Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

MENETLUSKULUD

EDASIKAEBAMISE KORD

2-22-8074 Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Hageja nõue ja kohtu seisukoht Järva Haldus AS ja XX`i vahel on 16.06.2020 sõlmitud ÜVK taristu teenuseleping (edaspidi Leping) vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks aadressil x x, x x, x x, x. Vastavalt teenuselepingule kohustus hageja osutatud teenuste eest esitama igakuiselt arveid kostja poolt esitatud veearvesti näidu alusel ning kostja kohustus vastavalt tarbitud teenustele tasuma tähtaegselt hageja poolt esitatud teenusearved. Kostja jättis küll lepingu allkirjastamata, kuid asus teenust tarbima ning tasus ka osaliselt esimese temale esitatud arve eest ehk kostja nõustus lepingus fikseeritud tüüptingimustega. Kostja ühendati veevõrguga ning veearvesti paigaldati 15.06.2020. Kostja palus lepingu järgi edastada arved e-posti aadressile x. Hageja on esitanud kostjale tarbitud teenuse eest arved, mis on koostatud ajavahemikul 30.09.2020 kuni 30.04.2022, millest lähtuvalt võlgneb kostja hagejale osutatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 869,91 eurot. Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuste osutamist vaidlustanud ning nimetatud arved on ka tänaseni tasumata. Lisaks nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist summas 84,46 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud hageja poolt esitatud arveid, on kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud

2-22-8074 kohustuse täitmist. Hageja nõue 30.05.2022 seisuga põhivõla 869,91 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud sissenõudekulu nõue 5 euro ulatuses VÕS § 1132 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumisega viivitatud päeva eest 30.05.2022 seisuga summas 84,46 eurot. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 280 eurot ja kulust õigusabile summas 450 eurot. Kohus leiab, et nõutud menetluskulu on vajalik ja põhjendatud ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.