. a) hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Ramirent Baltic AS vahel 17.10.2022. a sõlmitud seadmete rendileping nr RC253793, mille kohaselt võttis kostja hagejalt vastu kivilõikur Husqvarna TS400F, mootorlõikuri Husqvarna, lisana veepaagi lõikurile ja trellile, lasernivelliiri Hilti PR 2-HS, lisana nivelliirile jala ja lati ning lisaks kaks teemant lõikeketast. Lepingus lepiti kokku renditasus. Vastavalt seadmete rendis oldud ajale väljastas hageja kostjale renditasu arve. Kostja ei tagastanud hagejale seadmeid tähtaegselt, mistõttu hageja kontakteerus kostjaga korduvalt. Hageja edastas kostjale 03.11.2022. a e-posti teel renditasu arve ning teavitas kostjat, et kui kostja seadmeid ei tagasta, kohustub kostja hüvitama seadmete väärtuse seadmete väljaostu näol. Kuna kostja seadmeid siiski ei tagastanud, esitas hageja kostjale 29.110.2022. a e-posti teel seadmete väljaostu arve kogusummas 6892,94. Lepingujärgne viivis tähtaegselt tasumata summalt on 0,5% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutund viivis 3055,13 eurot. Alternatiivsel välja mõista viivis seadusjärgses määras, mis hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 156,86 eurot. Lisaks mõista välja edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni võlgnevuse 6862,94 eurot lõpliku tasumiseni. Hageja on nõude edastanud sissenõudmiseks Intrum Estonia AS-le, kes on kostjale saatnud korduvaid kohtuväliseid nõudeid. Sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel on 50 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue rendilepingust (VÕS § 339). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole täitnud Ramirent Baltic AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust nõuetekohaselt. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 6862,94 eurot, sissenõudekulu

2 (3)

50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 3055,13 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja esitatud põhinõude (esimesena järjestatud), siis kohus alternatiivselt esitatud nõuete rahuldamata jätmist ei pea põhjendama. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 770 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja lepingulise esindaja tasu 40 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 810 eurot (770+40). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.