2-20-16799/55 - Pärimisõigus - Seadusjärgne pärimine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-20-16799 E-V G. N T suri menetluse kestel, s.o xxx; tema pärijad on T T ja T T, kellel kohus on lubanud 19.01.2023. a määrusega astuda menetlusse N Ti asemel. Tulenevalt pärandvara ühisuse osade suurusest kuulub ühisomandis olev kinnisasi seega menetlusosalistele selliselt, et igaühe osa on 1⁄4. Pärijad ei ole jõudnud omavahel pärandvara jagamises kokkuleppele. Hagejad soovivad ühisomandi lõpetada. Korterit kasutab alates novembrist 2013 ainuisikuliselt kostja, kes ei tasu kommunaalarveid ega anna nõusolekut korteriomandi müümiseks. Hagejad on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid korter müüa. Pärijad ei saa kinnisasja ühiselt kasutada, kuna kostja on piiranud ligipääsu korterile (vahetades lukke, ei ava ust). Hagejad soovivad ühisomandi lõpetada selliselt, et kinnisasi jääb hagejate kaasomandisse 1/3 suurustes võrdsetes osades ning kostjale hüvitatakse omandi kaotus vastavalt kostja osa suurusele ühisomandis (1/4) ning kinnisasja turuväärtusele, mis on 35 000 eurot. Hüvitise suurus kokku on 8750 eurot. Hagejate nõude kohaselt kohustub hageja I hüvitama kostjale 1/3 kogu hüvitisest ehk 2916,65 eurot ning hagejad II ja III solidaarselt 2/3 kogu hüvitisest ehk 5833,30 eurot. Hagejad taotlevad ka kohustada kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatu registriosa omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks selliselt, et kinnisasja omanikeks saavad hagejad, igaühele hakkab kuuluma 1/3 mõttelises suuruses kaasomandi osa. Hagejad esitasid ka kasutuseeliste nõude. Hagejad leiavad, et korteriomandi aadressil xxx üürihinnaks on 300 eurot kuus. Kasutuseelise väärtus on sellest tulenevalt ja omandi proportsiooni arvestades 225 eurot kuus. Hagejad esitavad kasutuseeliste nõude selliselt, et taotlevad mõista kostjalt hagejate kasuks välja kasutuseelised ajavahemiku eest november 2017- jaanuar 2023 kogusummas 14 175 eurot ja iga järgneva kuu eest alates veebruarist 2023 kuni kostja poolse korteriomandi vabastamiseni 225 eurot. Hagejad paluvad mõista kasutuseeliste hüvitise välja proportsioonis 1/3 A B kasuks (31.01.2023. a seisuga 4725 eurot) ja 2/3 hagejate T T ja T T kasuks solidaarselt (31.01.2023. a seisuga 9450 eurot). Kasutuseelise nõude põhjenduste kohaselt on kostja piiranud nende ligipääsu poolte ühisele korteriomandile. Kostja ei ole vaatamata hagejate palvetele andnud neile üle korteri võtmeid. Samuti ei ole kostja võimaldanud hagejatel oma võtmete järgi teha võtmeid, mis võimaldaksid korteriomandisse pääsemist. Kui hagejad on püüdnud korterisse siseneda, siis ei ole kostja neid korterisse sisse lasknud. Tulenevalt kostja eluviiside eripärast (kostja on alkohoolik ja süstiv narkomaan, kellelt on ära võetud hooldusõigus tema nelja lapse suhtes) on kostja viinud korteri aastatepikkuse kasutamisega sellisesse seisundisse, et seda ei ole võimalik elamispinnana kasutada tavapärases mõttes. Seega isegi juhul, kui kostja võimaldaks hagejatele sissepääsu korterisse, siis ei võimalda korteri seisukord seda hagejatel kasutada, sest korter haiseb, on täis kõikvõimalikke korratute eluviisidega kaasnevaid parasiite nagu prussakad, hiired jne. Lisaks üldisele räpasusele ja parasiitidele toob kostja tihti korterisse erinevaid mehi, tarbib koos nendega seal alkohoolseid jooke ja narkootilisi aineid, pidutseb üsnagi häälekalt ja kurameerib, mis samuti oluliselt häirib kaaspärijate ühiskasutust. Korteriomandi sisuliselt elamiskõlbmatuks muutmisega on kostja oluliselt kahjustanud ka kaaspärijate huve ja põhjustanud neile kahju. Tõele ei vasta kostja väide, et kostja ei ole olnud kunagi selle vastu, et hagejad kasutavad samuti ühisomandit. Hagejad on saatnud kostjale kasutuseelise nõude 16.10.2020. Kirja üleandmine adressaadile osutus võimatuks, kuivõrd saaja ei olnud kättesaadav. On võimalik, et seetõttu sai kostja kasutuseelise nõudest teadlikuks alles hagiavalduse kättetoimetamisega 27.04.2021. Hagejad on tasunud ühisomanikena kommunaalteenuste eest ja seda ka kostja eest. Hagejad nõuavad kostjalt kostja eest tasutud kommunaalteenuste hüvitamist hagejatele. Hagejate 17.09.2021 täiendava seisukoha kohaselt on A B tasunud kostja eest kommunaalmakseid kolme

7.1 Kohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud tõenditest vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus, kuivõrd puudub võimalus võrrelda nende kinnisasjade omadusi (konkreetne seisukord, konkreetne asukoht) konkreetse vaidlusaluse kinnisasja omadustega. Samuti ei pruugi kuulutuses märgitud soovitud müügihind olla summa, millega kinnisasi tegelikult müüdud saab. Üldtuntud asjaoluna on kuulutuses märgitud müügihind reeglina kõrgem kui tegelik tehingu summa. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kinnisasja väärtus on nii suur, kui kostja väidab selle olevat. 7.2 Samuti on hagejad praegusel juhul põhistanud, et kostja ise on aastatepikkuse kasutamisega viinud korteri sellisesse seisundisse, et selle elamispinnana kasutamiseks on vajalikud suured eelnevad kulutused. Hagejate vaidlustamata väidetel korter haiseb, seal on närilised ja parasiidid. See viib korteri võimaliku müügihinna oluliselt allapoole võrreldes samas piirkonnas asuvate muude keskmiste omadustega kinnisasjade turuhinnaga. 7.3 Hagejad on esitanud tõendina varaliste nõuete/õiguste arestimise akti (tl 99-103). Antud tõendist nähtub, et kohtutäiturile teadaolevalt kuulub pärandvara ühisuse koosseisu korteriomand registriosa numbriga xxx. Täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate kohaselt (tl 53) kuulub kohtutäiturile teadaolevalt pärandvara ühisuse koosseisu samuti nimetatud korteriomand ning enampakkumisel müüdava pärandvara osa moodustab 25% kinnisvarast. Kohtutäitur on hinnanud osa väärtuseks, s.o sisuliselt 1⁄4 korteriomandi väärtuseks 10 000 eurot (tl 99-103). Kostja ega ühisomanikud ei ole kohtutäituri määratud hinda vaidlustanud, seega saab jõuda järeldusele, et tõendatud on, et kinnisasja turuväärtus on (4*10 000) 40 000 eurot. Kohus lähtub sellest summast kinnisasja omandi kaotuse hüvitise määramisel. 7.4 Kostjale omandiosa kaotuse eest hüvitise määramisel arvestab kohus kostja osa suurust pärandvaras. Vaidlust ei ole selles, et kostja osa suurus kinnisasjas on 1/4. Seega on kostjale määratava hüvitise suuruseks 10 000 eurot (1/4 osa 40 000 eurost). Vastavalt hagejate endi esitatud nõudele tuleb hagejal I kostjale omandi kaotuse eest hüvitada 3333,33 eurot ning hagejatel II ja III solidaarselt 6666,67 eurot. Tahteavalduse asendamise nõue

9.Hagejad on tasunud vaidlusaluse kinnisasjaga seonduvaid arveid (kommunaalteenused xxxle, xxx AS arved) kogusummas 2116,90 eurot. Hagejad leiavad, et kuna kinnisasja on kasutanud ainult kostja, siis on need kulutused tehtud kostja eest ning kostjal tuleb hüvitada hagejatele kogu hagejate poolt tasutud kommunaalkulu. Hagejad on nõudnud nende kulutuste katteks hüvitise väljamõistmist kostjalt selliselt, et hagejale I hüvitatakse tema tasutud 911,40 eurot ning hagejatele II ja III solidaarselt N Ti tasutud 1205,50 eurot. Kostja on leidnud, et hagejate kommunaalkulude hüvitamise nõue on ebaselge, sealjuures on ebaselge selle arvestamise käik. Samuti ei nähtu tõenditest, mille eest on ülekanded tehtud. Kostja kinnitusel on ta ise tasunud korteril lasuvaid kommunaalkulusid, nende eest hagejatelt hüvitist nõudmata ning korteriomandiga seonduvalt puuduvad võlgnevused. 9.1 Korterile tehtud kulutuste hüvitamist saavad hagejad kostjalt nõuda PärS § 151 lg-te 1 ja 2 alusel, milles on sätestatud, et pärandvara valitsemise kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. Hagejate õigus nõuda korteriomandiga seotud kulude hüvitamist tuleneb ka AÕS § 70 lg-st 6 ja § 75 lg-st 1. AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 4 alusel õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Vajalikud kulutused on sätestatud TsÜS § 63 p-s 1 - kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

2-20-16799 ühisomandis ehk 25%. Ülejäänud ulatuses oli tegemist kuludega, mille kandmise eest on vastutavad hagejad ise ning nende kulutuste väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. 9.4 Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv kostja viide sellele, justkui hoolitseks tema ainuisikuliselt ka selle korteri osa eest, mis temale ei kuulu ning mille eest ta ei ole nõudnud hagejatelt tasu. Kostjal võiks olla nõue hagejate vastu juhul, kui kostja on tasunud pärandvara valdamisega seotud kulusid hagejate eest, kuid kostja sellist nõuet esitanud ei ole. 9.5 Hagejate poolt tasutud kommunaalkulude loend on toodud hageja 17.09.2021 seisukohas (tl 112). Selle kohaselt on hageja I tasunud korteriomandiga seotud kommunaalkulusid xxx kogusummas 611,40 eurot ning hagejate II ja III õiguseellane N T 1143,50 eurot. Hagejad on tasunud vaidlusaluse korteriomandiga seotud xxx arveid järgmiselt: A B 300 eurot ning N T 62 eurot. 9.6 Hagejate poolt saab lugeda viidatud kulutused valdavas ulatuses tõendatuks asjas esitatud maksekorralduste, pangaväljavõtete ja xxx väljavõttega (tl 85, 85 pöördel, 86-88, 116-118, 121123). Kuivõrd kommunaalkulude maksed on tehtud xxx ning mõnel maksekorraldusel sisaldub ka konkreetne viide korterile xxx, on kohtu hinnangul tõendatud, et tegemist on just vaidlusaluse korteriomandiga seotud kulutusega. Dokument, kus on märgitud „kliendi laekumised 1.08.2015-31.07.2020“ on ilmselt xxx väljavõte vaidlusaluse korteriomandi kohta, arvestades, et maksete selgituseks on olnud muu hulgas xxx ja viitenumbriks on märgitud xxx, mis on viitenumbriks ka xxx maksekorraldusel kuupäevast 11.04.2014, makse tegijaks N T (tl 85 pöördel). 9.7 Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest N Ti poolt 30.07.2020 makse tegemine summas 62 eurot. xxx väljavõttes on küll sellel kuupäeval laekumine summas 62 eurot, kuid väljavõttest ei nähtu makse teinud isik. Seega ei saa kohus lugeda tolle kulutuse tegemist tõendatuks. 9.8 Kokkuvõtlikult saab lugeda tõendatuks hageja I poolt tehtud kulutused pärandvara valitsemiseks summas (611,40+300) 911,40 eurot, millest kostja osa on vastavalt kostja pärandi osa suurusele 1⁄4. Seega tuleb kostjalt mõista hageja I kasuks välja hüvitis (911,40/4) 227,85 eurot. Hagejate II ja III poolt tehtud kulutused pärandvara valitsemiseks saab lugeda tõendatuks summas 1143,50 eurot, millest kostja osa on vastavalt 1⁄4. Seega tuleb kostjalt hagejate II ja III kasuks solidaarselt mõista välja mõista hüvitis (1143,50/4) 285,88 eurot. Kasutuseelise nõue

2-20-16799 on leidnud ka, et tema poolt korteriomandi ainukasutus on seni toimunud osaliselt hagejate süül, s.o põhjusel, et ühisomanikud ei ole jõudnud kokkuleppele kinnisasja müügis. 10.1 Esemest saadav kasu on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 järgi viljad ja kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kasutuseelised tulenevad asja kasutamisest. Riigikohus on tõlgendanud AÕS § 71 lg 2 laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks (20. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13710, p 12 teine lõik). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse PärS § 147 teine lause järgi kaasomandi sätteid. Kui hageja kasutas talle kuuluvast mõttelisest osast suuremat kinnistu osa, sai ta seeläbi teatava kasutuseelise ja see võib olla AÕS § 71 lg 2 alusel hüvitatav. Ühisomandi puhul on Riigikohus täiendavalt leidnud, et kasutuseeliste ulatust ei saa sel juhul kindlaks teha ega kasutuseeliste hüvitamist nõuda sarnaselt kaasomandile, st kaasomaniku mõtteliste osade järgi. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud, peab kohus abikaasa kui ühisomaniku kasutuseelise väärtuse määramisel mh arvestama asjaolu, et abikaasadel on ühisomandi tõttu ühine jagamatu õigus kogu asja kasutada ning saada esemest ühiselt kasu, sh kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 mõttes (26. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 20 neljas lõik). Kohus leiab, et need põhimõtted on asjakohased ka käesoleval juhul, sest kinnistu kasutamiseks on õigustatud kõik pärijad. Eeltoodut arvestades on hagejatel võimalik taotleda, et pärandvara hulka kuuluva asja kasutuseelised jäetakse kostjale ning kostja on kohustatud maksma ülejäänud kaaspärijatele hüvitise enamsaadud pärandvara (st saadud kasutuseeliste eest). Kohtu hinnangul tuleb hagejate nõuet käsitleda selliselt, et hagejad on taotlenud pärandvara hulka kuuluva kasutuseelise jagamist selliselt, et see jäetakse kostjale ning kostja on kohustatud maksma hagejatele hüvitise enamsaadud pärandvara eest. 10.2 Kasutuseelist saab ühisvarana jagada üldjuhul alates vastava nõude esitamisest teise ühisomaniku vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutaja võis mõistlikult võttes teise omaniku käitumisest aru saada, et neil on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 17 kolmas lõik). Hagejate nõude esmakordne esitamine nähtub 16.10.2020 kirjast kostjale (tl 7-8). Vaidlus puudub selles, et seda kirja ei ole kostjale kätte toimetatud ning kostja ei ole seega saanud sellega tutvuda. Kostja esindaja kinnitas küll 18.08.2021 kohtuistungil, et vaidlus puudub, et kostja on tutvunud 16.10.2020 nõudega, kuid arvestades, et hagejate endi kinnitusel ei õnnestunud 16.10.2020 nõuet kostjale kätte toimetada, tuleb lugeda, et kasutuseelise nõude esmakordne esitamine kostjale toimus hetkel, kui kostja sai kätte hagimaterjalid, s.o 27.04.2021. Tõendatud ei ole, et hagejad oleks teavitanud kostjat kasutuseelise nõude esitamisest enne 27.04.2021. Neil kaalutlustel on hageja nõue igal juhul põhjendamatu ajavahemiku eest enne selle esitamist. Alates kohtumenetluses 27.04.2021 vastava nõude esitamisest saavad hagejad kasutuseelist nõuda ja selles osas puudub vastuolu hea usu põhimõttega. Hagejate kasutuseelise nõue saab olla põhjendatud perioodi eest kuni pärandvara jagamiseni (kohtuotsuse jõustumiseni), kuna kasutuseelis kuulub pärandvara hulka ning pärandvara jagatakse praeguse kohtuotsusega. 10.3 Kasutuseelise jagamisel tuleb selgitada selle väärtus, st eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse

2-20-16799 või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteri kasutuseeliste väärtuse saab määrata selle kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, st üüritasu järgi (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 20, I lõik). Ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus on võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega madalam juba kas või ainult selle tõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Mh võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed. Muude perekonnaliikmete kasutust arvestades oleks abikaasade tegelik kasutuseelis veelgi väiksem (Riigikohtu 26. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 20 neljas lõik). 10.4 Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud lähtuda sellest, et eluruumi kasutab kostja, kellel on selleks ühisomanikuna õigus. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtus on oluliselt väiksem, võrreldes võimaliku üürniku ainukasutuses oleva korteriga, kuna olukorras, kus üks pärija kasutab korterit isiklikult (omades selleks õigust) ei ole võimalik üürida välja kogu korterit, vaid ainult osa sellest. Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda sellest, et kasutuseelisena on hüvitatav 50% korteri üürihinnast. Sel viisil on piisavalt arvesse võetud nii ühisomandi eripära kui ka menetlusosaliste pärandiosa suurust. 10.5 Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta takistanud hagejatel eluruumi kasutada ning seetõttu ei ole kostja hinnangul nõue põhjendatud. Vaidlus puudub selles, et korterit kasutab ainuisikuliselt kostja. Hagejate kinnitusel ei ole nemad korterile juurdepääsu saanud, kuna kostja ei lase neid sisse, samuti puuduvad hagejatel korteri võtmed. 10.6 Kostja hinnangul pole õiglane nõuda kasutuseelist, kui hagejad ise ei soovi korterit kasutada. Kohus leiab, et hagejad on hiljemalt hagiavalduse esitamisega avaldanud selget soovi kinnisasja kasutada, õigemini asuda korteriomandit ise kasutama. Kuni lahendi jõustumiseni hagejatel see võimalus puudub. Kohus loeb põhistatuks hagejate väited, mille kohaselt on korteri sanitaarne seisund praegu selline, et korteri ühine kasutus koos kostjaga on võimatu. Kasutuseelise nõudmine ei eelda, et nõude esitajal oli soov korterit isikliku eluasemena kasutada. 10.7 Hagejate kinnitusel ei ole neil korteri võtmeid ning kostja ei ole ka teinud koopiaid enda võtmetest. Kostja ei ole väitnud, et hagejatel on võtmed olemas ning menetlusdokumentidest ei nähtu, et kostja oleks hagejaid teavitanud, mis moel on neil võimalik tagada juurdepääs kinnisasjale. 10.8 Hagejad on esitanud tõenditena kostjaga peetud sõnumivahetuste kuvatõmmised (tl 115, tõlge tl 126 ja 126 pöördel). Kostja on leidnud, et esitatud sõnumivahetusest ei nähtu, kes kellega suhtleb ning kostja on taotlenud jätta selle tõendiga arvestamata. Kohus leiab, et ei saa tõendiga tutvumisel jõuda selgusele, et tegemist on kostjaga peetud sõnumivahetusega. Seega jätab kohus selle tõendiga arvestamata. 10.9 Asjassepuutumatud ja ka kohatud on kostja etteheited, et hagejad ei ole püüdnud kuulutuse kaudu üürilist leida või ei ole pöördunud korteriühistu või politseijaoskonna poole, et proovida lahendada vaidlust läbi pädeva kolmanda isiku. Esiteks ei tegele korteriühistud ja politseijaoskonnad kaasomanike vaheliste tülide lahendamisega, teiseks on kostja ise kinnitanud, et ei ole teinud mingeid takistusi hagejatele ühisomandi kasutamiseks. Kostja viide võimalikule vaidluse lahendamise moodusele on seega vastuolus tema enda väidetega vaidluse puudumise kohta ning pigem tõendab hagejate väidet, et kostja on takistanud hagejatel

2-20-16799 ühisomandi kasutamist. Samuti ei ole hagejad väitnud, et neil on probleemi üürilise leidmisega, vaidlusküsimuseks on vaid see, kas hagejatel on olnud korteri kasutamine võimalik või kostja poolt takistatud. 10.11 Hagejate hinnangul on üüritasu 300 eurot kuus. Hagejad leiavad, et xxx üüritavate korterite puhul on kinnisvaraportaalidest leitavates üürikuulutustes üürihind pigem suurem kui 300 eurot. Kostja hinnangul on üürisumma tõendamata. Kostja ei ole samas esitanud konkreetset väidet, milline on põhjendatud üürisumma. 10.12 Kohtu hinnangul võib lugeda üldtuntud asjaoluks ja eluliselt usutavaks, et xxx piirkonnas asuva 36,90m2 suuruse eluruumi (eelduslikult 2 tuba) ühe kuu üür on vähemalt 300 eurot. kohus möönab, et hagejate endi kinnitusel on kostja endale omaste eluviisidega kinnisasja väärtust oluliselt halvendanud. Samas ei ole põhjendatud leida, et seetõttu võiks eluruumi üürihind olla väiksem, kuna tegemist on asjaoluga, mis on vaid kostja kontrolli all ning mida hagejad ei saa mõjutada. Seega saab lähtuda korteri üürihinnast 300 eurot kuus, millele vastav kasutuseelise väärtus on (300/2) 150 eurot. 10.13 Kohus mõistab selguse mõttes kasutuseelise välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaga kindlas summas ja sealt edasi igakuises määras kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lähtudes kasutuseelise väärtusest tuleb pärandvara hulka kuuluvaks kasutuseeliseks lugeda ajavahemiku 27.04.2021-28.06.2023 eest kokku 3910 eurot. Nimetatud kasutuseelis tuleb kostjalt välja mõista hagejatele vastavalt nende pärandiosa suurusele ja hagis taotletule, s.o hagejale I summas 1303,33 eurot ning hagejatele II ja III solidaarselt 2606,67 eurot. 10.14 Hagejad on taotlenud mõista kostjalt hagejate kasuks välja kasutuseelise ka kuni korteriomandi vabastamiseni. Kohtu hinnangul saab kasutuseelise nõue olla põhjendatud vaid kuni pärandvara jagamiseni, s.o pärandvara jagava otsuse jõustumiseni. Seega tuleb hagi rahuldada kasutuseelise nõudes perioodi eest pärast kohtuotsuse tegemist selliselt, et mõista kostjalt välja kasutuseelis perioodi eest alates 29.06.2023 kuni korteriomandi valduse vabastamiseni, kuid mitte kauem kui kohtuotsuse jõustumiseni summas 50 eurot kuus hageja I kasuks ning 100 eurot kuus hagejate II ja III kasuks. 10.15 Kostja on oma vastuses viidanud sellele, et pärandvara hulka kuulus ka raha, millest kostja ei ole jagamisel õiglast osa saanud. Kostja on leidnud, et neid summasid tuleks arvestada ka kasutuseelise väljamõistmisel. Kostja ei ole samas esitanud vastuhagi, milles oleks nõudnud muu vara kui kinnisasja jagamist. Seetõttu ei ole saamata jäänud rahasumma asjassepuutuv ning kohus jätab need väited tähelepanuta. Täitekulude hüvitamise nõue

2-20-16799 vastusest (tl 29-30) nähtub, et kostja suhtes oli kohtutäitur xxx poolt täitmisel 6 erinevat täiteasja kogunõudes 428,82 eurot. Kostja suhtes oli täitmisel nõue ka kohtutäitur xxx juures, kostjale kuuluva ühisomandiosa võõrandamiseks oli kuulutatud välja enampakkumine (tl 53). Vältimaks kostja ühisomandi osa enampakkumist tasusid hagejad kostja eest võlgnevused xxx poolt läbiviidava menetluse lõpetamiseks. Hagejad on tasunud kohtutäiturite poolt kostja suhtes menetletavad nõuded, s.o xxx on tasunud hagejate eest kohtutäitur xxx 428,82 eurot (tl 50) ja kohtutäitur xxx 1194,02 eurot (tl 52). Mõlemal juhul on selgitusena märgitud „Kõik võlad G E-V ik xxx eest (T T)“. Kohtutäituri kinnituse kohaselt (tl 51) on nõuded 12.03.2021 seisuga täies ulatuses täidetud. Varaliste nõuete/õiguste arestimise aktist (tl 99-103) nähtub, et 04.03.2021 seisuga oli kostja suhtes kohtutäitur xxx poolt täitmisel nõuded kogusummas 1161,41 eurot. 11.2 Vaidlus puudub selles, et xxx poolt tehtud maksed saab lugeda hagejate poolt tehtud makseteks. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud, kostja on vaid leidnud, et hagejatel puudub õiguslik alus nende summade nõudmiseks kostjalt käsundita asjaajamise sätete alusel. Samuti ei ole kostja leidnud, et täitekulusid on tasutud suuremas summas kui see oli põhjendatud. Kohus loeb selle pinnalt tõendatuks, et hagejad on tasunud kostja eest kostjaga seotud täitekulusid kogusummas 1622,84 eurot. See, millistel tingimustel tuleb hagejatel hüvitada kulud xxx-le on hagejate ja selle äriühingu omavahelise võlasuhte küsimus. 11.3 Kostja on leidnud, et hagejad ei ole toonud välja nõude esitamise õiguslikkus alust. Hagejad on leidnud, et nende nõue on esitatud käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1023 lg-s 1 on sätestatud, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. 11.4 Praegusel juhul olid kohtu hinnangul täidetud käsundita asjaajamise tingimused. Hagejad on olnud teadlikud, et ajavad teise isiku, s.o kostja asja ning on teinud teadlikult teo teise isiku kasuks, s.o täitnud kolmanda isikuna kostja kohustuse. Võlgnik on seeläbi vabanenud enda kohustusest (VÕS § 78 lg 3). Kostja ei ole asjaajamisele asumisele eelnevalt andnud hagejatele õigust tegu teha või kohustanud neid seda tegema ning asjaajamiseks puudus seega hagejatel alus. Asjaajamisele asumine vastab kostja huvile ja eeldatavale tahtele. Nimelt saab eeldada, et igal isikul on huvi, et tema rahalised sissenõutavaks muutunud kohustused saavad täidetud ning samuti on tahe need kohustused võimaluse tekkimisel täita. Õiguskirjanduse kohaselt eeldatakse soodustatu tahet asjaajamiseks juhul, kui asjaajamine oli soodustatu objektiivsetes (hästimõistetavates) huvides ning tähtsust ei oma soodustatu enda subjektiivne nägemus oma huvidest ja nende kaitse vajadusest (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, VÕS § 1018 lg 1 kommentaarid). Kostja ei ole ka kordagi väitnud, et tal puudus igasugune huvi enda võlakohustusi täita või et hagejate poolt võlakohustuste täitmine oleks olnud mingil moel vastuolus kostja huvidega. Vastupidi, kostja on kohtumenetluses kinnitanud, et ka tema oli ühisomandi lõpetamise ja korteriomandi müügiga nõus. Kuna kinnistusraamatu kandeid ei saanud teha olukorras, kus kostjal on keelatud kinnisasja käsutamine, oli ühisomandi lõpetamise eelduseks kostja võlakohustuste täitmine. Ka sellest saab tuletada kostja huvi ja tahet need kohustused täita. 11.5 Kohus ei nõustu kostjaga selles, et huvi asjaajamiseks eksisteeris üksnes hagejatel endil, kuna ka nemad oli ühisomanikud. Teise isiku asja ajamisega on tegemist ka siis, kui tehtav tegu tuleb mingis osas kasuks ka asjaajajale endale. Seega ei välista asjaolu, et kohustuse täitmine

2-20-16799 16.1 Hagejate menetluskulud on 30.04.2021 ja 12.06.2023 taotluste kohaselt riigilõiv kokku (300+1400) 1700 eurot, kinnistusregistri väljavõtete kulu 6 eurot, postikulu 3,49 eurot ning lepingulise esindaja kulu (999,15+2250) 3249,15 eurot. TsMS § 138 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on sama paragrahvi lg 2 järgi riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirjas viidatud loetelust saavad saab asja läbivaatamise kulu olla TsMS § 143 p 2 järgi dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohtuvälised kulud saavad antud nimekirjast olla TsMS § 144 p-de 1 ja 2 järgi menetlusosaliste esindajate kulud ning menetlusega seotud postikulu. 16.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande I kohaselt (lk 704, § 144 p 1 kommentaar) ei ole selle sätte tähenduses esindajakuludeks kulud, mida menetlusosaline kandis sama vaidlusesemega seoses enne menetluse algust; hagiavaldus on esimene dokument, mille koostamise kulud loetakse esindaja kuludeks. Samuti ei saa kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üldreeglina nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodust tuleneb, et kohtuväliseid /kohtueelseid menetluskulusid (30.04.2021 taotluse punkti 1 alapunktid 1-4, kokku 418,99 eurot) ei saa lugeda põhjendatud menetluskuluks, mille hüvitamist oleks hagejad õigustatud taotlema. 30.04.2021 taotluse punkti 2 alapunktides 1-4 toodud kulu saab kohus lugeda põhjendatud menetluskuluks täies ulatuses, s.o summas 889,65 eurot. 12.06.2023 menetluskulude taotluses toodud menetluskulu saab lugeda osaliselt põhjendatuks 15.02.2023 kirje osas, mille sisuks on hagiavalduse täiendus, kohtunõude täitmine, koostamine ja edastamine. Nimetatud ajakulu on toodud kokku 5 tundi. Kohus saab lugeda selle kirje põhjendatuks vaid 3 tunni ulatuses. Seda põhjusel, et suures osas seondub ajakulu nõuete korrigeerimisega, mis on ajakulu, mille eest ei saa vastutavaks lugeda kostjat. Väiksemas osas koosneb ajakulu täiendava nõude ning selgituste esitamises. Kohtu hinnangul ei ole dokument sedavõrd mahukas ega selle sisu sedavõrd keerukas, et selle koostamisega seonduv põhjendatud ajakulu peaks ületama 3 tundi. Ülejäänud ulatuses on hagejate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Seega saab lepingulise esindaja ajakulu lugeda kokku põhjendatuks järgmiselt: 30.04.2021 taotluse ajakulu 5h 20min, tunnihind 110 eurot (käibemaksuta), kokku 586,65 eurot ning 12.06.2023 taotluse ajakulu 16h 45min, 2010 eurot (käibemaksuta summa). Riigilõivu kulu 1700 eurot ning registriväljavõtte kulu 3 eurot saab lugeda samuti põhjendatud ajakuluks. Hagejate põhjendatud menetluskulu on seega kokku (1700+3+586,65+2010) 4299,65 eurot. Kostja ei ole enda menetluskulude suurust välja toonud ning menetluskulude suurus ei nähtu ka tsiviilasja toimikust. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskulu (4299,65/2) 2149,83 eurot. Kuna hagejad ei ole eraldi välja toonud, milline on iga hageja menetluskulu, mõistab kohus menetluskulud välja hagejate kasuks solidaarselt. 16.3 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses