Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Harju Maakohtu menetluses on T. F. hagi P. T. vastu kahju hüvitamise nõudes. 07.05.2023 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks 03.04.2023 menetlusdokumendis toodud põhjendustel. Kostja nõustus hagist loobumisega, kuid palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 1 782 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Kostja ei nõustunud, et kulud tuleks jätta tema kanda, kuna hagejalt kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei saanud lähtuda eeldusest, et PPA otsus on jõustunud, sest PPA ei ole seda hagejale kinnitanud. Hageja pidi olema teadlik, et PPA otsus ei oma määravat tähendust tsiviilasjas ja on vaid üks dokumentaalne tõend. Hageja pöördus kohtusse olukorras, kus tal ei olnud ühtegi tõendit kahju tekkimise, põhjusliku seose ega kahju suuruse kohta. Lisaks sellele oli hageja teadlik, et kostja ei ole talle kahju tekkinud, kuid vaatamata sellele esitas ta kostja vastu alusetud süüdistusi politseile ja kohtule. Selline hageja käitumine on pahatahtlik ja hagejalt menetluskulude välja mõistmata jätmine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja kuludeks on kulud õigusabile 9 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu on 165 eurot ilma käibemaksuta. Hageja leidis, et kostja menetluskulud on koos käibemaksuga põhjendatud osaliselt 693 euro ulatuses. Alternatiivselt palus hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palus talle tagastada poole menetluses tasutud riigilõivust 50 eurot tema pangakontole nr EEXXX (AS Swedbank). Vaidluse keerukus ja maht ei eelda selliste kulude väljamõistmist, nagu on soovinud kostja. Ebavajalik on 02.03.2023 ajakulu 2 tundi ja 30 min. Kostja esindajal puudus täiendav vajadus analüüsida asjaolusid ja arutada neid kliendiga, sest alates 10.02.2023 oli kostja teadlik, et Harju Maakohus tühistas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna 07.12.2022 otsuse kostja karistamises. Põhjendatud ajakulu on 1 tund. 03.03.2023 ajakulu 5 tundi ja 30 min on selgelt üle paisutatud. Kostja lepingulisel esindajal puudus vajadus dokumentidega tutvumiseks, kuna need dokumendid pärinesid tsiviil- ja väärteomenetlusest, kus kostjat esindas sama lepinguline esindaja. Vastus hagile oli esitatud kolmel lehel ja sisu osas kahel lehel, mistõttu selle koostamise ajakulu on põhjendatult 1 h 30 min. Hageja ei ole hoolsuskohustusi rikkunud ega õigusi kuritarvitanud. Hageja ei saanud ette näha ega mõjutada PPA eksimust. Hageja palus alternatiivselt jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest hagejale ei saa objektiivselt kohtusse pöördumist ette heita. Kostja on käitunud pahauskselt, sest hageja saatis kostjale 12.01.2023 kohtueelse e-kirja, kuid kostja jättis selle vastamata. Kostja oleks saanud välistada menetluskulude tekkimise. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432,

mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja oleks tema nõude rahuldanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul ei esile erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Hagejal oli kohtusse pöördumisel olemas pädev esindaja, kellele pidi olema teada hageja kohustus oma nõuet põhjendada ja tõendada. Hageja ei saanud eeldada, et nõude põhistamiseks ja tõendamiseks piisab üksnes väärteoasjas tehtud jõustumata otsusest. Hageja loobus hagist pärast kohtu pöördumist, milles kohus selgitas vajadust nõuet tõendada. Kohus samas nõustub, et kostja õigusabikulud on osaliselt üle paisutatud. Kostja taotlusele lisatud aruande järgi on esindajal kulunud hagiavaldusega tutvumiseks ja selle vastuse koostamiseks kokku aega 8 tundi. Hagiavaldus ei olnud õiguslikult keerukas ning sellele ei olnud lisatud hulgaliselt tõendeid ning kostja vastus oli sisu osas esitatud kahel lehel. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg hagiga tutvumiseks ja vastuse esitamiseks kogumis 4 h 30 min. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ehk kogumis on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 5 h 30 min. Kostja kulud õigusabile on põhjendatud 907,50 euro ulatuses ilma käibemaksuta ja 1089 euro ulatuses koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 1089 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista ka viivis menetluskulult 1089 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Riigilõiv tagastatakse hageja arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.