Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

1 (3)

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega saadeti 25.05.2023. a postiteenuse osutaja Omniva vahendusel kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxx, xxxxxxe linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja 20.04.2023. a kohtumäärusega kätte toimetatud TsMS § 325 alusel 30.05.2023. a. Kostjal oli kohustus esitada hagiavaldusele vastus 21 päeva jooksul, s.o 20.06.2023. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja ja OÜ Elektrilevi vahel sõlmitud võrguleping, mis jõustus 17.02.2016. a. Lepingu alusel osutati kostjale võrguteenust tarbimiskohas xxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxxx vald,xxxxxxxxx maakond. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on jätnud tasumata arved alates 2017. a märtsist, kuid lepingu lõpetamise soovi ei ole avaldanud. Leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 02.07.2020. a. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.08.2021.a lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le. Hageja nõuab kostjalt põhinõude summas 143,91 tasumist. Hageja on esitanud kohtule arved, millest põhinõue tuleneb. Viivist nõuab hageja seaduses sätestatud määras ning hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 47,51 eurot. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 21.04.2023. a ning seda seaduses sätestatud määras ja kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks taotleb hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot (VÕS § 1132 lg 2). Kostjale on saadetud lepingus märgitud aadressil 6 meeldetuletuskirja, s.o 21.03, 18.07, 11.03, 09.06, 11.07 ning 01.08.2022. a. Kui kostja hagile ei vasta, rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue võrgulepingust elektrituruseaduse (ELTS) § 83 lg-s 1 sätestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole täitnud Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalist kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha 2 (3)

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 143,91 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 29.06.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 50,41 eurot (47,51+2,90). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 30.06.2023. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 100 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 120 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel on põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 220 eurot (100+120). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.