Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
27.06.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-104886
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E H vastu võla nõudes. Kirjalik menetlus.
Tsiviilasja hind
40,26 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, Postiaadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja
MOROZOVA, E-post: xxx Kostja: E H (isikukood xxx, Postiaadress: xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista E H ́lt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlga 15,65 €, viivised 3,50 €, sissenõudekulud 25 €, alates 27.04.23 viivist võlgnetavalt põhivõlalt 0,05% päevas kuni põhivõla jäägi täieliku tasumiseni.
Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista E H ́lt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskulude hüvitist 330 eurot.
Välja mõista E H ́lt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Toimetada E H ́le tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
2-23-104886 Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 26.05.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.06.2023. Hagile vastamise tähtpäev saabus 21.06.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. T E AS ja kostja sõlmisid T liitumislepingu Nr. xxx, 20.01.2020, mille alusel T kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud telekommunikatsiooniteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu tingimustega, T erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, T interneti kasutamise tingimustega, T mõistliku kasutamise põhimõtetega ja T hinnakirjaga ning kohustus täitma tingimusi. Vastavalt tingimuste p-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. T esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus T ees summas 15,65 €. Vastavalt tingimuste punktile 3 (viimane lause) on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on põhivõlgnevusega 15,65 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 04.07.2022 2 (2)
2-23-104886 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 €, 22.09.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € ja 05.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 €. Kostja ei reageerinud T nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T loovutas 28.06.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõude suurus kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 15,65 € 2) viivised: 3,50 € tingimuste p 3 kohaselt on viivisemääraks 0,05% päevas. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja T E AS ja kostja vahel 20.01.2020 sõlmitud T liitumislepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 15,65 €, viivised 3,50 €, sissenõudekulud 25 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 15,65 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas, alates 27.04.2023; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 100 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 210 eurot (käibemaksuga). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 330 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 330 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
3 (2)
2-23-104886
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.