Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel.

ettevõttele lepingu alusel, tasuma ühekordseuid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (dtl 69). Kohtla-Järve linn Uus tn 11 KÜ 25.09.2018 üldkoosoleku protokolli p 2.1 kohaselt määrati majandamiskulude tariifi suuruseks 1,00 eurot/m2, so alates 01.10.2018 (dtl 74). Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 tulenevalt ja KÜ põhikirjas sätestatud kohustusi ning korteriühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Avaldaja on arvetest nähtuvalt arvestanud puudutatud isikule keskküte ja hooldustasu. Vee- ja kanalisatsioonitasusid arvetes ei kajastu. Hooldustasu ja keskkütte eest on avaldaja esitanud puudutatud isikule arved (dtl 34-67). Arvetes kajastuv hooldustasu vastab 25.09.2018 üldkoosoleku protokolli punktis 2.1 kehtestatud hinnale ja kinnistusraamatus näidatud korteri suurusele. Avalduses ja arvelduste väljavõttes (dtl 32) toodult on võlaperioodiks 01.02.2020 kuni 30.11.2022. Tsiviilasjas nr 2-20-109288 oli maksekäsus võlaperioodiks 01.01.2017-31.01.2020 (dtl 140-141), millest järelduvalt käesolevas asjas võlanõude periood ei kattu. Kommunaalteenuseid (so maja hooldustasu ja keskkütte eest) kohustus puudutatud isik vastaval perioodil tasuma 1565,75 eurot. Avaldaja on avalduses märkinud, et puudutatud isik on vastaval perioodil tasunud avaldajale 655, 72 eurot. Arvelduste väljavõttes (dtl 32) on avaldaja lugenud tasutuks arved perioodil märts 2020 kuni detsember 2020 ning jaanuar 2021 kuni aprill 2021. Avaldaja Swedbank AS kontoväljavõttest (dtl 143) tulenevalt on puudutatud isik 02.04.2021 tasunud avaldajale 153 eurot (maksekorralduse selgituses on märgitud 100,00 võlg + arve veebruar 2020). Kohus on seisukohal, et puudutatud isik on maksekorralduse selgituses selgelt määratlenud, mille katteks ta ülekande tegi, millest tulenevalt tuleb veebruari 2020 arve (dtl 42) summas 50,47 eurot lugeda tasutuks (VÕS § 88 lg 1). Seega on avaldaja põhivõlgnevus summas 859,56 eurot (1565,75-706,19=859,56 eurot). Puudutatud isik ei ole põhivõlgnevuse suurusele ega arvestuste osas vastuväiteid esitanud.

180 eurot; riigilõiv 162,61 eurot). Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse- ja hagita menetluses avalduste koostamise eest märgitud tasu 200 eurot (20 + 180= 200 eurot) on põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja esitanud puudutatud isiku vastu põhinõude summas 5420,36 eurot (võlaperiood 01.01.2020 kuni 30.09.2020) ning viidatud nõudelt on avaldaja tasunud riigilõivu summas 162,61 eurot (so 3 % nõudelt, dtl 146). Arvelduste väljavõttest nähtuvalt (dtl 32) ei ole vastava perioodi võlasummaks 5420,36 eurot, arvestades siinjuures igakuiste kommunaalteenuste suurust ja ka seda, et tsiviilasjas nr 2-20-109288 oli maksekäsuga hõlmatud ka juba jaanuari 2020 kommunaalteenuste võlgnevus (vt dtl 140-141). TsMS § 147 lg 5 sätestab, maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja menetlusse enne riigilõivu tasumist. RLS 59 lg 6 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Kohus on seisukohal, et avaldaja on käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkinud osaliselt varasemalt tekkinud põhivõlanõude, mis oli juba tsiviilasjas nr 2-20-109288 maksekäsuga puudutatud isikult juba välja mõistetud, mistõttu saab järeldada, et avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluses ebaõigesti suurema põhinõude. Kohtule esitatud avaldusest lähtuvalt oli avaldaja nõudeks 910,03 eurot (3 % nõudelt on 27, 30 eurot) ja kooskõlas TsMS § 147 lg 5 ja RLS § 59 lg 6 oli riigilõivu summaks seega 65 eurot. Viru Maakohtule esitatud avalduselt tuli kohtule avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot, seega avaldaja täiendavat riigilõivu tasuma ei pidanud (RLS § 59 lg 5). Seega on avaldaja põhjendatud menetluskulud kokku summas 265 eurot (maksekäsu kiirmenetluse- ja hagita menetluses kantud kulud 20 + 180+65). Arvestades avalduse osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda 5,55% ulatuses ja puudutatud isiku kanda 94,45% ulatuses. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 265 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 250,29 eurot. Puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud ei ole.

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.