Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-134085 283.92 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 200 eurot.

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-22-134085 TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing (OÜ) GS Core esitas 02.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 883.97 euro saamiseks. Kohus tegi 07.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 21.11.2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja osaühing GS Core (OÜ, registrikood 16183586) esitas 06.12.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 27.02.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, milles palus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale 14-päevase tähtaja. 17.03.2023 kõrvaldas hageja puudused ning selgitas asjaolusid ja esitas tõendid. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja GS Core OÜ ja kostja S. P. vahel 01.03.2021 sõlmitud müügileping nimetusega „JÄRELMAKSULEPING xxxxxxxx“, mille alusel ostis kostja järelmaksuga Apple iPhone 12 Pro Max 256GB - Graphite (kaup) hinnaga 1 379 eurot. Järelmaksu finantseeris TF Bank AB Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja). Lähtudes hageja seisukohast, võimaldab sõlmitud krediidikontoleping kostjal tellida kaupu lepingujärgse limiidi ulatuses.

2-22-134085 Lepingu alusel annab pank kliendile lepingus sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti kliendile krediidilimiidi võimaldamise kaudu. Klient kohustub krediidisumma pangale lepingus sätestatud korras koos intressi ja kõrvalkuludega tagastama. Lepingu kohaselt oli lepingu periood ja osamaksete arv 60 kuud. Intressimäär laenujäägilt oli 38,10% aastas ehk 0,106% päevas. Krediidi kulukuse määr aastas oli 45,49%. Viivitusintressi määr 24,15% aastas ehk 0,067% päevas. Maksete kogusumma ehk krediidi kogusummaks kujunes 3 117.16 eurot. Kostja osamakse maksetähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev või sellele eelnev pangapäev, osamakse suuruseks oli 51.71 eurot. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust kohaselt täitnud. Kostja on tasunud 6 osamakset järgmistel kuupäevadel: 19.04.2021 summa 61.93 eurot, 15.05.2021 summa 56.60 eurot, 14.06.2021 summa 56.60 eurot, 05.07.2021 summa 51.71 eurot, 09.08.2021 summa 51.71 eurot, 15.09.2021 summa 51.71 eurot ja 27.09.2021 summa 5 eurot. Kokku on kostja tasunud 335.29 eurot. Hageja hinnangul on kostja jätnud tasumata maksed ja olnud tasumisega viivituses alates esimesest osamaksest 10.04.2021 ja ei ole teinud ühtegi osamakset alates seitsmendast osamaksest ehk 10.10.2021. Esialgne võlausaldaja esitas lepingu ülesütlemise avalduse 23.01.2022, millele eelnes 3 varasemat meeldetuletust lepingu rikkumisest (meeldetuletused, viimane hoiatus, ülesütlemine). Hageja toob kohtule 17.03.2023 esitatud taotluses välja, et on kontrollinud kostja sissetuleku suurust ja hinnanud kostja maksevõimet, mille alusel on esialgne võlausaldaja krediteerimisel lähtunud. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud kauba, lepingu ülesütlemise ja teadete kättesaamise osas järgmisi olulisi asjaolusid: kostja saab kauba, mitte krediidisumma (kaubaks oli Apple iPhone 12 Pro Max 256GB – Graphite); tasuti aprill – september 2021 ehk viivitus on seega oktoober 2021. a kuni jaanuar 2022. a; ülesütlemine saadetakse lihtkirjaga, ühtlasi informeeritakse ka SMS-i teel. Esialgne võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi võlgnevuste kohta ja hoiatusi lepingu ülesütlemise kohta. 08.01.2022 on esialgne võlausaldaja esitanud kostjale viimase hoiatuse (kus võlgnevuses on vähemalt 3 osamakset, alates 10.10.2021 ehk võlas on 7, 8 ja 9 osamakse), milles on märkinud, et hoolimata varasemast meeldetuletusest ei ole kostja tasunud oma võlga summas 222.14 eurot. Samas kirjas teatati kostjale, et kuna kostja on laenu tagasimaksetega viivituses kolme järjestikuse osamaksega, annab TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjale viimase tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks. Samuti märkiti kirjas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vastavalt VÕS §-le 416 kostjaga sõlmitud lepingu üles ning edastab kogu võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirmale. Võlgnevuse tasumisele suunatud ettepanekutega läbirääkimisteks palus esialgne võlausaldaja pöörduda nende klienditeeninduse poole. Lisaks hoiatas TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjat, et kui summa ei laeku 14 päeva jooksul, edastatakse võlanõude menetlemiseks inkassobüroole, mis tähendab ühtlasi ka kostja võla avalikustamist Krediidiinfo maksehäireregistris. Kostja ei ole likvideerinud võlgnevust ka pärast lepingu erakorralist ülesütlemist, millest tulenevalt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks alates 23.01.2022 ning kostjal on tekkinud pärast lepingu erakorralist ülesütlemist võlgnevus summas 1 527.85 eurot, millest põhivõlgnevus 1 327.49 eurot (nõude jääk maksegraafiku kohaselt, alates 7. osamaksest). Hageja toob välja, et kostja ei ole esialgsele võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ning esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 23.01.2022.

2-22-134085 Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma hagejale intressi 38,10% aastas. Hageja nõuab kostjatelt intressi summas 184.31 euro tasumist (intressimaksed maksegraafiku perioodil 10.10.2021 - 23.01.2022). Hageja nõuab kostjalt ka viivitusintressi tasumist perioodil 24.01.2022-06.12.2022 summas 281.06 eurot (viivisemäär 0,067% päevas). Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 327.49 eurot, intress summas 184.31 eurot, sissenõudekulud 64.55 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 281.06 eurot, kokku on võlgnevus summas 1 857.41 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,067% päevas alates 07.12.2022 kuni põhinõude (1 327.49 euro) täieliku täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõue. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude hüvitamist summas 503.92 eurot, mille hulka kuulub riigilõiv summas 283.92 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 200 eurot. Hageja palub lisaks mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja toob hagi õigusliku põhjendusena välja, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingutest. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma, krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel (lg 2), krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 3). VÕS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustust täitnud ja hageja nõuab kohustuste täitmist kohtu kaudu, esitades kohtusse nõude maksmapanemiseks kostjate vastu hagiavalduse lepinguliste kohustuste täitmise nõudes. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 29.05.2023 ning kohustas kostjat S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) esitama kohtule oma seisukoht 14 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 31.05.2023 aadressile xxx. Menetlusdokumendid on vastu võtnud kostja poeg X.

2-22-134085 TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja S. P.ga samal aadressil tema poeg X ning kuna kostja poeg on sündinud 2002. aastal, on ta TsMS § 322 lg 1 mõttes vanem kui 14-aastat. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 31.05.2023. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul on hageja vastavalt 27.02.2023 kohtunõudele 17.03.2023 esitatud taotluses lisatud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldatud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1 857.41 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 1 327.49 eurot, intress 184.31 eurot, sissenõudekulud 64.55 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 281.06 eurot ja viivis 0,067% päevas alates 07.12.2022 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites VÕS §-st 4034 tulenevaid kohustusi; − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);

2-22-134085 − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja puuduste kõrvaldamisena esitatud taotluse kohaselt on 503.92 eurot, sealhulgas riigilõiv 283.92 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (ei sisalda käibemaksu, kuna hageja on käibemaksukohustuslane) arvestusega 100 eurot/1 töötund, mis koosneb 06.12.2022 esitatud hagiavalduse koostamisest (nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine, sealhulgas tõendite kogumine ja kliendiga nõupidamine, hagi kohtusse esitamine, kokku 1 tund) ja 17.03.2023 puuduste kõrvaldamisena esitatud taotluse koostamisest (puuduste kõrvaldamine, mis sisaldab määrusega tutvumist, tõendite kogumist ja analüüsi, vastuse koostamist, kokku 1 tund). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 350 eurot, kuid palub kostjalt hageja kasuks välja mõista summa, millest on maha arvestatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõiv 66.08 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv summas 283.92 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 200 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-22-134085

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.