Tsiviilasi T.I (T.I) pankrotihaldur Andrias Palmitsa (Palmits) hagi M.G vastu ühisvara jagamise tagasivõitmiseks T.I (T.I) pankrotimenetluses ning täiendava ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 27.01.2022 Tallinna notar Kristel Jänese (Jänes) poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 315 all registreeritud T.I (isikukood XXX, elukoht XXX) ja M.G (isikukood XXX, elukoht XXX) vahel sõlmitud abieluvaraleping.
3.Tuvastada M.G kohustus anda tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomandi kinnistusraamatu teisest jaost M.G kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ning kinnistusraamatu teise jakku T.I ja M.G ühisomanikena sissekandmiseks ning asendada kannete tegemiseks vajalik M.G tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga.
4.Jagada tagasivõitmise järel T.I ja M.G ühisvara, pannes otsusega pooltele kohustuse müüa Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomand kohtutäituri poolt korraldatud avalikul enampakkumisel koos kohustusega jagada enampakkumise järel järele jäänud raha M.G ja T.I pankrotivara vahel võrdselt. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud täies ulatuses M.G kanda. Kohus määrab T.I pankrotihaldur Andrias Palmitsa menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.T.I pankrotihaldur Andrias Palmits (hageja) esitas 05.01.2023 Harju Maakohtule hagi M.G (kostja) vastu ühisvara jagamise tagasivõitmiseks T.I pankrotimenetluses ning täiendava ühisvara jagamise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. 06.01.2023 määrusega ja täiendavalt 09.01.2023 ekirjaga jättis kohus hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas osundatud puudused 09.01.2023 hagi terviktekstiga.
2.05.01.2023 hagiavalduse (täpsustatud 09.01.2023) kohaselt on 09.12.2022 määrusega Harju Maakohus kuulutanud tsiviilasjas nr xxx ilma ajutist pankrotihaldurit nimetamata välja T.I pankroti ning nimetanud võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmitsa. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik ja kostja sõlmisid 27.01.2022 Tallinna notar Kristel Jänese poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 315 all registreeritud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomand. Korteriomandi eriomandi esemeks on Tallinnas aadressil XXX asuv korter, üldpinnaga 65,9 m2. Lepingu sõlmimise ajal kinnitasid lepingu pooled (abikaasad), et tegemist on ühisomandiga (vt lepingu p 1.4.3.). Samas leppisid abikaasad kokku, et tunnistavad korteriomandi PKS § 27 lg 4 alusel kostja lahusvaraks ilma, et võlgnikule selle eest hüvitist makstaks (vt lepingu p-id 2.2. ja 2.4.). Pankrotihaldur on seisukohal, et ühisvara jagamisega on võlgnik oma omandiosast olulisel määral loobunud ja kahjustab võlausaldajate huve ning see tuleb tagasi võita PankrS § 112 p 1 alusel. Kohus on T.I pankroti kuulutanud kohe välja, nimetamata ajutist pankrotihaldurit ja viimata läbi ajutist pankrotimenetlust. Sellest hoolimata on abieluvaraleping sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankroti välja kuulutamist (27.01.2022 vs 09.12.2022) ehk PankrS § 112 p-is 1 nimetatud tähtaja jooksul. Haldur leiab, et abieluvaralepingu sõlmimisega on võlgnik loobunud olulisel määral oma varast. Kinnistusraamatu andmeil on kõnealune korteriomand koormatud kahe hüpoteegiga: kinnistusraamatu neljandasse jakku on esimesele järjekohale kantud hüpoteek summas 55 510 eurot Swedbank AS-i (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) kasuks ja teisele järjekohale hüpoteek 5400 eurot Swedbank AS-i kasuks. Hüpoteegisumma kokku on 60 910 eurot. Kinnisvara müügikuulutusi vahendava internetiportaali City24 andmeil on Mustamäel asuvate analoogsete korteriomandite eeldatavad hinnad vahemikus 120 000 kuni 166 500 eurot. Hagi esitamise ajal on müügis 10 korteriomandit ja nende keskmine hind on 144 840 eurot. Juhul kui abieluvaralepingu esemeks oleva korteriomandi väärtus vastaks eeltoodud keskmisele müügihinnale 144 840 eurot, siis oleks korteriomandi n.ö hüpoteegivaba väärtus 83 930 eurot (s.o 144 840 – 60 910). Halduri hinnangul võinuks võlgnik saada abieluvara jagamisel hüvitist, mis vastanuks vähemalt poolele eeltoodud summas, s.o 41 964 eurole. Tõenäoliselt peaks hüvitise suurus olema aga veelgi suurem, sest hüpoteegid on kinnistusraamatusse kantud 2013. aastal ja 2014. aastal ning seonduvad pangalaenuga, millest osa oli abieluvaralepingu sõlmimise ajaks juba ka makstud. Halduri hinnangul on võlgnik
lepingu sõlmimisel loobunud oma varast vähemalt 41 964 euro ulatuses, mida tuleb pidada oluliseks. Lisaks eeltoodule on pankrotihaldur seisukohal, et ühisvara jagamine on kahjustanud ka võlausaldajate huve. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et tagasivõitmise hagi esitamisel peab hageja (pankrotihaldur) tõendama, et võlausaldajate huvisid on tagasivõidetava tehinguga kahjustatud. Seejuures on täpsustatud, et tagasivõitmise eelduseks olev võlausaldajate huvide kahjustamine on täidetud, kui kahjustatud on kas või ühe võlausaldaja huvid (vt RKTKo 3-2-1-14913, p 40). Võlgniku maksejõuetuseavalduse kohaselt on tal kohustused kokku 7 võlausaldaja ees. Kohustuste kogusumma on 52 518,79 eurot. Juhul kui võlgnik oleks saanud ühisvara jagamisel hüvitise, mis vastanuks tema ühisvarast loobumise ulatusele (vt p 3.3.3.), oleks võlausaldajate nõudeid saanud rahuldada märkimisväärses ulatuses. Arvestamata pankrotimenetluse suurusega, oleks nõuete rahuldamise määraks kujunenud ligi 80 % (41 964 / 52 518,79 × 100). Ühisvara jagamise tõttu on võlausaldajad sellest võimalusest ilma jäänud ja ühisvara jagamine on seetõttu võlausaldajate huvisid ka kahjustanud. Pankrotihaldur toob esile, et pärast ühisvara jagamist on võlgnik jätkanud abieluvaralepingu eseme kasutamist, kuna nii rahvastikuregistri kui ka maksejõuetusavalduse järgi on tegemist võlgniku elukohaga. Juhul kui kohus halduri ühisvara jagamise nõude rahuldab, saabub olukord, kus eelnimetatud korteriomand on taaskord võlgniku ja kostja ühisomandis. Samas näeb PankrS § 122 lg 1 ette, et kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Ka Riigikohus on selgitanud, et pankrotihaldur peab abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu alusel võlgniku vara hulgast välja läinud esemete pankrotivara hulka saamiseks esitama nii tehingu tagasivõitmise kui ka ühisvara jagamise nõude (vt RKTKo 2-16-18537, p 12). Pankrotihaldur taotleb, et kohus paneks otsusega pooltele kohustuse müüa tagasivõidetava abieluvaralepingu esemeks olev korteriomand avalikul enampakkumisel ning jagada enampakkumise tulemusel järele jäänud raha kostja ja pankrotivara vahel võrdselt. Haldur märgib siinkohal, et kohtutäituril on võimalik müüa enampakkumisel kinnisasi koos Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteekidega (s.o hüpoteegid jäävad püsima)- st hüpoteegid ühisvara edasist jagamist ei takista. Ka tagasivõidetava abieluvaralepingu pooleks hüpoteegipidaja ei olnud, st ühisvara jagamine ei eelda hüpoteegipidaja nõusolekut või osalemist käesoleval kohtuasja menetluses. Hageja taotleb 09.01.2023 täpsustatud nõuderesolutsioonis: - tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 27.01.2022 Tallinna notar Kristel Jänese poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 315 all registreeritud T.I (T.I, isikukood XXX, elukoht XXX) ja M.G (isikukood XXX, elukoht XXX) vahel sõlmitud abieluvaraleping; - tuvastada M.G kohustus teha tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomandi kinnistusraamatu teisest jaost M.G kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ning kinnistusraamatu teise jakku T.I ja M.G ühisomanikena sissekandmiseks ning asendada kannete tegemiseks vajalik M.G tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga; - täiendavalt juhul, kui kohtu hinnangul on eelnevas punktis nimetatud kinnistusraamatu kannete tegemiseks vaja ka T.I tahteavaldust, tuvastada ka T.I kohustus nimetatud tahteavalduse andmiseks ning asendada tema tahteavaldus käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga; - jagada tagasivõitmise järel T.I ja M.G abieluvara, pannes otsusega pooltele kohustuse müüa Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomand kohtutäituri poolt korraldatud avalikul enampakkumisel koos kohustusega jagada enampakkumise järel järele jäänud raha M.G ja T.I pankrotivara vahel võrdselt; - jätta kõik menetluskulud M.G kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja 08.02.2023 vastuväidete kohaselt ei ole vaidlust selles, et võlgnik T.I ja kostja sõlmisid 27.01.2022 abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on korteriomand XXX, Tallinn,
kuid kostja ei saa nõustuda hageja avaldusega, millega ta taotleb abieluvaralepingu tagasivõitmist ja enne ühisvara järjekordset jagamist sellele eelnenud olukorra taastamist, samas muuta ka kinnisturaamatu kannet selliselt, et korteriomandi omanikena oleks kinnistusraamatuusse kantud võlgnik T.I ja kostja ühisomanikena. Kostja selgitab, et võlgnik loovutas oma osa ühisomandist kostjale, kuna võlgnikul ja kostjal on ühised alaealised lapsed A (isikukood XXX) ja B (isikukood XXX). Võlgnik on jätnud täitmata alaealiste laste ülalpidamiskohustuse alates jaanuarist 2022, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. T.I kohustuseks oli tasuda elatist 2022. aastal 2580 eurot igale lapsele (215 eurot x 12 kuud x 2), kokku on 5160 eurot (2580 + 2580). Kuna võlgnik ei täitnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust ja elatise võlgnevus aina kasvas, siis otsustasid võlgnik ja kostja, et võlgnik ülalpidamise kohustuse täitmise eesmärgil (kuni alaealiste laste täisealiseks saamiseni või nende õppimise jätkamisel kuni 21. aastaseks saamiseni) täidab ülalpidamiskohustust summas 61 860 eurot oma vara arvelt ja kirjutab oma osa ühisomandist XXX, Tallinn kostja nimele. T.I-le kuuluva osa ühisomandist XXX, Tallinn turuhinnaks on ligikaudu 60 000-62 000 eurot (korteriomandi XXX, Tallinn turuhinnaks on ca 120 000-124 000 eurot), mis on võrdne tema osaga alaealiste laste ülalpidamise kohustuse täitmisel. Arvestades eeltoodut on korteriomandi ainuomanikuks õiguspäraselt kantud registrisse M.G. Kostja elab XXX, Tallinn koos oma alaealiste lastega. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
4.10.01.2023 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse. Hagi tagamiseks määras kohus kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx (Tallinna linn, XXX eriomandi xx omanik M.G, isikukood XXX) kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge T.I pankrotihaldur Andrias Palmitsa kasuks tsiviilasjas nr 2-23-235 M.G vastu esitatud ühisvara jagamise tagasivõitmise ja edasise ühisvara jagamise nõude tagamiseks.
5.16.01.2023 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja 09.01.2023 hagiavalduse terviktekstile kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse ja kohtumaterjalide kättetoimetamisest. Kohus märkis täiendavalt, et juhul kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, anda selleks tähtaeg 10 päeva kostja vastuse edastamisest. Menetluskulude nimekirjad ja tõendid tuli pooltel esitada koos oma menetlusdokumentidega.
6.08.02.2023 esitas kostja vastuse hagiavaldusele koos määruskaebusega 10.01.2023 hagi tagamise määrusele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.02.2023 määrusega kostja 08.02.2023 määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 10.01.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-23-235 muutmata.
7.08.03.2023 kohtunõudega täitis kohus eelmenetluse ülesandeid, muuhulgas selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja kvalifitseeris nõude õigusliku aluse. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada kohtule kompromissleping hiljemalt 22.03.2023. Juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuli pooltel hiljemalt 29.03.2023 esitada kohtule TsMS § 392 lg 3 sätestatu kohaselt ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja vajadusel täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi.
8.26.05.2023 e-kirjas teavitas hageja kohut, et haldur ei pea võimalikuks tsiviilasjas nr 2-23-235 kompromissi sõlmida, kuna halduril puudub selleks võlausaldajate nõusolek. Seetõttu ei jõudnud pooled kompromisskokkuleppele.
9.Arvestades eeltoodut määras kohus 31.05.2023 e-kirjaga pooltele täiendava tähtaja kuni 07.06.2023, mille kestel oli pooltel soovi korral võimalik esitada vastavalt 08.03.2023 kohtunõudele täiendavad seisukohad ning tõendid.
10.07.06.2023 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha koos menetluskulude nimekirjaga. Kostja täiendavat seisukohta kohtule määratud tähtajaks ei esitanud.
11.09.06.2023 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas eelmenetluse 09.06.2023. Kohus määras, et tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 15.06.2023. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks määras kohus tähtaja kuni 22.06.2023. Kohus teavitas pooli, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 07.07.2023. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Hageja palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 27.01.2022 Tallinna notar Kristel Jänese poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 315 all registreeritud T.I ja M.G vahel sõlmitud abieluvaralepingu, tuvastada isikute kohustus anda nõusolek ja asendada vastav nõusolek kinnistusraamatus kande tegemiseks käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega ning jagada tagasivõitmise järel T.I ja M.G abieluvara, pannes otsusega pooltele kohustuse müüa registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomand kohtutäituri poolt korraldatud avalikul enampakkumisel koos kohustusega jagada enampakkumise järel järele jäänud raha M.G ja T.I pankrotivara vahel võrdselt.
14.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on 09.12.2022 määrusega Harju Maakohus kuulutanud tsiviilasjas nr xxx ilma ajutist pankrotihaldurit nimetamata välja T.I pankroti ning nimetanud võlgniku pankrotihalduriks Andrias Palmitsa. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik ja kostja sõlmisid 27.01.2022 Tallinna notar Kristel Jänese poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 315 all registreeritud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomand. Korteriomandi eriomandi esemeks on Tallinnas aadressil XXX asuv korter, üldpinnaga 65,9 m2. Lepingu sõlmimise ajal kinnitasid lepingu pooled (abikaasad), et tegemist on ühisomandiga. Samas leppisid abikaasad kokku, et tunnistavad korteriomandi kostja lahusvaraks ilma, et võlgnikule selle eest hüvitist makstaks. Ühisvara jagamisega on võlgnik oma omandiosast olulisel määral loobunud ja kahjustab võlausaldajate huve ning see tuleb tagasi võita. Juhul kui abieluvaralepingu esemeks oleva korteriomandi väärtus vastaks kinnisasja keskmisele müügihinnale 144 840 eurot, siis oleks korteriomandi n.ö hüpoteegivaba väärtus 83 930 eurot (s.o 144 840 – 60 910). Halduri hinnangul võinuks võlgnik saada abieluvara jagamisel hüvitist, mis vastanuks vähemalt poolele eeltoodud summas, s.o 41 964 eurole. Võlgnikul on kohustused kokku 9 võlausaldaja ees ja nõuete kogusumma on 39 661,50 eurot (vt tsiviilasjas nr xxx 08.03.2023 määrusega kinnitatud võlausaldajate nimekiri). Ühisvara jagamise tõttu on võlausaldajad sellest võimalusest ilma jäänud ja ühisvara jagamine on seetõttu võlausaldajate huvisid ka kahjustanud. Pankrotihaldur taotleb abieluvaralepingu tagasivõitmist ja enne ühisvara järjekordset jagamist sellele eelnenud olukorra taastamist.
15.Pankrotivara hulka saab haldur tagasivõitmise tagajärjel arvata vaid võlgnikule kuuluva osa ning vajalik on abikaasade ühisvara jagada (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-172-15, p 14; nr 3-2-1-77-06, p 18). Õigustatud huvi vara ühisvarasse tagasivõitmise nõude esitamiseks saab jaatada üldjuhul vaid siis, kui sellega koos on esitatud ka ühisvara jagamise nõue (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-16664/75, p 20; nr 2-15-16664/48, p 14; nr 3-2-1-74-16, p 15). Antud juhul on pankrotihaldur kooskõlas eeltoodud Riigikohtu lahenditega esitanud kohtule nii vara ühisvarasse tagasivõitmise kui ka ühisvara jagamise nõude.
16.09.12.2022 määrusega (tl 6-9) kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr xxx ilma ajutist pankrotihaldurit nimetamata välja T.I pankroti ning nimetas võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmitsa. Seega esitas hageja vara tagasivõitmise hagiavalduse pankrotiseaduse (PankrS) §-is 118 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.
17.Hagis esitatud väidetest lähtudes võib hageja nõude rahuldamise õigusliku alusena kõne alla tulla PankrS § 112 p 1, PankrS § 119 lg 1, PankrS § 122 lg 1. PankrS § 112 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, samuti ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 119 lg 1 kohaselt juhul kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. PankrS § 122 lg 1 kohaselt juhul kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Pankrotivõlgniku vastutus piirdub perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt tema enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga, kuid selleks, et pankrotivõlgniku vastutust saaks kohaldada, tuleb ühisvara jagada ja eraldada sellest võlgniku osa.
18.Tsiviilasja õigeks lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas esineb alus ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimisel abieluvaralepinguga kostja lahusvaraks tunnistatud varast (Tallinn, XXX korter) võlgnikule kuulunud 1⁄2 osa ühisomandist tagasivõitmiseks (arvestades muuhulgas asjaolu, et tehing sooritati alaealiste laste huvides). Selleks analüüsib kohus esmalt vaidlusaluse tehingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. Tsiviilasjas esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et võlgnik ja kostja sõlmisid 27.01.2022 Tallinna notar Kristel Jänese poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 315 all registreeritud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu (tl 10-13), mille esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx all kinnistusraamatusse kantud korteriomand. Korteriomandi eriomandi esemeks on Tallinnas aadressil XXX asuv korter, üldpinnaga 65,9 m2. Lepingu sõlmimise ajal kinnitasid lepingu pooled (abikaasad), et tegemist on ühisomandiga (vt lepingu p 1.4.3, tl 11). Samas leppisid abikaasad kokku, et tunnistavad korteriomandi PKS § 27 lg 4 alusel kostja lahusvaraks ilma, et võlgnikule selle eest hüvitist makstaks (vt lepingu p-d 2.2. ja 2.4, tl 11). Notari ametitoimingute raamatu registri nr 315 all registreeritud 27.01.2022 abieluvaralepinguga (tl 10-13) ja kinnisturaamatu väljavõttega (tl 14-15) on tõendatud, et võlgnik loobus enda ühisvara osast (Tallinn, XXX eriomand) ja vara tunnistati kostja lahusvaraks ilma hüvitiseta. Vara oli koormatud hüpoteekidega (60 910 eurot, tl 15). Hageja poolt tõendina esitatud internetiportaali City24 väljavõtte (tl 16-17) alusel tuvastab kohus vara väärtuseks 144 840 eurot. Arvestades, et kinnisasi oli koormatud hüpoteekidega, siis asub kohus seisukohale, et vara n.ö hüpoteegivaba väärtus on 83 930 eurot (s.o 144 840 – 60 910). Nõustudes halduriga märgib kohus, et võlgnik oleks saanud eelduslikult abieluvara jagamisel hüvitist, mis vastanuks vähemalt poolele eeltoodud summast, s.o 41 964 eurot.
19.Järgnevalt analüüsib kohus, kas 27.01.2022 abieluvaralepinguga on võlgnik loobunud endale kuulunud varast olulisel määral ja kas seeläbi on võlausaldajate huvisid kahjustatud. Tehingu tagasivõitmise eelduseks olev võlausaldajate huvide kahjustamine on täidetud, kui kahjustatud on kas või ühe võlausaldaja huvid (vt RKTKo 3-2-1-149-13, p 40). Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt RKTKo 3-2-1-62-12, p 10). Võlgniku maksejõuetuseavalduse (tl 18-27) kohaselt on tal kohustused kokku 7 võlausaldaja ees, kohustuste kogusummaga 52 518,79 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses 08.03.2023 määrusega (tl 109-111) kinnitatud võlausaldajate nimekirja kohaselt on võlgnikul 9 võlausaldajat ja nõuete kogusumma moodustab 39 661,50 eurot. Kohus nõustub halduriga ja asub seisukohale, et antud
juhul on võlgnik abieluvaralepingu sõlmimisega loobunud olulisel määral oma varast ja kahjustanud võlausaldajate huve. Juhul, kui võlgnik oleks saanud ühisvara jagamisel turuhinnale vastava hüvitise, oleks kõik võlausaldajate nõuded saanud rahuldada (41 964 / 39 661,50 × 100).
20.Kostja vastuväite kohaselt sõlmiti 27.01.2022 abieluvaraleping võlgniku ja kostja alaealiste laste Ai (T.I) ja Bi (T.I) huvides. Kuna võlgnik ei täitnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust alates jaanuar 2022 ja elatise võlgnevus aina kasvas (tl 56-61), siis otsustasid võlgnik ja kostja, et võlgnik täidab laste ülalpidamiskohustuse summas 61 860 eurot (01.01.2022 kuni 31.12.2022 summas 5160 eurot ja alates 01.01.2023 A- 84 kuud x 225 eurot= 18 900 eurot ning B- 168 kuud x 225 eurot= 37 800 eurot) oma vara arvelt ning kirjutab oma osa ühisomandist XXX, Tallinn kostja nimele. Võlgnikule kuuluva ühisomandiosa turuhinnaks on ligikaudu 60 000-62 000 eurot, mis on võrdne tema osaga (61 860 eurot) alaealiste laste ülalpidamise kohustuse täitmisel kuni alaealiste laste täisealiseks saamiseni või nende õppimise jätkamisel kuni 21. aastaseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolset ühisvara osast olulisel määral loobumist ei õigusta antud juhul ka laste huvid. Kohus märgib, et vaidlusalune kinnisasi on abieluvara lepinguga tunnistatud kostja lahusvaraks. Seega ei ole vara omandiõigus tehinguga üle läinud lastele. Ka pankrotivõlgnikust abikaasa ühisvara jagamisel kohtus tuleb arvestada võlausaldajate huvidega ning ka kohus ei saa pankrotivõlgniku vara jagada viisil, mis vara jagamisel abikaasade kokkuleppel enne pankroti väljakuulutamist oleks aluseks selle kokkuleppe kehtetuks tunnistamisele tagasivõitmise sätete järgi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04, p 23). Lisaks märgib kohus, et elatist saama õigustatud isik võib esitada oma nõuded võlgniku vastu PankrS § 44 lg 1 järgi võlgniku pankrotimenetluses ning pankrotimenetluse ajal saab võlgnik pidada oma ülalpeetavaid ülal eelkõige selle sissetuleku arvel, mis ei muutu pankrotivaraks (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12, p 13, 14; Riigikohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-3353, p 10 jj). Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohal, et antud juhul on PankrS § 112 p 1 kohaselt täidetud 27.01.2022 abieluvaralepingu tagasivõitmise eeldused. Kohus tunnistab PankrS § 112 p 1 alusel kehtetuks 27.01.2022 võlgniku ja kostja abieluvaralepingu, kuivõrd võlgnik loobus selle tehinguga olulisel määral oma varast (s.o osast ühisomandis) ja kokkulepe oli sõlmitud ühe aasta jooksul enne võlgniku pankroti väljakuulutamist (09.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr xxx kuulutas Harju Maakohus ilma ajutist pankrotihaldurit nimetamata välja T.I pankroti).
21.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-le 1 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5 tuleneb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja on esitanud kohtule kinnistusraamatus omaniku kande muutmise tahteavalduse asendamise nõude kooskõlas AÕS § 641 ja KRS § 341 lg 1 sätestatuga. Kohus asendab kinnistusraamatus kannete tegemiseks vajalikud tahteavaldused käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga. Nõustudes pankrotihalduriga märgib kohus, et võlgniku nimel saab tahteavalduse kinnistusraamatu kande tegemiseks teha pankrotihaldur. PankrS § 35 lg 1 p 3 järgi kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning PankrS § 36 lg 1 järgi läheb pankroti välja kuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. Eeltoodust tulenevalt
puudub vajadus kinnistusraamatus kannete tegemiseks võlgniku tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga.
22.Järgmiseks analüüsib kohus ühisvara jagamise aluseks olevaid asjaolusid ja lahendab vastava nõude. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara muuhulgas vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi. Abikaasade ühisvara hulka kuuluvad esemed ei kuulu enne ühisvara jagamist abikaasa pankrotivara hulka. Kui ese kuulub pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse, saab haldur nõuda PankrS § 122 lg 1 alusel ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Pankroti väljakuulutamisega moodustub PankrS § 35 lg 1 p 1 järgi küll võlgniku varast pankrotivara, kuid abikaasade ühisvara tuleb PankrS § 122 lg 1 järgi esmalt jagada, abikaasade ühisomand esemetele lõpetada ja alles jagamise tulemusena võlgnikule jäetud vara saab arvata tema pankrotivara hulka (vt Riigikohtu 21. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16). Abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete (AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust arvestatakse ühisvara jagamise aja seisuga. Eseme, sealhulgas kinnisasja väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi üldjuhul selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-09, p 15). Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19).
23.Pankrotihaldur taotleb, et kohus paneks otsusega pooltele kohustuse müüa tagasivõidetava abieluvaralepingu esemeks olev korteriomand avalikul enampakkumisel ning jagada enampakkumise tulemusel järele jäänud raha kostja ja võlgniku pankrotivara vahel võrdselt.
24.Kohus lõpetab tagasivõidetava abieluvaralepingu esemeks oleva korteriomandiga seoses poolte ühisomandi kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulemusel järele jäänud raha jagatakse kostja ja võlgniku pankrotivara vahel võrdselt. Nõustudes pankrotihalduriga märgib kohus, et kohtutäituril on võimalik müüa enampakkumisel kinnisasi koos Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteekidega. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
25.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Ühisvara jagamise nõude hind on määratav TsMS § 132 lg 4 p 5 alusel. Tegemist on hagihinna tähenduses mittevaraliseks loetava nõudega, mille hinnaks on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 5 kohaselt 3500 eurot. Abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude hinda ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Tegemist on tuvastusnõudega, mille korral TsMS § 125 esimese lause kohaselt määratakse hagihind hüve väärtuse järgi, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue TsMS § 125 teise lause alusel mittevaraliseks. Kohus leiab, et antud juhul tuleb TsMS § 125 teise lause laiendava tõlgenduse kaudu leida, et tegemist on mittevaralise nõudega, mille hind on samuti 3500 eurot. Hageja nõude, milles ta taotleb tuvastada vajalike omanikukannete tegemiseks kostja tahteavalduse andmise kohustus ning lugeda need tahteavaldused kohtuotsusega asendatuks- loeb kohus mittevaraliseks nõudeks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole TsMS § 132 lg-s 11 ette nähtud teisiti. Seega on haginõude hinnaks 3500 eurot.
TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Eeltoodust tulenevalt on tsiviilasja hinnaks 10 500 eurot (3500 + 3500 + 3500). Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.