Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi AS Morrison Invest vastu 215 euro saamiseks 215 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490), esindaja Elari Arjakas Kostja: AS Morrison Invest (10378065)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista AS-ilt Morrison Invest Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 215 eurot.
3.Jätta menetluskulud AS Morrison Invest kanda.
4.Välja mõista AS-ilt Morrison Invest Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 670 eurot.
5.AS-il Morrison Invest tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxx, xxx, xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele järgmiselt: 26.01.2021, Veerenni 36, Tallinn; 10.02.2021, Tartu mnt 1, Tallinn; 15.02.2021, Kristiine keskus, Tallinn; 08.04.2021, Tammsaare Ärikeskus, Tallinn; 20.07.2021 Meriton, Tallinn; 31.03.2022 Lidl Tähesaju tee 4, Tallinn; 07.11.2022 Kristiine keskus, Tallinn.
2.Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
3.Hageja väljastas kostjale järgmised leppetrahvinõuded, mis on kostjal tasumata: 26.01.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 09.02.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; 10.02.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 24.02.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; 15.02.2021 leppetrahvinumber xxx, võlgnevuse summa 10 eurot; 08.04.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 22.04.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; 20.07.2021 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 03.08.2021, võlgnevuse summa 30 eurot; 31.03.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 14.04.2022, võlgnevuse summa 15 eurot; 07.11.2022 leppetrahvinumber xxx, maksetähtaeg 21.11.2022, võlgnevuse summa 30 eurot.
4.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
5.Kohtueelselt saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad kostja äriregistrijärgsele kontaktaadressile [email protected]. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot, mille hulka on arvestatud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 215 eurot, millest 175 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu.
8.Kostja on perioodil 10.04.2019 – 17.04.2023 kõiki sõidukeid pandud parkima vähemalt kümnel erineval korral. See tähendab, et kostja väited selle kohta, et märgid polnud nähtavad ja lepingusisu oli kostjale teadmata ei ole eluliselt usutav, sest sellisel juhul jääb mõistmatuks, miks kostja vahepeal tasub parkimise eest ning teistel kordadel rikub parkimistingimusi.
9.Sõiduki juhil oli võimalik tutvuda hageja esitatud pakkumusega sõlmida leping VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Nõustumuse andis sõiduki juht hageja parkimisalale parkides VÕS § 20 lg 1 mõistes. Kehtivast kohtupraktikast ei tulene parkimiskorraldajale kohustust pildistada parkimistingimusi leppetrahvide väljastamisel iga kord eraldi koos ajatempliga. Selline kohustus kehtib üksnes leppetrahvinõuetele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selles osas, et kus see sõiduk siis pargitud oli. Hagejaga sõlmitakse parkimisleping tüüptingimustel ja neid ei muudeta sageli. Samuti on tingimused kas identsed või sarnased kõikidel hageja hallatavatel aladel. Kostja vastuväited
10.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Tüüptingimustega teadete tahvel, mida tuleks lugeda lepingu sõlmimise eelduseks pakkumusena VÕS § 16 mõistes, polnud kostjale nähtav enne,
kui ta sooritas sissesõidu hageja parklasse. Kuna oferti ega aktsepti ei eksisteerinud, siis ei saa kostja olla ka parkimislepingu pooleks. Sõidukid polnud pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna juht polnud tingimustest teadlik.
11.Väljatrükk 26.01.2021 leppetrahvist: puudub foto, mis osutaks, et parkimine toimus Veerenni 36 ees. Nimetatud sõiduk pargib hoopis xxx ees ning see asub Kesklinna parkimistsoonis, mida haldab Tallinna Munitsipaalpolitsei. Väljatrükk 10.02.2021 leppetrahvist: juht sisenes parklasse Gonsiori tänava Kaubamaja poolsest küljest, mistõttu ta ei näinud ühtegi viidet tasulisele parkimisele. Väljatrükid 15.02.2021 ja 07.11.2022 leppetrahvist: fotod on tehtud Kristiine keskuse juures, kuid nendel fotodel puuduvad mistahes viited Europark märgistusele. Väljatrükk 08.04.2021 leppetrahvist: fotod sõidukist on tehtud Tammsaare ärikeskuse juures, kuid sissesõidul parklasse puudub viide tasulisele parkimisele. Väljatrükk 20.07.2021 leppetrahvist: fotod sõidukist on tehtud Meritoni hotelli juures, kuid sõiduk sisenes Paldiski mnt. poolsest sissepääsust, kus puuduvad igasugused viited Europark tasulisele parklale. Väljatrükk 31.03.2022 leppetrahvist: fotod sõidukist on tehtud Lidl poe juures, kuid sõiduk sisenes Punase tänava poolsest sissepääsust, kus puuduvad igasugused viited Europark tasulisele parklale. Lisaks puuduvad hageja poolt lisas 8 esitatud fotodel kuupäevad, mistõttu pole selgust, kas need liikluskorraldusvahendid parkimise ajal eksisteerisid. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Kohus tuvastas, et: • kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxx, xxx, xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise kuupäeval. Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega (hagi lisa 9). Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. • hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.
14.Lepingute sõlmimisest
14.1.Kostja vastuväitel tüüptingimustega teadete tahvel, mida tuleks lugeda lepingu sõlmimise eelduseks pakkumusena VÕS § 16 mõistes, polnud kostjale nähtav enne, kui ta sooritas sissesõidu hageja parklasse. Kuna oferti ega aktsepti ei eksisteerinud, siis ei saa kostja olla ka parkimislepingu pooleks. Sõidukid polnud pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna juht polnud tingimustest teadlik. Hageja leiab, et sõiduki juhil oli võimalik tutvuda hageja esitatud pakkumusega sõlmida leping VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Nõustumuse andis sõiduki juht hageja parkimisalale parkides VÕS § 20 lg 1 mõistes.
14.2.VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
14.3.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18).
14.4.Kohus on seisukohal, et hageja on tüüptingimuste esitamisega teinud VÕS § 16 lg 1 kohase pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks ning parkija, sisenedes parkimisalale ning parkides nimetatud alal, annab nõustumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 lg 1 kohaselt. Kohus leiab, et kostja on parkimisel väljendanud enda tahet lepingut sõlmida oma tegudega ehk reaalse parkimisega parkimisalale. Kohus on seisukohal, et nõustumus (aktsept) on
VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kostja, sisenedes parkimisalale ning parkides auto vastavale alale, on nimetatud teoga avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ning seeläbi nõustunud parkimistingimustega (tüüptingimustega).
14.5.Kohus tuvastas, et hagiavalduse lisa 8 ja 17.04.2023 seisukoha lisad 1-31 hõlmavad fotosid hageja parkimistingimustest (Veerenni 36, Tallinn tingimused lisa 8 lk 1-4 ja 17.04.2023 seisukoha lisad 1-5; Tartu mnt 1, Tallinn tingimused lisa 8 lk 5-13 ja 17.04.2023 seisukoha lisad 6-10; Kristiine keskus, Tallinn tingimused lisa 8 lk 14-29 ja 17.04.2023 seisukoha lisad 24-31; Tammsaare Ärikeskus, Tallinn tingimused lisa 8 lk 30-35 ja 17.04.2023 seisukoha lisad 11-17; Meriton, Tallinn tingimused lisa 8 lk 36-40; Lidl Tähesaju tee 4, Tallinn tingimused lisa 8 lk 41-45 ja 17.04.2023 seisukoha lisad 18-23). Kohtupraktikas (vt lahend 2-19-123666) on leitud, et parkimistingimustest ei pea foto olema tehtud samal päeval, kui vormistatakse leppetrahv. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli. Kui kostja leidis, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid eelmärgitud parkimisaladel teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja 23.03.2023 seisuga tehtud fotod (03.04.2023 hagi vastuse lisad) eelmärgitut ei tõenda, kuna on tehtud enam kui 2 aastat hiljem leppetrahvide väljastamisest.
14.6.Kohus tuvastas, et kostja sõiduk pargiti hageja opereeritavatele parkimisaladele järgmiselt:
14.6.1.26.01.2021, Veerenni 36, Tallinn. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 26.01.2021 parkis kostja sõiduki reg.nr xxx Veerenni 36, Tallinn parkimisalal tasu maksmata (hagi lisa 1). Nimetatud parkimisala hõlmas alates 21.05.2020 kuni 27.12.2021, sh leppetrahvi tegemise ajal 26.01.2021 kogu Pille ja Tiiu tänava parkimiskohti ja kõnniteed ja oli hageja kontrollitavas tsoonis. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav kostja sõiduk, parkimise aeg ja koht. Riigikohus on 06.12.2017 lahendi nr 2-15-3430 p-s 18 märkinud, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada.
14.6.2.10.02.2021, Tartu mnt 1, Tallinn. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 10.02.2021 parkis kostja sõiduki reg.nr xxx Tartu mnt 1, Tallinn parkimisalal tasu maksmata (hagi lisa 2). Hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav kostja sõiduk, parkimise aeg ja koht.
14.6.3.15.02.2021, Kristiine keskus, Tallinn. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 15.02.2021 parkis kostja sõiduki reg.nr xxx Kristiine keskus, Tallinn parkimisalal tasu maksmata (hagi lisa 3). Hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav kostja sõiduk, parkimise aeg ja koht.
14.6.4.08.04.2021, Tammsaare Ärikeskus, Tallinn. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 08.04.2021 parkis kostja sõiduki reg.nr xxx Tammsaare Ärikeskus, Tallinn parkimisalal tasu maksmata (hagi lisa 4). Hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav kostja sõiduk, parkimise aeg ja koht.
14.6.5.20.07.2021 Meriton, Tallinn. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 20.07.2021 parkis kostja sõiduki reg.nr xxx Meriton, Tallinn parkimisalal selleks mitte ettenähtud kohale (hagi lisa 5). Hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav kostja sõiduk, parkimise aeg ja koht. Leppetrahvi väljatrükiga esitatud piltidelt on näha peatumist ja parkimist keelav märk ning kollane joon, mida sõiduki juht eiras. Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 16 kohaselt märgis 931 „Peatumiskeelu joon”
tähistab kohta, kus sõidukite peatamine ja parkimine on keelatud. Märgis on kollane ja see on kantud sõidutee äärele (lisa 10 joonis 11) või äärekivile.
14.6.6.31.03.2022 Lidl Tähesaju tee 4, Tallinn. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 31.03.2022 parkis kostja sõiduki reg.nr xxx Lidl Tähesaju tee 4, Tallinn parkimisalal tasu maksmata (hagi lisa 6). Hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav kostja sõiduk, parkimise aeg ja koht.
14.6.7.07.11.2022 Kristiine keskus, Tallinn. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et 07.11.2022 parkis kostja sõiduki reg.nr xxx Kristiine keskus, Tallinn parkimisalal tasu maksmata (hagi lisa 7). Hageja esitatud fotodelt on selgelt tuvastatav kostja sõiduk, parkimise aeg ja koht.
14.7.Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole oluline hageja esitatud väljavõte kostja sõidukite parkimisest perioodil 10.04.2019 – 17.04.2023 (17.04.2023 seisukoha lisa 33), kuna see ei puuduta vaidlusaluseid parkimistrahve.
15.Leppetrahvinõuetest teatamisest
15.1.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
15.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leidis, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.
15.3.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
15.4.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
15.5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
15.6.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega leppetrahvidest tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teate (hagi lisad 1-7).
15.7.Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja e-posti teel kostja registrijärgsele aadressile meeldetuletuskirja (hagi lisad 10.14). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
16.Võlgnevusest
16.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes kokku 175 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 175 eurot.
17.Sissenõudekuludest
17.1.VÕS § 1131 lg 1 p 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 40 euro hüvitamist, mis on seotud päringuga Transpordiametile ja äriregistrile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot.
18.Menetluskulud
18.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
18.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
18.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 4842 järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
18.4.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi ja 20 minutit, hinnaga 110 eurot tund.
18.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 5 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja esitanud maakohtusse korduvalt. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 550 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 670 eurot (100+20+550).
18.6.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
18.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.