Muud

Uxxx Lxxxxx

osalema võlausaldajate esimesel

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus

Saata määrus pankrotihaldurile, usaldusisikule ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Uxxx Lxxxxx esitas 03.03.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on keskeriharidus. Viimati töötas 2018. a Pxxxxxxxxxx OÜ-s koristajana, kuid töösuhe lõpetati tema tervislikust seisundist tulenevalt. 2023. a jaanuaris töötas 3 päeva. Käesolevalt saab pensioni, mille suurus on ligikaudu 602 eurot. Igakuised väljaminekud on 510-530 eurot. Vara puudub. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on kuni 133 eurot. Esitatud andmete kohaselt on kohustuste kogusumma vähemalt 15 715,62 eurot ning kohustused on 5 võlausaldaja ees. Võlgnik taotleb täitemenetluste peatamist nõuete sissenõudmiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses täiteasjad nr 084/2022/1808, nr 084/2022/4333 ja nr 084/2023/1327. Avalduse kohaselt öeldi võlgnikuga sõlmitud tööleping üles seetõttu, et ta oli pikalt haiguslehel. Sissetuleku puudumisest tingituna ei suutnud võlgnik võetud kohustusi enam täita. Tõenäosus tööle naasmiseks on väikene. Võlgnik soovib pankroti välja kuulutamist ning avalduse läbivaatamist kohtuistungil. Kohus kuulas UxxxxLxxxxxxxära 22.03.2023. a toimunud kohtuistungil ja määrusega 03.04.2023 nimetas usaldusisikuks Evelin Laanemäe koos FiMS § 17 loetletud ülesannete täitmise kohustusega. Täitemenetlused peatati. Usaldusisik esitas võlgniku varanimekirja, võlanimekirja ja hinnangu FiMS § 17 lg.2 kohaselt maksejõuetusmenetluse liigi valiku kohta. Võlgnikul esemeline vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on pension 602 eurot kuus, sotsiaaltoetus riigilt 41 eurot kuus. Võlgnik on müünud temale kuuluva kinnisasjakorteriomandi- 30.07.2019 tema kommunaalmaksete võlgnevuse summa eest, kuna ei pidanud võimalikuks tasuda võlga korteriühistule ega osaleda edaspidi elamu renoveerimiskulude kandmises. Usaldusisiku hinnangu andmise ajal elas Uxxx Lxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas tema täisealistele tütardele kuuluvas majas, mille kohta on teada, et maja pannakse müüki ja võlgnikul tuleb leida uus elamispind ja vahendid selle eest tasumiseks. Võlgnikul on kohustusi kokku 17 050,46 euro ulatuses, kuus võlausaldajat, millest kolm on täitemenetluses kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Coop Pank AS nõue (krediidilimiit 800 eurot) on antud üle Revensen OÜ inkassole. Võlgnik hakkas laenusid võtma aastal 2018, laenudega asus renoveerima eluaset (mis ei kuulunud talle endale) ja toetas lapselapsi. Võlgniku tervis halvenes, tööandja ütles töölepingu üles. Võlgnik ei näe võimalust naasta tööle. Usaldusisik on esitanud lühikokkuvõtte võlgniku terviseseisundit kirjeldavatest epikriisidest. Usaldusisik on seisukohal, et Uxxx Lxxxxxxxx sobiv maksejõuetusmenetlus on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Uxxx Lxxxxx peab võimalikuks, et ta teeb võlausaldajatele eraldisi summas 50 eurot kuus. Kohtuistungitel 22.03.2023 ja 28.06.2023 kinnitas võlgnik ütlustega oma halba terviseseisundit, ta ei julge lubada, kas saab veel tööle minna. Ta on eelpensionil. 28.juunil 2023 andis Uxxx Lxxxxx ütlusi, et ta elab nüüd üürikorteris, üür on 150 eurot kuus ja kommunaalmaksete suurus pole veel teada. Võlgnikul on pikaajalised terviseprobleemid, mille

tõttu tuli töölt ära. Võlgniku arvates saaks ta igakuuliselt võlausaldajatele makseid teha 50 euro ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, uurinud UxxxxLxxxxxx maksejõuetusavaldust, usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirja ja hinnangut võlgniku majanduslikule olukorrale, leiab, et Uxxx Lxxxxxx pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Usaldusisiku esitatud dokumentidest nähtub järgmine: Uxxx Lxxxxxxx on võlgnevuste nimekirja alusel kohustusi kokku: 17050,46 eurot, millele lisanduvad kolme nõude täitekulud. Nende nõuete hulka ei ole loetud Coop Pank AS nõuet (esitati aruande kohtule esitamise päeval) krediidilimiidiga 800 eurot, mis on antud üle Revensen OÜ inkassole. Võlgniku tuludeklaratsioonide andmed aasta 2020, 2021 ja 2022 kohta näitavad, et aastal 2021 on UxxxxLxxxxxx maksustatav tulu olnud 13 671,72 eurot, aastal 2022 on maksustatav tulu olnud võlgnikul 10 310,58 eurot. Makseid on tehtud ka II pensionisambasse. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku olemasolevate kohustuste juures tuleks võlgnikul nende kogu ulatuses täitmiseks tasuda kuus aastat iga kuu vähemalt 208 eurot. Usaldusisik leiab, et võlgnik ei ole selleks suuteline, sama arvab võlgnik ise. Ta oleks valmis tasuma iga kuu võlausaldajate eraldiste katteks 50 eurot. Võlgnikule on selgitatud pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse käiku. Kohtuistungil kinnitas võlgnik usaldusisiku hinnangust nähtuvat. Võlgnikul on erinevaid terviseprobleeme, millest lühikokkuvõttena esitatud väljavõte epikriisidest (haigusjuhtumitest). Kohus selgitas võlgnikule, et tema pangakontolt nähtuvad laekumised eraisikutelt loetakse tema sissetulekuks, mille arvelt tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt esitatust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat maksevõimet. Seega ei ole võlgnikul võimalik endale võetud kohustusi täita ilma maksejõuetusmenetlust läbimata. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik ka võetud kohustusi täita, kuivõrd võlgnikul vara puudub. Kuna võlgniku arvates saaks tema sissetulekust igakuiselt teha võlausaldajatele makseid umbes 50 euro ulatuses, ei ole sellistel tingimustel võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja seega ka võlgade ümberkujundamise menetlus võimalik. Võlgnikule sobiv menetlus FiMS § 18 lg.2 p.2 järgi on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

Kohus loeb tuvastatuks, et UxxxxLxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Uxxx Lxxxxxx pankroti välja 10. juulil 2023.a kell 17, nimetab võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks Küllike Mitti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 28.juulil 2023. a algusega kell 09.30 Viljandi kohtumajas. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Virtuaalselt osaleda soovijatel tuleb kohtule sellest teatada hiljemalt 24.juulil 2023. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.07.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule. Menetluskulude jaotus FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lgs 11 sätestatust. PankrS § 23 lg.51 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. FiMS § 54 lg.2, PankrS § 23 lg.4, § 23 lg.51 alusel leiab kohus, et võlgniku UxxxxLxxxxxx usaldusisiku tasu maksmine tuleb määrata riigi vahenditest. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas 28.04.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 4, 51 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 6 tunni eest määraga 75 eurot tund, kokku 450 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist MTÜ Nõutuba arvelduskontole. Kohus hindab, et taotletud tasu ei ületa PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud piirmäära. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr. 2/ 01.02.2021.a § 2 lg.1 sätestab, et kui ajutise halduri... tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik on esitanud tasutaotluse lähtudes tunnitasust 75 eurot. Kuivõrd usaldusisiku tasu määrab kohus hüvitamiseks riigi vahenditest, et saa – tulenevalt justiitsministri määrusest- rakendada tunnitasu 75 eurot tund (37,5 eurot pool tundi), vaid kohaldamisele kuulub poole tunni tasu 33 eurot ehk 66 eurot tund. Ajakulu selles menetluses 6 tundi ehk 12 pooltundi on kohane. Kohus määrab usaldusisiku tasu summas 396 (12x33=396) eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Viidatud sätte teine lause sätestab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul on usaldusisiku tasu määratud kohtu poolt viidatud sättes lubatu piiresse jäävas summas. TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2023. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 725 eurot, kahekordne alammäär on 1450 eurot.

Kohus leiab, et võlgnikule Uxxx Lxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 396 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.