R. A. hagi M. H. vastu pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise nõudes M. H. vastuhagi R. A. vastu ühisomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja / vastuhagis kostja: R. A. , isikukood XXX Lepinguline esindaja T. B. Kostja / vastuhagis hageja: M. H. , isikukood XXX Lepinguline esindaja M. A.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu R. A. osaline loobumine hagist pärandaja matusekulude 404,50 euro hüvitamise nõudes ning lõpetada selles nõude osas menetlus.
2.Rahuldada R. A. hagi osaliselt.
3.Lõpetada R. A. ja M. H. u ühisomand XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX) suhtes selliselt, et korteriomandi osas viiakse läbi ühisomanike vaheline enampakkumine.
4.Määrata, et enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas kohtutäituri vahendusel, kusjuures kinnistu alghinnaks on 90 000 eurot, pakkumise sammuks 100 eurot ja pakkumise intervalliks 5 minutit.
5.Kohustada enampakkumise võitnud ühisomanikku tasuma enampakkumise kaotanud ühisomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise võitnud ühisomaniku osa väärtus 1⁄2.
6.Jagada S. H. u (isikukood XXX) pärandvarana pärandaja Swedbank pangakontol nr XXX vara jagamise hetkel olev rahasumma võrdselt R. A. ja M. H. u vahel.
7.Jagada S. H. u pärandvarana XXX M. H. u pangakontole kantud 2000 eurot ning mõista M. H. ult R. A. kasuks välja 1000 eurot.
8.Mõista M. H. ult R. A. kasuks välja kasutuseelis ajavahemiku 05.01.202211.04.2022 eest summas 534 eurot.
9.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). I
R. A. hagi
1.XXX suri pärandaja S. H. . XXX pärimistunnistuse kohaselt on S. H. u pärijateks tema tütred hageja R. A. ja kostja M. H. 1⁄2 suurustes mõttelistes osades. Kostja on pärandi vastu võtnud. Pärandvara nimekirja koostatud pole. Pärandvaraks on XXX korteriomand. 05.01.2022 on hageja ja kostja kantud kinnistusraamatusse pärandvaraks oleva XXX korteriomandi ühisomanikena. Lisaks kuulub pärandvarasse XXX pärandaja poolt hoiustatud 2000 eurot kostja pangakontol ja pärandaja pangakontol olev raha. Kostja on takistanud hageja juurdepääsu korteriomandile ja selle kasutamist alates pärandi avanemisest kuni 12.05.2022, mil hageja sai kätte kostja saadetud korterivõtmed. R. A. lõplikud nõuded on järgmised. Lõpetada R. A. ja M. H. u ühisomand korteriomandile registriosa nr XXX, asukohaga Tartu linn, XXX ja jätta korteriomand R. A. ainuomandisse. Välja mõista R. A. lt M. H. u kasuks hüvitis ühisomandi kaotuse eest 45 000 eurot. Kohustada M. H. ut andma nõusolek ühisomanike kohta kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse ainuomanikuna R. A. . Alternatiivselt taotleb R. A. korteriomandi müüki ühisomanike vahelisel enampakkumisel kohtutäituri korraldataval enampakkumisel, kohustades enampakkumise võitnud ühisomanikku tasuma enampakkumise kaotanud
ühisomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise võitnud ühisomaniku osa väärtus 1⁄2. R. A. taotleb jagada S. H. u pärandvarana hoius 2000 eurot ja mõista M. H. ult välja R. A. kasuks 1000 eurot ning jagada S. H. u pangakontol Swedbankis olevad rahalised vahendid võrdsetes osades R. A. ja M. H. u vahel vara jagamise hetke seisuga. Samuti taotleb R. A. mõista M. H. ult R. A. kasuks välja korteriomandi kasutuseelised 01.01.2022-11.04.2022 eest summas 550 eurot. II
M. H. u vastuväited ja vastuhagi
2.M. H. ei vaidle vastu ühisomandi lõpetamisele, kuid ei ole nõus R. A. taotletud jagamise viisidega. M. H. taotleb vastuhagis korteriomandi jätmist M. H. u ainuomandisse, temalt R. A. kasuks omandi kaotuse eest hüvitise 45 000 eurot väljamõistmist ning R. A. nõusoleku andmiseks kohustamist niing nõusoleku asendamist kohtulahendiga. Alternatiivselt taotleb M. H. korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel kohtu määratava Tartu linnas asuva kinnisvarabüroo vahendusel alghinnaga 90 000 eurot ning enampakkumise tulemi, millest on tasutud enampakkumise kulud, jagamisega poolte vahel kummalegi 1⁄2 osas. M. H. vaidleb vastu teistele hageja nõuetele ja palub need jätta rahuldamata. 20.05.2022 pärandaja poolt kostja pangakontole hoiusena kantud 2000 euro näol on tegemist pärandaja kingitusega ja pärandaja hea tahte avaldusega, sest kostja oli ainus, kes hooldas pärandajat kuni surmani. Hageja väidetud hoiustamiselepingut kostjaga ei ole kunagi sõlmitud, seega ei kuulu 2000 eurot pärandavara hulka, kuna omand rahale oli läinud üle XXX. Nõue kasutuseelise saamiseks on tõendamata ja pole ka tõendatud, et vaid enda korterivõtme kimbu omamine tõi kostjale kaasa kasutuseelise. Hagist osalisele loobumisele M. H. ul vastuväiteid pole ning ta taotleb jätta menetluskulud hageja kanda.
III
Otsuse põhjendused
3.S. H. on surnud XXX, mis on pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 2 kohaselt pärandi avanemise aeg. Pärimisõiguse tunnistuse (I kd, tl 7) kohaselt on kumbki pool pärijaks 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Tulenevalt PärS § 147 on pooled kaaspärijad ning pärandvara kuulub neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Seega on hagejal õigus pöörduda kohtusse pärandvara jagamiseks. Kuivõrd pooled ei ole jõudnud kokkuleppele pärandvara jagamises, jagab pärandvara kohus. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega kuulub pärandvara jagamisel kohaldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestatud regulatsioon, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja
jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
4.R. A. loobus 31.05.2023 hagist osaliselt pärandaja matusekulude 404,50 euro nõudes seoses kulude hüvitamisega 27.10.2022 ning taotleb selles osas menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja ei vaidle vastu nõudest loobumisele, kuid ei nõustu menetluskulude tema kanda jätmisega. Tulenevalt TsMS § 429 lg 1-3 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (lg 1). Kohus võtab osalise loobumise vastu ning lõpetab pärandaja matusekulude nõudes menetluse.
5.Kohus määratleb esmalt pärandvara kooseisu ja jagab pärandvara (A), lahendab kasutuseelise hüvitamise nõude (B), lõpuks jaotab menetluskulud (C). A Pärandvara koosseis ja jagamine
6.Vaidlust pole selles, et pärandvarasse kuulub korteriomand XXX, mis on kantud 05.01.2022 kinnistusraamatusse poolte ühisomandina (I kd, tl 25). R. A. leiab, et pärandvarasse kuulub ka XXX pärandaja poolt hoiustatud 2000 eurot kostja pangakontol ja pärandaja pangakontol olev raha. 2000 euro ülekanne kostja pangakontole
7.Pärandaja pangakonto väljavõttest nähtub, et XXX on M. H. u pangakontole tehtud ülekanne summas 2000 eurot, selgitusega „Hoius“ (I kd, tl 23 pöördel).
8.M. H. leiab, et hageja ei ole tõendanud hoiuse olemasolu, samuti on kanne tehtud pikalt enne pärandaja surma ja pärandaja enese poolt. Tegemist on pärandaja kingitusega, sest kostja oli ainus, kes hooldas pärandajat kuni surmani. Tegemist ei ole pärandvara osaga, omand rahale läks üle XXX. Pärandaja oli vaba oma vara käsutamiseks. R. A. avaldab, et XXX viibis pärandaja TÜ Kliinikumis kriitilises seisus valuvaigistite mõju all ning tal oli suhtlemiseks ainult telefon. Ligipääs pangakontole puudus, telefoniga selliseid tehinguid pärandaja teha ei saanud ega teinud. Raha kandmisel oli kostja eesmärk raha ümber paigutada. Pärandaja polnud võimeline mingiteks tegevusteks.
9.Kohtu hinnangul ei saa pidada veenvaks M. H. u vastuväidet, mille kohaselt on ülekande puhul tegemist kingitusega. Selgitus „hoius“ viitab asjaolule, et raha ülekandja eesmärgiks oli raha ajutine teise isiku pangakontole paigutamine või hoiule andmine. S. H. u võimalikku tahteavaldust raha kinkimiseks M. H. ule ühegi tõendiga tõendatud ei ole. Pärandaja pangakontost nähtub, et sellelt on tehtud regulaarselt ülekandeid M. H. ule, sealjuures on ülekannete selgitused selged ja konkreetsed, nt „Kulud“, „Pood“; „Ravimid“. Tegemist on eeldatavalt M. H. u tehtud kulutustega ema hooldamisel, millele kulunud raha S. H. või M. H. ise kandis M. H. u kontole. Kohtul pole eelnevat
arvestades alust arvata, et selgitus „Hoius“ tähistaks tegelikult S. H. u tahteavaldust, mida tuli mingil põhjusel nimetada tegelikkusele mittevastava selgitusega.
10.SA Tartu Ülikooli Kliiniku epikriisist S. H. u kohta nähtub muuhulgas, et ülekande tegemist ajal XXX viibis S. H. hospiitsravil ning 14.05.201 seisuga ei olnud ta võimeline mitte mingiteks tegevusteks (I kd, tl 184 pöördel). Pärast seda kuupäeva on tema tervis pidevalt halvenenud. Tuleb pidada tõenäoliseks, et S. H. ei teinud sellises tervislikus olukorras oma pangakontolt ülekandeid ise, vaid ülekandeid ning ka vaidlusaluse ülekande tegi M. H. . Kohus on nii ülekande selgitust kui S. H. u tervislikku seisundit arvestades seisukohal, et XXX tehtud ülekande 2000 euro puhul ei muutunud M. H. raha omanikuks. Seda nii juhul, kui raha ülekandmine oli S. H. u tahe kui võimalikus olukorras, kus M. H. tegi ülekande ilma ema teadmise ja loata. Seega on tegemist pärandvarasse kuuluva rahaga, millest 50% kuulub R. A. le. Kohus rahuldab vastava haginõude. Pärandaja pangakontol olev raha
11.Asjas on esitatud S. H. u pangakonto väljavõte Swedbank AS-is, nr XXX. Pärandi avanemise seisuga XXX on kontojääk olnud 1221,90 eurot (I kd, tl 24) ning pärast seda on arvelt tasutud erinevaid arveid (Swedbank P&C Insurance, AS Eesti Gaas, Ühinenud Ajakirjad OÜ, Eesti Energia AS). Seisuga 09.03.2022 on kontojääk olnud 1096,62 eurot (I kd, tl 30). Tegemist on pärandvarasse kuuluva rahaga, mis tuleb jagada pärijate vahel võrdsetes osades. Kostja on kinnitanud 24.08.2022 kohtu eelistungil, et on nõus pangakonto sulgemisel raha jagamisega võrdsetes osades (I kd, tl 112 pöördel) ja ühiselt koos hagejaga panka minema. Samas pole kohtule kuni otsuse tegemise ajani teatatud, et pooled oleksid ühiselt sulgenud pärandaja konto ning jaganud sellel oleva raha. Kohus rahuldab nõude ning jagab S. H. u pangakontol Swedbankis olevad rahalised vahendid võrdsetes osades R. A. ja M. H. u vahel. Ühisomandi lõpetamine ja jagamine
12.Ühisomandi lõpetamise üle ei vaielda. Poolte vahel on vaidlus ühisomandi jagamise viisis.
13.Kohus saab lähtuda ühisomandi/kaasomandi lõpetamise viiside valikul üksnes viisidest, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Kohtule on hagi ja vastuhagina esitatud alternatiivsed taotlused ühisomandi jagamiseks. Mõlemad pooled taotlevad korteriomandi jätmist vastava poole ainuomandisse koos hüvitise väljamõistmisega omandi kaotuse eest teise ühisomaniku kasuks. Alternatiivselt taotleb R. A. korteromandi müüki ühisomanike vahelisel enampakkumisel ning M. H. taotleb müüki avalikul enampakkumisel. Seega on pooled esitanud kõik asjas võimalikud ühisomandi jagamise viisid, mille vahel tuleb kohtul valida. Korteriomandi reaalosadeks jagamine asjakohane ei ole ning seda pole ka taotletud.
14.Kumbki pooltest vaidlusaluses korteris ei ela. Mõlemad on esitanud argumente, miks tuleks korteriomand jätta tema ainuomandisse. R. A. on selgitanud, et talle on vajalik korter oma pere jaoks (elamiseks), ka lähitulevikus Tartu Ülikoolis õppima asuvale
tütrele. M. H. soovib korterit endale eesmärgiga kasutada seda endale ja lapsele eluasemeks.
15.Asjas on tehtud hageja taotlusel ekspertiis korteri turuväärtuse kindlakstegemiseks, mille kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 15.09.2022 seisuga 90 000 eurot (I kd, tl 134). Kohus märgib, et eksperthinnangus ei kattu korteri turuväärtuse numbriline ja sõnaline pool (ükssada kümme tuhat), kuid arvestades eksperdi esitatud ruutmeetri väärtusega 1374 eur/m2, loeb kohus õigeks turuväärtuse 90 000 eurot (65,5 m2 x 1374 eurot).
16.R. A. on kinnitanud, et tal on olemas rahalised vahendid hüvitise koheseks väljamaksmiseks kostjale omandi kaotuse eest. Sama on kinnitanud M. H. . Kohtul pole alust poolte väidetes kahelda. Seega oleks iseenesest võimalik lõpetada ühisomand viisil, kus ainuomand antakse kas hagejale või kostjale. Samas on kohtu hinnangul praeguses vaidluses kõige mõistlikum viis jagada ühisomand selle panemisega ühisomanike vahelisele enampakkumisele.
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-17, p 24 selgitanud, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad. Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. Ka on Riigikohus leidnud, et kaasomandi saab lõpetada jagatava asja või õiguse panemisega kahe kaasomaniku vahelise vaidluse korral kaasomanikevahelisele enampakkumisele vaid sellisel juhul, kui mõlemad neist nõuavad asja või õigust tervikuna enda omandisse. Sellisel juhul tagab kaasomanikevaheline enampakkumine eelduslikult kaasomandi lõpetamise õiglaselt (2-16-15236, 21).
18.Kohtu hinnangul on Riigikohtu lahenditest tulenevad eeldused asja jagamiseks ühisomanike vahelisele enampakkumisele panemisega täidetud: mõlemad ühisomanikud soovivad korterit endale ning asjas puuduvad sellised kaalukad alused, sh poolte huvid, mis võiksid tingida korteriomandi jätmise ühe või teise poole ainuomandisse. Kohtul pole alust ka arvata, et pooltel puuduksid rahalised vahendid enampakkumisel osalemiseks, arvestades ekspertiisiga määratud korteri turuväärtusega 90 000 eurot.
19.Kohtu hinnangul ei koorma ühisomandi lõpetamine ühisomanike vahelisele enampakkumisele panemisega ühisomanikke ebamõistlikult ning pole ka kummagi suhtes ebaõiglane. Olukorras, kus mõlemad soovivad korterit endale, saavad pooled ise otsustada, kas ning kui suures ulatuses korteri omandamisse panustada ning kaotanud pool saab eelduslikult turuhinnale vastava hüvitise.
20.Avalik enampakkumine ei ole kohtu arvates praegusel juhul põhjendatud, arvestades asjaoluga, et pärandvarasse kuuluvat eset soovivad enda ainuomandissse mõlemad pärijad.
21.Arvestades TsMS § 445 lg 1 sätestatuga rahuldab kohus hageja taotluse ning määrab, et ühisomanikevaheline enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas kohtutäituri
vahendusel, kusjuures kinnistu alghinnaks on 90 000 eurot, pakkumise sammuks 100 eurot ja pakkumise intervalliks 5 minutit. Enampakkumise võitnud ühisomanikul tuleb tasuda enampakkumise kaotanud ühisomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise võitnud ühisomaniku osa väärtus 1⁄2.
22.Kuivõrd kohus rahuldab R. A. alternatiivse nõude, jääb M. H. u vastuhagi ühisomandi lõpetamise viisi osas rahuldamata. B
Kasutuseelise hüvitise nõue
23.Hageja leiab, et kostja on kasutanud pärandvarasse kuuluvat korteriomandit ainuisikuliselt alates pärandi avanemisest kuni 12.04.2022. Samuti on hageja kandnud võrdeliselt pooleks korteriga seonduvaid kulusid ja asja kasutada pole saanud. Hageja on nõudnud kostjalt korduvalt tema õiguste rikkumise lõpetamist, kostja ei ole andnud üle korteri võtmeid erinevatel mitteasjakohastel ettekäänetel. Kui kostja kasutas kogu korterit, sai ta seeläbi kasutuseelise ja see on AÕS § 71 lg 2 alusel hüvitatav. Rikkumine lõppes 12.04.2022, mil kostja saatis hagejale korteri võtme duplikaadi. Hagejale tuleb hüvitada hageja takistamine korteriomandi osa kasutamisel vastavalt keskmisele üüritasule alates nõude 30.12.2021 esitamisest perioodil 01.01.2022-11.04.2022. Hageja on menetluse jooksul täpsustanud oma kasutuseelise nõude arvestusi ning lähtunud keskmisest üürihinnast ajavahemikul 2022. aasta jaanuar-aprill 6,50 eur/m2. Lõplikus nõudes nõuab hageja kasutuseelist järgmise arvestuse alusel: 65,60 m2 x 2,5 eurot = 163,60 eurot kuus x 100 päeva, arvestusega 5,5 eurot päevas, kokku 550 eurot.
24.Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja valduses oli vaid isiklik komplekt võtmeid, mida kostja vajas korteriomandis oleva ema kassi hooldamiseks, arvete ja posti järel käimiseks ja vajadusel hooldamiseks. Kostjale jäid võtmed ema hooldamise ajast. Kostja teavitas hagejat võtmete tegemise kulu kandmise vajadusest, peale raha saamist andis kostja võtme üle.
25.Kohus leiab järgmist. Kaasomanikule kuulub AÕS § 71 lg 2 järgi tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 71 lg 2 on nn nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist (3-2-1-137-10, p 12; 3-2-1149-10, p 13). Riigikohus on ka selgitanud, et kaasomanikud saavad lisaks kahju hüvitamise nõudele ja alusetust rikastumisest tulenevale nõudele esitada ka nõude AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (3-2-1-51-11, p 23). Hageja on esitanud nõude AÕS § 71 lg 2 alusel.
26.Pärimistunnistus anti välja XXX ning vaidlusaluse korteri ühisomanikena kanti pooled kinnistusraamatusse 05.01.2022. R. A. on palunud M. H. ult anda üle korteri võtmed kostjale saadetud kirjades 30.12.2021 (I kd, tl 8), 21.01.2022 (I kd, tl 11) ja 28.03.2022 (I kd, tl 28). Seejuures on 30.12.2021 kirjas palutud üle anda võtmed hiljemalt 04.01.2022 ning 28.03.2022 kirjas on R. A. teatanud, et kui M. H. ei anna korteri võtmeid üle hiljemalt 04.04.2022, tellib hageja kõnealuse korteri ukse lukkude vahetamise. Asjas pole tekkinud vaidlust, et M. H. on kirjad kätte saanud. Võtmed andis M. H. R. A. le üle 12.04.2022.
27.Seda, et R. A. l oleksid olnud ema korteri võtmed enne kostjale nõude esitamist, asjas tõendatud ei ole. Sellisel juhul puudunuks ka üldse vajadus mitme kuu vältel pidada kirjavahetust võtmete üleandmiseks.
28.Kohus tuvastab, et R. A. on võtmeid korduvalt küsinud ning neid ei antud talle vähemalt ajavahemikul 04.01.2022 kuni 12.04.2022. Hageja selgituse kohaselt keeldus kostja võtmete üleandmisest juba 11.12.2021, samas pole selle kohta tõendeid esitatud.
29.Ei kohtus esitatud tõenditest ja seisukohtadest ega poolte esindajate kohtueelsest kirjavahetusest ei tulene ühtegi asjakohast ja objektiivset põhjust, miks ei saanud M. H. R. A. le korteri võtmeid üle anda pärast esimest nõuet. Ka juhul, kui kostjal oli ainult üks komplekt võtmeid, puudusid M. H. ul takistused koopiate tegemiseks. Raha võtmete tegemise ja saatmise eest küsis uuritud tõenditest nähtuvalt M. H. hagejalt alles esindaja saadetud e-kirjas 05.04.2022 (I kd, tl 32). Juhul, kui koopiate tegemine oleks olnud takistatud rahalistest kuludest, saanuks raha küsida kohe pärast esimest kirjalikku nõuet 30.12.2021, mitte u 4 kuud hiljem pärast mahukat kirjavahetust esindajate vahel. Asjakohaseks põhjenduseks võtmete üleandmisest keeldumiseks ei saa olla korteris väidetavalt elanud kass, kusjuures ei oma tähtsust, kellele see kass kuulus. Võtmetest koopiate tegemist kassi olemasolu mingil viisil ei takistanud.
30.Kohtul tuleb uuritu alusel asuda seisukohale, et M. H. on ajavahemikul 04.01.2022 kuni 12.04.2022 alusetult keeldunud R. A. le korterivõtmete üleandmisest. Kohus järeldab ka, et M. H. on oma tegevusega põhjendamatult takistanud R. A. juurdepääsu pärandvarasse kuuluvale korterile ning loeb tõendatuks, et juurdepääsu takistamine on toimunud ajavahemikul 05.01.2022-11.04.2022, seega kokku 97 päeva jooksul. Selle aja jooksul ei olnud R. A. l võimalik korterit kasutada mitte mingis ulatuses. Samas olid korteri võtmed olemas M. H. ul, kellel oli võimalus kasutada kogu korterit. Kohtu hinnangul on hageja õigusi rikutud ning kasutuseelise nõue sellises olukorras põhjendatud.
31.Riigikohus on selgitanud, et kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi.
32.Vaidlusaluse korteri üürihinna kohta on hageja esitanud kinnisvaramaakler M. K. 16.09.2022 kirja, millest nähtuvalt on sarnaste korterite üürihinnaks perioodil jaanuaraprill 2022 6,50 eurot/m2. Hageja on nõude esitamisel vähendanud ruutmeetri hinda 2,5 euroni.
33.Kohus loeb hageja esitatud üürihinna arvestuse asjakohaseks, sh tuleb pidada asjakohaseks ka nõude vähendamist 2,5 euroni/m2. Kostja selgeid vastuväiteid kasutuseelise rahaliste arvestuste kohta esitanud ei ole.
34.Kohus rahuldab nõude osaliselt ning mõistab M. H. ult välja kasutuseelise ajavahemiku 05.01.2022-11.04.2022 eest arvestusega 65,60 m2 x 2,5 eurot = 163,60 eurot kuus, 97 päeva x 5,5 eurot päevas, kokku 534 eurot. C
Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
36.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Riigikohus on asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise asjades on kaasomandi lõpetamine eelduslikult mõlema poole huvides ning menetluskulude jaotamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Riigikohus on ka leidnud, et põhjendatud ja õiglane oleks sellisel juhul jätta menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (nt 3-2-1-70-10, p 14).
38.Kohus leiab, et asjas on mõistlik ja õiglane jätta TsMS § 163 lg 1 ja riigikohtu seisukohti arvestades poolte menetluskulud nende endi kanda. Seetõttu kohus ei käsita poolte esitatud menetluskulude nimekirju ega määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.