2-21-14979/14 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

mis jõustus 4.01.2023. Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotimenetlus jõudnud seisu, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Ehkki suur võlakoorem on tekkinud võlgniku enese tegude tagajärjel ja on peamiselt kiirlaenufirmade ees, ei ole see halduri arvates siiski kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel aluseks. Võlgnik on edastanud nõusoleku usaldusisikuks määramise kohta. Antud pankrotimenetluses pankrotivara, mida võlausaldajate nõuete katteks müüa puudub. Võlgnik töötas 2022. aastal X OÜ-s (11022306), kus tema töötasu oli 1400 eurot (brutos). Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, mistõttu jääb tema töötasu ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotimenetluses tehtud väljamaksed puuduvad. Jaotise alusel ei ole võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad. Müümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud võlgnevuste suurest hulgast, mille tagasimaksmine on osutunud praeguseks võimatuks. Võlgniku selgituse kohaselt algas maksejõuetus juba 2005. aastal, kui koliti tolleaegse abikaasaga elama Ida-Virumaale Kiviõlisse ja osteti elupaigaks 2-toaline korter, mille ostuks ja remondiks võeti kõrge intressiga laen AS-st Bigbank. Laenu tasumise ajal jäi võlgnik lapsehoolduspuhkusele ja võlgniku elukaaslane jäi tööta, millest tingituna tekkisid võlgnevused panga ees ja korter müüdi täitemenetluse käigus. 2007. aastal asus võlgnik koos lastega elama Tallinna, kuid võlgnevused ikka kasvasid. Haldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 1 500 eurot, vabastada pankrotihaldur Maire Arm pankrotihalduri kohustustest, algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ja jätta A. S.ile usaldusisik määramata ja kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kuna võlgnik on varatu palub haldur tasu välja mõista võlgnikult, anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks ja määrata nende hüvitamise riigi vahenditest summas 871,20 eurot (sh käibemaks), kandmisega Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole EEXXX. Ülejäänud tasu summas 580,80 eurot koos käibemaksuga (1452 - 871,20) mõista välja A. S.ilt Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste

ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 5.06.2023 määrusega kohustati pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikut tasuma 1500 eurot kohtu deposiiti. Vastavasisuline teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti tuli tasuda hiljemalt 19.06.2023. Huvitatud isikud ei ole teavitanud deposiiti tasumisest ja kohtute infosüsteemist seda ka ei nähtu. Võlgnikul ei ole olnud vara mida müüa, võlgniku sissetulek on keskmiselt 1400 eurot (brutos). Arvestades, et võlgnikul on ülalpidamisel kolm last, puuduvad võimalused võlausaldajate jaoks teha võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohtule esitatud aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara ja selline sissetulekud, millest oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu pankrotimenetluse jätkamine on perspektiivitu. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Maire Armi võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel sama seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Haldur palub määrata töötasuks 1210 eurot, millele lisandub käibemaks summas 242 eurot, kokku 1452 eurot. Võlgnik ei ole pankrotihalduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab,

30.juunini. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud kooskõlas PankrS § 170 lg 1. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Menetluse kestel on võlgnik kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise