lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-151452/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 04.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-22-151452/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
825
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number

2-22-151452

Kohtuasi

E. E. A. hagi P. J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja E. E. A. (registrikood XXX), lepinguline esindaja

E. C.

Kostja P. J. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda E. E. A. hagi P. J. vastu menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud E. E. A. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.E. E. A. (hageja, avaldaja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse P. J. (kostja, võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega kostjale makseettepaneku, kuid maakohtul ei õnnestunud võlgnikule makseettepanekut kätte toimetada. 1 (3)

Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2.Tartu Maakohus kohustas 30. märtsi 2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas 11. aprillil 2023 hagiavalduse, mille kohus jättis 1. juunil 2023 käiguta ning määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli muuhulgas esitada kohtule volikiri, millest nähtub hagiavalduse esitanud isiku esindusõigus hageja esindamiseks. Hageja esitas 5. juunil 2023 hagiavalduse täpsustuse ja uue volikirja.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 12 alusel, sest hageja E. E. A.nimel hagiavalduse esitanud E. C.ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
4.TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. TsMS § 221 lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Esindajal on võimalik anda edasivolitus (TsMS § 222 lg 1 p 9). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 119 lg 1 esimese lause kohaselt on esindajal edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kohus määras hagejale tähtaja volikirja esitamiseks, millest nähtub hagi esitanud isiku esindusõigus hageja E. E. A.esindamiseks (edasivolitus). Kohus selgitas hagejale, et kohtule on esitatud volikiri, millest nähtub, et C. E. O. volitajana on andnud volituse E. C. volitaja esindamiseks (kelleks volikirja kohaselt on C. E. O.). Kohus selgitas, et volikirjast ei nähtu, et C. E. O. oleks andnud edasivolituse E. E. A. esindamiseks.
5.juunil 2023 esitas hageja uue volikirja, mis on sõnastatud järgmiselt: C. E. O. volitajana on volitanud E. C. esindama Õ. T. O.(XXX) ja E. C. (XXX) E. E. A., tsiviilasjas XXX, kohtus, seoses volitaja nõuete menetlemisega, koos õigusega teha volitaja nimel kõiki esindamistoiminguid, sealhulgas võtta vastu ja edastada dokumente, sõlmida kokkuleppeid, teha järelepärimisi ja avaldusi, tutvuda dokumentidega ja teha nendest ärakirju, esitada pretensioone ja nõudeid, pidada läbirääkimisi ning teha muid esindamisega seotud toiminguid, mh esindada volitajat kohtus. Kuigi volitus on ebaselgelt sõnastatud, leiab kohus, et sellest volitusest ei tulene edasivolitust hageja E. E.A. esindamiseks. Sellest volikirjast nähtuvalt volitab C. E. O. ennast esindama käesolevas kohtuasjas Õ. T. O.ja E. C. Hagejal oli võimalik puudused kõrvaldada volikirja esitamisega, millest oleks nähtunud, et C. E. O. annab E. E.A.esindajana E. C. edasivolituse E. E. A. esindamiseks. Hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vastavat edasivolitust ei esitanud. Seetõttu esineb hagi menetlemist takistav puudus, sest hageja ei ole esitanud kohtule hageja lepingulise esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti (edasivolitust). 2 (3)

TsMS § 371 lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd hageja nimel hagiavalduse esitanud E. C. ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu, jätab kohus TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel hagiavalduse menetlusse võtmata.

5.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.
6.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja