Texpo OÜ hagi Hansavalve OÜ vastu võlgnevuse 1824,20 euro, sissenõutavaks muutnud viivise 35,20 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2005,34 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Texpo OÜ (registrikood: 12134674; Kentmanni tn 6-26, Tallinn 10116); Hageja lepinguline esindaja: O P (e-post: xxx); Kostja: Hansavalve OÜ (registrikood: 11309284 Paldiski mnt 5-49, Tallinn 10137); Kostja seaduslik esindaja: L P (isikukood: xxx; xxx).
Asja läbivaatamine
31.05.2023 kohtuistung; lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Hansavalve OÜ hageja Texpo OÜ kasuks välja: a. põhivõlgnevus 1824,20 eurot; b. 27.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 153,78 eurot; c. viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1824,20 eurolt) alates 28.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Mõista kostjalt Hansavalve OÜ välja hageja SIA Texpo OÜ kasuks menetluskulu summas 350 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-22-129198
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et hageja põhitegevuseks on tuleohutussüsteemide/seadmete/tarvikute müük. Kostja päringu alusel tarnis hageja 19.05.2022 kostjale tulekahjusüsteemi tarvikuid ning kostja kinnitas oma allkirjaga saatelehel kauba kättesaamist. Seega oli poolte vahel sõlmitud suuline müügileping, mille alusel tarnis hageja kostjale kauba, kostja kinnitas kauba kättesaamist ja hagejal tekkis alus arve väljastamiseks.
2.Hageja väljastas kostjale arve nr FA2205-0440 summas 1824,20 eurot tasumise tähtajaga 09.06.2022 kauba eest, mille kostja on kätte saanud. Paraku ei ole kostja arve tasunud, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele.
3.Hageja palub mõista Hansavalve OÜ-lt (registrikood 11309284) Texpo OÜ (registrikood 12134674) kasuks välja: 1824,20 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis summas 35,20 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras summalt 1824,20 eurot alates 06.09.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Väär on kostja seisukoht, et poolte vahel ei ole tekkinud võlasuhet VÕS § 3 lg 1 mõttes. Hageja ja kostja on lepingulistes suhetes vähemalt aastast 2020, mil kostja soetas hageja käest kaupu kokku summas 13 355,24 eurot. Hageja ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku müügilepingut, küll aga tegutsesid nad omavahelistes suhetes suulise lepingu alusel. Vastavalt hageja ja kostja vahel kujunenud praktikale toimus kostjapoolsete tellimuste esitamine e-posti teel. Hinnapäringuid ja tellimusi esitas kas kostja seaduslik esindaja või kostja projektijuht. Vaidlusalusel juhul esitas hagejale hinnapäringu kostja projektijuht I R juba oktoobris 2021 ning kaup oli tellitud ja kostjale tarnitud alles maikuus 2022. Kauba võttis vastu kostja tehnik M L, kelle allkiri on ka kauba saatelehel. M L on korduvalt võtnud hagejalt tellitud kauba vastu. Kui kostja on kauba vastu võtnud, kuid ei ole arvet aktsepteerinud, siis pidanuks ta vastuvõetud kauba hagejale tagastama, mitte kasutama saadud kaupa enda majandustegevuses. Kostja poolt tellitud kaup väljastati kostjale kas hageja kontoriruumis aadressil xxx (vt
2-22-129198 hageja 23.12.2022 seisukoha lisa 3) või laoruumis aadressil xxx (hagi lisa 1), ka endises laoruumis aadressil xxx (lisa 1). Kauba vastuvõtjaks on alati olnud kostja töötaja M L, kelle allkiri esineb kõikidel saatelehtedel. Arvete tasumise tingimused sisaldusid alati hageja poolt tehtavates hinnapakkumistes. Hageja hinnapakkumistes olid välja toodud kõik müügitingimused – toodete maksumus, tarne ja makse tähtajad (lisa 2 – pakkumise edastamine, pakkumine kirja manuses). Pakkumise vastuvõtmisega nõustub pool (antud juhul kostja) pakkumises toodud tingimustega. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et maksetingimused on tavalised sarnaste müükide kohta – 14 kalendripäeva kauba üleandmisest ja arve väljastamisest.
5.Kostja ei ole kohtueelses menetluses kordagi vaielnud arvele vastu. Tulenevalt VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest oleks heas usus tegutsenud isik andnud kohe arve esitajale teada, et talle on esitatud arve teenuse eest, mida ta ei ole saanud või et arvel oleksid valed andmed.
6.Kauba väljastamisel kostja töötajale (M. L) ei pidanud hagejal kahtlusi tekkima, et tegemist on isikuga, kel puudub vastav kostja volitus, kuna tegemist on isikuga, kes on vastu võtnud kõik eelnevad kostja tellimused. Seega on M. L näol tegemist kostja volitatud isikuga TsÜS § 116 lg 2 alusel.
7.Istungil märkis hageja, et tunnistaja kinnitas asjaolu, et kostja on kauba vastu võtnud. Kostja väitis, et seaduslik esindaja ei olnud kauba tellimisest ja vastuvõtmisest teadlik ja puudub alus tasumiseks. Tunnistaja võttis kauba vastu kostja seadusliku esindaja ülesandel. Seaduslik esindaja oli teadlik kauba ostmisest. Kaup viidud kostja juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, kostja seaduslik esindaja ei ole hagejaga sõlminud ei kirjaliku ega suusõnalist müügilepingut. Ka ei ole kostja volitanud kedagi seda enda eest tegema. Hageja ei ole tõendanud väidetava suusõnalise müügilepingu sõlmimise sisu ehk, et milles väidetavalt pooled täpselt omavahel kokku on leppinud.
9.Hageja ei ole tõendanud, et kostja seaduslik esindaja on tarvikud tellinud. Hageja väide nagu oleks poolte vahel kujunenud praktika, mille kohaselt toimus kostja poolsete tellimuste esitamine projektijuhi poolt e-posti teel, on väär. Projektijuhil ei ole volitusi sõlmida müügitehinguid ettevõtte nimel. Hageja ei ole esitanud väidetava tellimuse esitamise kujunenud praktika kohta tõendeid.
10.Hageja ei ole tõendanud, et on väidetavad tarvikud kostjale tarninud. Hageja esitatud saatelehel ei ole kostja seadusliku esindaja allkirja. Ka ei ole kostja volitanud kedagi kauba vastuvõtmist enda eest tegema. Hageja esitatud dokumentidest - saateleht, arve nr FA2205-0440, hageja esindaja e-kiri kostjale - ei tulene, et kaup on kostja seaduslikule esindajale üle antud. Kuna lepingut pole poolte vahel sõlmitud, ei ole hagejal alust ka arvet väljastada. Isegi kui hagejal tekiks teoreetiline alus arvet väljastada, siis kostja ei ole esitatud arvet aktsepteerinud.
11.Hageja on esitanud tõendina kujunenud praktika kohta saatelehed (saateleht FA2205-0440 ja saateleht BL2001-0078). Nimetatud dokumentidel olevad kauba vastuvõtja allkirjad on
2-22-129198 väga erinevad. Saatelehel arvele FA2205-0440 on tehtud kauba koguses muudatused kellegi kolmanda isiku käekirjaga. Puudub tõendus, et muudatustes on kaupa vahetanud pooled omavahel selles kokku leppinud. Saatelehtedel ei ole kauba saaja allkirja koha juures vastuvõtva isiku nime. Seega on hageja väide, et kauba on alati vastu võtnud üks ja see sama isik, tõendamata.
12.Hageja väide kokkulepitud maksetingimuste osas on vastuoluline. Väide, et maksetingimus on tavaliselt 14 päeva, on vastuolus hageja enda poolt esitatud dokumendiga (FA2205-0440), kus arve maksetähtaeg on märgitud 21 päeva. Esitatud tõend (Lisa 3.Walde hinnad) ei tõendada kauba hinnakokkulepet poolte vahel.
13.Väide, et M. L näol on tegemist kostja volitatud isikuga TsÜS § 116 lg 2 alusel, on väär. Antud isik ei ole kunagi teostanud tehinguid kostja nimel.
14.Istungil märkis kostja, et on tuvastanud enda kontorist seadmed, mille on valmis tagastama. Kostja lisas, et tunnistaja on tunnistanud, et allkirja on andnud ja kauba vastu võtnud. Siiski ei saa välja lugeda, et kostja seaduslik esindaja on selleks käsundi andnud, seda tunnistaja otseselt ei öelnud. Kostja on tööülesannete jagamisel palunud käia kaupadel järgi, aga konkreetse tellimuse kohta ei ole kostja seaduslik esindaja suunist andnud. Tunnistaja ütles, et on kauba võtnud vastu ja kontorisse toonud. Kostja tunnistab, et kaup üle antud, küll aga ei ole kostjaga kokku lepitud tingimusi, st maksetingimusi, hinda. Kostjal ei ole kohustust pidevalt kontrollida, kas kaup asjakohane ja vajalik, mistõttu ei ole kaupa seni tagastatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Käesoleva asja hind on 2005,34 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
17.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõla 1824,20 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 35,20 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras summalt 1824,20 eurot alates 06.09.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-22-129198
18.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et: (i) poolte vahel ei ole mistahes vormis lepingut, kuna kostja seaduslik esindaja ei ole hagejale tellimust esitanud (teistel puudub selleks volitus ja poolte vahel puudus ka vastav praktika); (ii) hageja ei ole väidetava lepingu tingimusi esile toodud ega tõendanud; (iii) hageja ei ole kostjale kaupa tarninud, saatelehel ei ole kostja esindaja allkirja (teistel volitus kauba vastuvõtmiseks puudub); (iv) kostja ei ole arvet aktsepteerinud; (v) kostjal ei ole kohustust kontrollida, kas kaup asjakohane ja vajalik, mistõttu ei ole kaupa seni tagastatud.
19.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled vaidlevad, kas poolte vahel on sõlmitud mõni leping. Hageja leiab, et pooled sõlmisid suulise müügilepingu kaupade tarnimiseks, kostja aga lepingu olemasolu eitab. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-125-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on esile toonud, et kostja projektijuht I R esitas hagejale hinnapäringu 2021. a oktoobris. Hageja on tõendanud, et hinnapakkumine nr PR2202-0484 on kostja projektijuhile I R saadetud 02.02.2022 (dtl 109-110 - kirjavahetus) ning ca 1,5 kuud hiljem 15.03.2022 on I R tundnud huvi hinnapakkumise kehtivuse osas ning avaldanud lootust, et tellimuse esemeks olnud kaupa läheb kostja töös tarvis. Samal päeval on hageja esindaja kinnitanud, et hinnad kehtivad ning palunud kinnitust tellimuse vormistamiseks. Kostja projektijuht I R on tellimuse kinnitanud 24.03.2022 e-kirjaga tellimuse ning soovinud kaupa 15. maiks (dtl 108-109). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled on eelkirjeldatud ja piisavalt selgete tahteavalduste avaldamisega 24.03.2022 sõlminud müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes,
2-22-129198 mille raames hageja pidi kostjale tarnima hinnapakkumises toodud kaubad ning kostja pidi selle eest hagejale rahas tasuma.
20.Asjakohatu on kostja vastuväide, mille kohaselt puudus kostja töötajatel mistahes volitus tellimusi vormistada või kaupa vastu võtta. Kostja ei ole tõendanud, et tavapäraselt on see üksnes kostja seadusliku esindaja pädevuses. Samuti ei ole kostja selgitanud, milline on sellise töökorralduse puhul üleüldse projektijuhi funktsioon kostja ettevõttes. On tavapärane, et ettevõtte töötajad sõlmivad ettevõtte igapäevase ja tavapärase majandustegevuse raames ettevõtte nimel erinevaid tehinguid, muul viisil ei ole ettevõtete toimimine ka eluliselt võimalik. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Käesoleva juhul kehtib kostja töötajate esindusõiguse eeldus (TsÜS § 116 lg 2), kuivõrd puudub vaidlus, et I R oli kostja töötaja ning et viidatud kauba tellimine oli seotud kostja majandustegevusega. Asjakohatu on kostja argumentatsioon teemal, et poolte vahel puudus kokkulepe maksetähtaja ja kaupade hinna osas. Kohtu viidatud kirjavahetusest tulenes, et hageja saatis 02.02.2022 hinnapakkumise nr PR2202-0484 kostja projektijuhile I R. Hinnapakkumine kui selline ongi olemuselt selline dokument, mis sisaldab soovitavate kaupade nimekirja, kogust ja hindasid. Hinnastamise osas kokkulepe olemasolule viitab ka kostja töötaja 15.03.2022 e-kiri, kus päritakse, kas hinnapakkumises toodud hinnad on veel kehtivad. Olukorras, kus hinnastamise temaatikat ei oleks üldse käsitletud, ei oleks võimalik ka hindade kehtivuse osas päringut esitada.
21.Pooled vaidlevad selle üle kas hageja on müügilepingust tuleneva kauba tarnimise kohustuse täitnud. Hageja märgib, et kaup on kostjale tarnitud 2022. a maikuus, mille kinnitamiseks on esitatud saateleht (dtl 52). Kauba võttis vastu kostja tehnik M L, kelle allkiri on ka kauba saatelehel. Viidatud isik kinnitas eeltoodut kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes (dtl 267-268; alates ajamarker 00:11:58). M L kinnitas, et võttis hageja laost kostja seadusliku esindaja käsundil kauba vastu ning viis kostja kontorisse. Eeltooduga on tõendatud, et kostja on kauba kätte saanud. Tegelikkuses kinnitas kostja ka istungil, et on kauba kätte saanud, mistõttu ei saaks nimetatud fakti osas enam mõistlikku vaidlust olla. Viidatud isik oli õigustatud kaupa vastu võtma, kuna ka tema kui kostja töötaja esindusõigust saab eeldada TsÜS § 116 lg 2 kohaselt ning täiendavalt on tunnistaja istungil kinnitanud, et võttis kauba vastu kostja seadusliku esindaja ülesandel ja teadmisel. Kostja ei ole kauba ega selle eest esitatud arve (dtl 53) osas pretensioone esitanud. Eelviidatud olukorras puudub tähtsus kostja väitel, et ta ei ole esitatud arvet aktsepteerinud. Kostja ei ole hagejale kaupa tagastanud ega arvet tasunud. Asjakohatu on kostja väide, mille kohaselt tal puudub kohustus tarnitud kaupa kontrollida, kuna VÕS § 219 lg 1 näeb vastava kohustuse ette. Seega tuleb põhivõlg 1824,20 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 35,20 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras summalt 1824,20 eurot alates 06.09.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2-22-129198 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus lähtub VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgsest viivisemäärast. Hageja ei ole tõendanud, et müügihinna tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 10.06.2022. Viide maksetähtpäevale 09.06.2022 tulenes arvest, kuid arvest ei tulene iseenesest lepingulisi õigusi ja kohustusi. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks tellimuse vormistamisel arutanud maksetähtajaga seonduvat. Seega lähtub kohus sellest, et pooled ei ole rahalise kohustuse täitmise aega kindlaks määranud. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Riigikohus on märkinud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, tuleb hagi esitamisel hakata VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 362 lg 1 ja 3 alusel viivist arvestama hagi kohtusse jõudmise ajast, mitte hagi kostjale kättetoimetamise ajast (vt RKTKo nr 2-14-62732/124, p 23). Hageja on 03.08.2022 esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning kohus arvestab viivist alates sellest kuupäevast. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise alates 03.08.2022 kuni otsuse tegemiseni 27.06.2023 summas 153.78 eurot (võla suurus 1824,20 eurot, viivitatud päevi 329, viivisemäär 03.08.2022 - 31.12.2022 8% aastas ja 01.01.2023 - 27.06.2023 10,5% aastas). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab edasiulatuva viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1824,20 eurolt) alates 28.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
23.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1824,20 eurot ja 27.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 153.78 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (1824,20 eurolt) alates 28.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
2-22-129198 Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
26.Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul ei takista menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist, mistõttu määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
28.Pooled menetluskulude nimekirju kohtuistungile kaasa ei võtnud ning kohus andis võimaluse kulude nimekiri esitada hiljemalt 31.05.2023. Kumbki pool ei ole kulude nimekirja esitanud. Kohus määrab kulud kindlaks kohtutoimiku pinnalt. Hageja menetluskulud seisnevad riigilõivus 350 eurot.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
30.Hageja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot. Kulu kandmine on tõendatud. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
31.Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 350 eurot, milline summa kuulub kostjalt väljamõistmisele.
32.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-22-129198 Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.