Valeriy Petrovi ja Anatoly Plotnikovi hagi IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTSI vastu Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTSI apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
Valeriy Petrovi nõude osas 3500 eurot ning Anatoly Plotnikovi nõude osas 3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
6. juuni 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (vastustajad): Valeriy Petrov (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja Anatoly Plotnikov (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja (apellant): IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS (registrikood 80050897), esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin
1(12)
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 25. novembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, täpsustades selle sõnastust ning muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Lugeda Viru Maakohtu 25. novembri 2022. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: " 1. Hagi rahuldada.
Tunnistada MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts Vaivara jahtkonna jahimeeste
6.novembri 2018. a koosolekul vastuvõetud otsus, millega otsustati Valeriy Petrov ja Anatoly Plotnikov jahtkonnast välja heita, kehtetuks."
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Valeriy Petrov (hageja I) ja Anatoly Plotnikov (hageja II) esitasid 4. veebruaril 2019 Viru Maakohtule hagi MTÜ IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS (kostja; selts) vastu, milles palusid tunnistada kehtetuks seltsi Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018.a koosoleku otsuse. Hagiavalduse kohaselt on hagejad seltsi liikmed. 6. novembril 2018 toimus seltsi Vaivara jahtkonna jahimeeste koosolek. Hagejad koosolekul ei osalenud. 7. novembril 2018 sai hageja I jahtkonna juhatuselt e-posti teel teada, et hagejad on Vaivara jahtkonna liikmete hulgast välja arvatud. 12. novembril 2018 teatasid hagejad Vaivara jahtkonna juhatusele, et nad ei ole otsust kätte saanud. 13. novembril 2018 nimetas Vaivara jahtkonna juhatus väljaarvamise põhjuseks usaldamatust, jahtkonna tegevusele vastupanu osutamist ja tahtlikku informatsiooni moonutamist, kuid otsust hagejatele ei edastatud. Hagejate hinnangul on otsus kehtetu, sest see on vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg-tega 1–3 ja seltsi põhikirja p-dega 8.2 ja 4.11. Lisaks puuduvad otsuses märgitud väljaarvamise põhjused. 2(12)
Kooskõlas MTÜS 16 lg-tega 1 ja 2 võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Seadusest ega seltsi põhikirja p-st 8.2 ei tulene Vaivara jahtkonna jahimeeste koosoleku pädevust otsustada jahtkonna liikme jahtkonna liikmeskonnast väljaarvamist. MTÜS § 16 lg 3 järgi tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Hagejatele teatati väljaarvamisest ja selle põhjusest alles 13. novembril 2018 ehk nädala möödumisel. Jahtkonnast väljaarvamise põhjused "usaldamatus, mis on tingitud tüli loomisega, jahtkonna tegevuse vastupanu osutamine ja tahtliku informatsiooni moonutamine" on alusetud ja ei ole tõendatud. Jahtkond ei ole väljaarvamise otsuses viidanud seltsi põhikirja p-s 4.11 sätestatud väljaarvamise korrale ja alustele.
Kostja hagi ei tunnistanud.
Kostja oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal jagatud 20 jahtkonnaks. Vastavalt kinnitatud koosoleku päevakorrale tuli Vaivara jahtkonna jahimeeste koosolekul arutamisele hagejate väljaarvamine seltsist. Hagejale II avaldati umbusaldust jahikollektiivis jahimeeste vahel tüli tekitamise, vale informatsiooni esitamise ja jahimeeste solvamise ning mõjutamise eest. Hageja II initsiatiivil arvati IV brigaadi koosseisust välja jahimees M.K. umbusalduse tõttu ilma IV brigaadi koosolekuta. Hageja II isiklikult kogus avaldusele jahimeeste allkirju M.K.i väljaarvamise kohta. Antud juhtumit võib käsitleda kui hageja II ebaõiglast suhtumist oma jahikaaslasesse. Hageja II tõi 2018. a septembri lõpul Vaivara jahtkonna jahimehele H. Larkale initsiatiivgrupi 26. septembri 2018. a avalduse, milles olid toodud süüdistused jahtkonna esimehe ja tema abikaasa suhtes, et jahtkonna esimees võtab ainuisikuliselt vastu otsuseid ning jahtkonna esimehe abikaasa korjab jahimeestelt allkirju volikirjadele, et abikaasa saaks esindada teisi jahimehi koosolekul. Hageja II on toetanud A. Hramtsovi, kes kahjustas põhjuseta Vaivara jahtkonna mainet. Hageja I väljaarvamise põhjus oli valeinfo edastamine, kollektiivi siseselt tüli tekitamine, umbusaldamine ja seltsi maine kahjustamine. Hageja I sai jahtkonna liikmeks põhikirja rikkudes, sest ta ei läbinud põhikirjas nõutavat katseaega ja sai kohe liikmeks. Hageja I on jahtkonna juhatuse koosolekul resoluutselt nõudnud jahiloa väljastamist metssea küttimiseks. Hageja I ja hageja II on tahtlikult eksitanud jahimeest S.P. initsiatiivgrupi avalduse sisu osas. 2018. a suvel hageja I ja hageja II mustasid jahtkonna esimeest jahimees A.T.ile. Hagejad on tahtlikult edastanud valeinfot jahimeesteni tüli loomiseks jahtkonna siseselt, väites, et jahtkond peab maksma rahatrahve, kui ei täideta metsseale küttimise nõudeid arvukuse suhtes. Selts on vabatahtlik liit, mille eesmärgiks on koondada sõpruskonda, keda seob ühine jahikirg, loodushuvi ja vastastikune austus. Jahtkond ei pea taluma liikmeid, kelle kohalolek välistab jahtkonna toimimise vastastikusel austusel põhineva sõpruskonnana. Ühisjahi korraldamise ajal peavad jahimeeste vahel eksisteerima usalduslikud suhted, tuleb arvestada, et jahil kasutatakse tulirelvi ning mõeldamatu on jahipidamine isikutega, keda ei usalda kollektiivi suurem osa. Hageja II viibis koosolekul, kuid pärast hääletamist ja otsuse väljakuulutamist lahkus koosolekult. 3(12)
Kostja leidis kokkuvõttes, et hagejad I ja II rikkusid seltsi põhikirja punkti 5.3.6, mille alusel seltsi liige on kohustatud hoidma ja kaitsma seltsi ning jahtkonna ning tema liikmete mainet. Hagejad on olulisel määral kahjustanud jahtkonna mainet ja tekitanud jahtkonna sees tülisid. Jahtkonna maine kahjustamine on seltsi põhikirja p 4.11.4 kohaselt alus seltsi liikmes väljaarvamisele. Hagejaid teavitati väljaarvamisest õigeaegselt. Teavitamine toimus e-kirja teel. Seltsi põhikirja punkti 4.12 kohaselt tuli seltsist välja arvatud liikmele teatada sellest otsusest ja põhjusest kirjalikult viie päeva jooksul.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2019. a otsusega hagi ja tuvastas seltsi Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembril 2018. a koosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati hagejate jahtkonnast välja heita, kehtetuse. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohus mõistis välja kostjalt kummagi hageja kasuks menetluskulud 740 eurot. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
4.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10. veebruari 2020. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas Viru Maakohtu 2. oktoobri 2019. a otsuse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
24.märtsil 2021 esitas kostja kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjendusel, et kostja põhikirja on muudetud sellisel viisil, et jahtkonnad kui seltsi osakonnad on likvideeritud ja seltsi liikmeteks on füüsiliste isikute asemel mittetulundusühingud, mis on moodustatud jahtkondade asemel. Vaivara jahtkonna asemel oli asutatud MTÜ Viivikonna Jahiselts, mis võeti kostja liikmeks juhatuse koosoleku 12. veebruari 2020. a otsusega. Maakohus jättis 14. mai 2021. a määrusega kostja taotluse rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus rahuldas 25. novembri 2022. a otsusega hagi ning tuvastas seltsi jahtkonna 6. novembri 2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati hageja I ja hageja II jahtkonnast välja heita, kehtetuse. Kohus märkis, et määrab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4, § 177 lg 2).
6.1.Vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud kostja põhikiri oli kinnitatud seltsi 12. juuni 2016. a volinike/üldkoosoleku otsusega. Kostja on mittetulundusühingute registrisse kantud 23. oktoobril 1998 (esmakande aeg). Kostja põhikirja punktide 1.9, 2.1 ja 2.2 kohaselt moodustavad seltsi liikmeskonna põhikirja nõuetele vastavad ning juhatuse või muu selleks pädeva organi poolt liikmeks vastuvõetud füüsilised isikud. Seltsi eesmärgiks on loodus-, jahikultuuri ja jahipidamise mitmekülgne arendamine ning selle järjepidevuse kindlustamine Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Lääne Virumaa maakonnas, koos oma liikmete ühistegevuse arendamine, koordineerimise ja nende huvide ja õiguste esindamisega; kultuuri- ning jahindushuvil põhineva ühistegevuse korraldamine, sh jahieeskirjade täitmise üle järelevalve teostamine ning jahiressursside kasutamine, samuti jahindusalaste heategevusürituste organiseerimine ja läbiviimine, jahilaskespordi edendamine, jahiturismi- ja lasketiiruteenuse ning muude jahindusega seotud teenuste osutamine.
4(12)
Kostja 23. märtsi 2019. a üldkoosolekul võeti vastu seltsi uus põhikiri, mille kohaselt võivad seltsi liikmeks olla Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa haldusterritooriumil seltsi eesmärkide elluviimisega tegelevad mittetulundusühingud, kellega selts on sõlminud jahimaade haldamise lepingu (punkt 3.1). Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel (punkt 3.5). Kostja 12. veebruari 2020. a juhatuse otsusega võeti seltsi liikmeteks kokku 14 MTÜ-d, sh Viivikonna jahiselts, kuuele jahtkonnale (MTÜ-le) anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hagejad on 10. detsembril 2018. a asutanud MTÜ Vaivina Jahiselts (registrikood 80558940) ning 1. augustil 2019. a MTÜ Vaivara Jahiselts (registrikood 80568476). Maakohus nõustus kostjaga, et hagejatel on võimalik oma õigusi teostada nende endi poolt asutatud jahiseltside kaudu ning hagejale I on antud väikeulukite jahilubasid ka teiste MTÜ-de (jahimeeste seltside) kaudu, mis on kostja liikmed. Samas ei väära hagejate õigust kohtulikule kaitsele pelgalt asjaolu, et hagejatel on võimalus oma jahindusest tulenevate õigusi realiseerida teiste mittetulundusühingute kaudu. Kohtu hinnangul olid väärad kostja seisukohad, et hagejad on jätkuvalt kostja liikmed ning endisel Vaivara jahtkonnal puudub õigusjärglane. Kostja 23. märtsi 2019. a üldkoosolekul kinnitatud uus põhikiri ei näe ette, et seltsi liikmeteks saavad olla füüsilised isikud (jahimehed). Kostja veebilehel avaldatud liikmete nimekirja järgi on kostja liikmeteks 20 jahiseltsi (mittetulundusühingut). Vaivara jahtkonna 6. detsembri 2019. a jahimeeste koosoleku protokolli kohaselt valiti Vaivara jahtkonna õigusjärglaseks ning kõikide õiguste saajaks MTÜ Viivikonna Jahiselts. Koosoleku protokolli punktis 5 on märgitud, et vajadus on valida Vaivara jahtkonna (jahiseltsi) õigusjärglane juriidilise isiku näol. Koosoleku juhataja A. Zhebrovskiy arvamusel pidi Vaivara jahtkonna õigusjärglaseks olema MTÜ Viivikonna Jahiselts. MTÜ-sse Viivikonna Jahiselts kuulub 35 Vaivara jahtkonna liiget.
6.2.Järgnevalt analüüsis maakohus, kas hagejate jahtkonnast väljaarvamine oli põhjendatud. Hagejad arvati seltsi liikmetest välja Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a koosoleku otsusega. Koosoleku protokolli punkti 4.1 kohaselt hääletas hageja I väljaarvamise poolt 26 kiiget, vastu 9 ning erapooletuks jäi 3 liiget. Hageja II väljaarvamise pool hääletas 29 liiget, vastu oli 8. MTÜS § 7 lg 1 p 4 kohaselt tuleb mittetulundusühingu põhikirjas märkida mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Vaivara jahtkonna jahimeeste koosoleku toimumise ajal kehtinud seltsi põhikirja punkti 4.11 sätestas järgmist: Seltsi liige arvatakse juhatuse otsusega seltsist välja ilma tema kirjaliku avalduseta järgmistel juhtudel: ▪ seltsi liige ei vasta põhikirjas seltsi liikmele esitatud tingimustele. ▪ jahtkonna juhatuse esildise alusel, kui seltsi liige ei ole tasunud majandusaasta jooksul liikmemaksu või kui seltsi liige on võetud vastutusele jahiloata jahipidamise eest või karistatud kriminaalkorras tahtlikult sooritatud kuritöö eest; ▪ seltsi liige ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi; ▪ seltsi maine olulisel määral kahjustamise tõttu; ▪ seltsi liige põhjustab oma süülise tegevusega kahju seltsi tegevusele või muudel seaduses ettenähtud juhtudel. Seltsi põhikirja punkti 4.12 kohaselt seltsist väljaarvatud liikmele tuli tema väljaarvamise otsuse vastuvõtmisest ja selle põhjustest teatada kirjalikult viie päeva jooksul. 13. 5(12)
novembril 2018. a on Vaivara jahtkond e-posti teel hagejale II teatanud: "Väljaarvamise põhjus – usaldamatus, mis oli tingitud sisetüli loomisega, jahtkonna tegevusele vastupanu osutamine ja tahtlik informatsiooni moonutamine V.Petrovi poolt." Kohus leidis, et tõendatud ei ole asjaolud, mille kohaselt hagejad edastasid valeinfot, tekitasid kollektiivi siseselt tüli, kahjustasid seltsi mainet, solvasid ja mõjutasid jahimehi, ehk mille eest hagejad jahtkonnast välja heideti. Kohtule on esitatud 26. septembri 2018. a nn initsiatiivgrupi avaldusel puuduvad allkirjad (I kd tl 72-74, tõlge tl 116-118). Avalduses on välja toodud etteheited jahtkonna juhatuse liikmele A. Zhebrovskiyle (sh protokolli võltsimine, ainuisikuline otsustamine jahilubade väljastamisel, informatsiooni mitteandmine, jahiohutuse nõuete rikkumine jms). Kohus leidis, et isikliku arvamuse avaldamine jahiseltsis toimuva kohta ja juhatuse liikme kritiseerimine ei ole seltsi maine kahjustamine, kollektiivisisese tüli tekitamine või valeinfo esitamine. Juhatus, kes juhib jahtkonda üldkoosolekute vahelisel ajal, peab arvestama sellega, et teda võidakse kritiseerida, umbusaldada vms. Juhatusel on võimalik ka ebaõiget informatsiooni ümber lükata. Samas on seltsi liikme üheks põhiõiguseks saada täielikku informatsiooni seltsi tegevuse kohta. Kohtule esitatud A. Hramtsovi postitust Facebooki keskkonnas ning tema arusaama väärteo toimepanemise kohta jahipidamisel ei saa omistada hagejatele. Kohus pidas ebaõigeks kostja seisukohta, et hageja II poolt jahimeeste allkirjade kogumist avaldusele M.K.i väljaarvamise kohta saab käsitleda kui hageja II ebaõiglast suhtumist oma jahikaaslasesse. M.K.i väljaarvamist brigaadist oli pädev otsustama jahtkonna juhatus, mitte hageja II. Lisaks hagejale II on avaldusele allkirja andnud veel viis jahimeest. Kohus kuulas 18. novembri 2021. a kohtuistungil ära tunnistajad. A.T. seletas, et hageja II rääkis talle, et esimehe kohta tuleb koostada dokument, tunnistaja kirjutas sellele alla aga dokumenti läbi ei lugenud. Tunnistaja oli tegelikult A. Zhebrovskiy seltsist väljaviskamise vastu. Tunnistaja D.M. seletas, et ta hääletas hagejate jahtkonnast väljaheitmise poolt. Hageja I osas tal pretensioone ei ole, kuid hageja II ütles tunnistajale, et mine parem ise jahiseltsist ära, muidu sind aetakse ära. Tunnistaja M.K. seletas, et hageja I töötas tema vastu ja hageja II kogus allkirju, sest tahtis tunnistajat neljandast brigaadist välja arvata. Tunnistaja arvati teisse brigaadi, ta käis jahil ja kõik oli korras. Tunnistaja hääletas hagejate jahtkonnast väljaheitmise poolt. Tunnistaja S.P. seletas, et hagejad korjasid mingeid pabereid, mida nad teistele ei näidanud. Tunnistaja sai aru, et hagejad töötavad esimehe vastu. Tunnistaja kirjutas alla dokumendile, et kaks brigaadi said jahi ajal ohtlikult kokku (oht juhusliku kuuli läbi), kuid hiljem tuli välja, et dokument oli selle kohta, et A. Zhebrovskiy ei suuda jahti korraldada. Tunnistaja E.L. seletas, et hageja II tuli tunnistaja abikaasa juurde ja palus alla kirjutada mingile paberile, abikaasa läks endast välja ja ei olnud sellega nõus, võttis hiljem ühendust A. Zhebrovskiyga ja andis selle paberi talle. Tunnistaja I.G. seletas, et ta hääletas hagejate jahtkonnast väljaheitmise poolt. Hageja I tahtis jahtkonda oma võimu alla võtta ning tema vastuvõtmisel jahtkonda rikuti reegleid. Tunnistaja A. I. seletas, et ta oli jahtkonnas revisjonikomisjonis, kuid tal puudus juurdepääs jahiseltsi dokumentidele. Revisjonikomisjon ei töötanud, sest oli survestatud. Tunnistaja S.B. seletas, et ta oli Vaivara jahiseltsi liige ning kui moodustati Viivikonna jahiselts, siis tunnistajat seal nimekirjas ei ole, kuigi ta oli 30 aastat jahiseltsi liige. Tunnistaja N.B. seletas, et ta aeti Vaivara jahtkonnast minema ning praegu on ta Vaivina jahtkonna liige. Kohus leidis, et tunnistajate ütlused on laialivalguvad, ebakonkreetsed, vastuolulised ning sisaldavad isiklikke hinnanguid hagejate ja jahtkonna juhatuse suhtes. Tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada asjaolusid, et hagejad kahjustasid oluliselt seltsi mainet, tekitasid seltsi tegevusele kahju, õhutasid jahtkonnas vaenu või ei täitnud põhikirjas sätestatud kohustusi. 6(12)
MTÜS § 16 lg 1 sätestab, et liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus leidis, et jahtkonna jahimeeste
6.novembri 2018. a koosoleku otsus hagejate jahtkonnast väljaheitmise kohta on vastuolus väljaheitmise ajal kehtinud seltsi põhikirjaga, mistõttu on otsus kehtetu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse tühistada ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Maakohus hindas ebaõigesti kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid või jättis need üldse analüüsimata. Seetõttu kohaldas kohus vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja leidis vastuväidetes hagile, et hagejad rikkusid seltsi põhikirja punkti 5.3.6, mille järgi on seltsi liige kohustatud hoidma ja kaitsma seltsi ning jahtkonna ja tema liikmete mainet. Hagejad on kahjustanud olulisel määral jahtkonna mainet ning tekitanud seltsis sisemisi tülisid, mis on põhikirja p 4.11.4 kohaselt alus seltsi liikmest väljaarvamisele. Samuti rõhutas kostja, et hagejate tegevus oli suunatud Vaivara jahtkonna liikmete lõhestamisele ja enda eestvedamisel uute jahtseltside moodustamisele. Hagejad on nõudnud ultimatiivselt Vaivara jahtkonnale eraldatud jahimaade jagamist, mida tõendavad MTÜ Vaivara jahiseltsi juhatuse liikme pöördumine A. Zhebrovskile ja MTÜ Vaivina jahiseltsi juhatuse liikme I. Jakovlevi ettepanek. Asjaolu, et Vaivara jahtkonnas sisetüli tekitamise eesmärk oli mitte võitlus jahtkonna juhatuse esimehe A. Zhebrovski väidetavalt ebaseadusliku tegevusega, vaid hagejate eestvedamisel uue jahiseltsi moodustamine, tõendab ka Vaivara jahtkonna 6. detsembri 2019. a koosoleku protokoll, mille kohaselt hääletati suurema enamusega (35 – poolt; 5 – vastu) astuda kostja liikmeks juriidilise isikuna MTÜ Viivikonna jahiseltsi kaudu. Maakohus analüüsis hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest kohtuotsuses ainult kolme: initsiatiivgrupi 26. septembri 2018. a avaldust, A. Hramtsovi postitust Facebooki keskkonnas ning tema arusaama väärteo toimepanemise kohta jahipidamisel; avaldust M.K.i väljaarvamise kohta. Ülejäänud tõendeid ei ole kohus analüüsinud ega nendest järeldusi teinud, kuigi tõendite hulgas on videosalvestused, mis tõendavad, et hagejad käitusid ebaväärikalt jahtkonna liikmete suhtes, levitasid nendest valeinfo ning infot väidetavate rahatrahvide kohta, mida tuleb maksta juhul, kui ei täideta metsseale küttimise nõudeid arvukuse nõudeid. Samas jättis analüüsimata kostja väite, et hagejad rikkusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestatud hea usu põhimõtet, sest hagejad I ja II ei ole oma õigusi teostanud kooskõlas hea usu põhimõttega. Sellega rikkus maakohus oluliselt TsMS § 442 lg 8 sätestatut. Maakohus jõudis ebaõigetele järeldustele ka nimetatud kolme dokumentaalset tõendit analüüsides. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 26. septembri 2018. a initsiatiivgrupi avalduse koostamise eestvedajateks oli hageja II ja sel juhul võiks just temale ette heita avalduses toodud väärade väidete esiletoomist. Hagejad ei ole vaidlustanud valeinfo levitamist jahtkonna esimehe A. Zhebrovskiy ja tema naise N. Zhevrovskaja kohta. See asjaolu on kostjate esitatud videosalvestusega (CD plaat GP011281) ka tõendatud. Eelmärgitut arvestades on väär maakohtu järeldus, et tegemist on isikliku arvamuse avaldamisega. 7(12)
Avalduse vormisas hageja II initsiatiivgrupi nimel ja see sisaldas valeinfot, mis põhjendamatult kahjustas jahtkonna juhatuse mainet. Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et A. Hramtsovi postitust ei saa omistada hagejatele. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et A. Hramtsovi postitusele viidetakse
26.septembri 2018. a initsiatiivgrupi avalduses. Tegemist oli järjekordse valeinfo levitamisega. Kohus hindas vääralt avaldust M.K.i väljaarvamise kohta, leides, et hageja II poolt jahimeeste allkirjade kogumist avaldusele ei saa käsitleda kui ebaõiglast suhtumist jahikaaslasesse. Kohus analüüs seda tõendid ühekülgselt, arvestamata kostja selgitusi, et tegemist oli hageja II brigadirina korraldatud M.K.i väljaarvamisega IV brigaadist ilma koosolekuta, M.K.it ära kuulamata. Hageja II M.K.i umbusaldamise põhjusi välja tuua ei suutnud, mida kostja pidas sobimatuks ja M.K. õigusi riivavaks käitumiseks. Seega oli tegemist pigem mitte allkirjade kogemisega, vaid ebaväärika kohtlemisega M.K.i suhtes ja tol ajal kehtiva põhikirja rikkumisega M.K.i IV brigaadist väljaarvamisel. Ebaõiged on maakohtu järeldused kostja tunnistajate ütluste kohta. Maakohus jättis vääralt kostja tunnistajate ütlused analüüsimata, väites otsuse põhjendustes paljasõnaliselt ja pealiskaudselt, et ütlused on "laialivalguvad, ebakonkreetsed, vastuolulised ning sisaldavad isiklikke hinnanguid hagejate ja jahtkonna juhatuse suhtes". Väär ning TsMS § 251 lg-ga 1 vastuolus on maakohtu järeldus, et "tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada asjaolusid, et hagejad kahjustasid oluliselt seltsi mainet, tekitasid seltsi tegevusele kahju, õhutasid jahtkonnas vaenu või ei täitnud põhikirjas sätestatud kohustusi" (maakohtu otsuse punkti 19.9 teine lause). Kostja tunnistajad S.P., A.T., I.G., M.K., E.L. ja D.M. kinnitasid 18. novembri 2021. a kohtuistungil, et hagejad tegelesid liikmete allkirjade kogemisega juhtkonna vahetamiseks varjatult, kuna väitasid, et koguvad allkirju teistel eesmärkidel; soovisid jahikonna juhatuse esemehe vahetada tema seljataga; hagejad pidevalt tekitasid tülisid teiste jahtkonna liikmetega, jahimeeste jahikonnast väljaheitmisele, jahimaade jagamisele ning salaküttimisele kallutamisega. Tunnistajate ütlusega on ka tõendatud, et hagejate tegevusel oli kaks eesmärki: sisetülide tekitamise kaudu heita välja liikmeid, kes ei ole nõus nende jahtkonna juhatuse esimehe kohale pürgimisega; ja lõhkuda jahtkonna liikmeskonda ning moodustada lojaalsetest liikmest ringi, kellega asutada uut jahiseltsi, kes võtab üle Vaivara jahtkonna kasutuses olevad maad. Sellistel eesmärkidel tegutsemine on vastuolus vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal kehtinud seltsi põhikirja p-ga 5.3.6 ning on põhikirja p 4.11.4 kohaselt alus seltsi liikme väljaarvamisele. Jättes tunnistajate ütlused põhjendamatult analüüsimata, rikkus maakohus oluliselt TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. See minetus tõi kaasa ka materiaalõiguse normide väära kohaldamise. Vaivara jahtkonna jahimeeste koosoleku 6. novembri 2018.a. otsus, millega otsustati hagejad jahtkonnast välja heita, vastab seadusele ja põhikirjale ning on õiguspärane. Lisaks on kostja jätkuvalt seisukohal, et pärast Vaivara jahtkonna likvideerimist on hagejate haginõue muutunud perspektiivituks, mis võimaldab kohtul jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagi rahuldamine ei anna hagejatele rohkem subjektiivseid õigusi, kui nendel praegu juba on, sest jahtkonnade liikmesus on lõppenud jahtkonnade likvideerimisega kostja uue põhikirja vastuvõtmisega. Tänaseks mitte-eksisteeriva Vaivara jahtkonna jahimeeste 8(12)
koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine ei anna hagejatele jahtosakonna väljaarvamise tõttu kaotatud jahtkonna liikme õigusi, samas on hagejatel jäänud liikmesus kostjas. Samas ei ole õige maakohtu järeldus, et MTÜ Viivikonna Jahiselts on Vaivara jahikonna õigusjärglane. Lõplikult otsustas MTÜ Viivikonna Jahiseltsi kostja liikmeks vastuvõtmise mitte Vaivara jahtkond, vaid kostja juhatus, mis võttis MTÜ Viivikonna Jahiseltsi kostja liikmeks ja otsustas sõlmida jahiseltsiga jahimaade haldamise lepingu.
Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
Maakohus analüüsis tunnistajate ütlusi kõikide teiste tõenditega koostoimes ning tegi oma lahendis õiged ja põhjendatud järeldused. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendatud, mis on jäänud maakohtu poolt kohtuotsuses analüüsimata ja kuidas tõi see kaasa ebaõige otsuse tegemise. Väär on kostja arusaam, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Ebaõiged on kostja seisukohad, et hagejad on jätkuvalt kostja liikmed (vaatamata seltsi struktuurimuudatustele) ning et endisel Vaivara jahtkonnal puudub õigusjärglane. Kostja 23. märtsi 2019. a üldkoosolekul kinnitatud uue põhikirja kohaselt võivad seltsi liikmeks olla Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Jõgevamaa haldusterritooriumil seltsi eesmärkide elluviimisega tegelevad mittetulundusühingud, kellega selts on sõlminud jahimaade haldamise lepingu (põhikirja punkt 3.1). Seltsi põhikiri ei näe ette, et seltsi liikmeteks saavad olla füüsilised isikud (jahimehed). Kostja veebileheküljel avaldatud liikmete nimekirja kohaselt on kostja liikmeteks 20 jahiseltsi (mittetulundusühingut). Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. detsembri 2019. a koosoleku protokolli kohaselt valiti Vaivara jahtkonna õigusjärglaseks ning kõikide õiguste saajaks MTÜ Viivikonna Jahiselts. Koosoleku protokolli punktis 5 on märgitud, et vajadus on valida Vaivara jahtkonna (jahiseltsi) õigusjärglane juriidilise isiku näol, milleks on MTÜ Viivikonna Jahiselts.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada resolutsiooni sõnastust. Samuti tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Lähtudes analoogia korras TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustamise tõttu kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.Hagejad on hagiavalduses palunud tunnistada kehtetuks seltsi Vaivara jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a koosoleku otsuse. Maakohus on hagi rahuldanud, leides, et otsus oli vastuolus selle tegemise ajal kehtinud kostja põhikirjaga. Samas on kohus sõnastanud resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: "Tuvastada MTÜ Ida-Viru Jahimeeste Selts Vaivara jahtkonna 06.11.2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega otsustati Valeriy Petrov ja Anatoly Plotnikov jahtkonnast välja heita, kehtetus." Selliselt ei ole lahendi resolutsioon ringkonnakohtu hinnangul üheselt arusaadav ega vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi lg 7 järgi võib sama paragrahvi lg-tes 1–6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Viidatud sätted annavad MTÜS § 24 lg-s 3 nimetatud isikutele õiguse kohtule vastavasisulise kujundushagi esitamiseks. Hagi rahuldamise korral teeb kohus otsuse, millega kujundab õigussuhte 9(12)
ümber ehk tunnistab otsuse kehtetuks. Kohus saab kehtetuks tunnistada vaid sellise otsuse, mis ei ole tühine (MTÜS § 241). Hagejad ei ole praeguses asjas esitanud ega kohus rahuldanud tuvastushagi, nagu võiks ekslikult järeldada maakohtu otsuse resolutsioonist. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 sõnastust tuleb eelmärgitut arvestades täpsustada selliselt, et 6. novembri 2018. a jahtkonna jahimeeste koosoleku otsus tunnistatakse kohtu poolt kehtetutuks (mitte ei tuvastata selle kehtetust).
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustes (p-s 18) märgituga, nagu oleks Vaivara jahtkonnal õigusjärglane MTÜ Viivikonna Jahiselts näol. TsÜS § 6 lg 1 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Vaivara jahtkond ei olnud iseseisev juriidiline isik (TsÜS §-d 24 ja 25) ning seetõttu puudus jahtkonnal iseseisev õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (TsÜS § 26 lg 1). Vaivara jahtkond oli seltsi (kostja) üks organ, mille kaudu kostja 6. novembri 2018. a seisuga kehtinud põhikirja järgi tegutses. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja õigused ja kohustused oleksid läinud üle MTÜ-le Viivikonna Jahiselts. Kõnealused põhjendused Vaivara jahtkonna õigusjärglase kohta tuleb seega kaevatavast otsusest välja jätta. Eelmärgitu ei muuda ringkonnakohtu hinnangul siiski ebaõigeks maakohtu järeldusi hagi rahuldamise kohta. Samuti ei võta kostja põhikirja muutmine ja Vaivara jahtkonna likvideerimine hagejatelt õigust nõuda jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Isikutel, kellel on MTÜS § 24 lg-st 3 lähtuvalt õigus mittetulundusühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ringkonnakohtu arvates ka õiguslik huvi. Nende vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi mittetulundusühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende olemasolevast või vaidluse all olevast liikmesussuhtest ühinguga. Hagejad on põhjendanud jahtkonna otsuse kehtetuks tunnistamise nõude juurde jäämist sooviga esitada edaspidi kostja vastu nõudeid kehtetuks tunnistatud otsusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Erinevalt juriidilise isiku organi otsuse tühisusest saab otsuse kehtetusele tugineda vaid siis, kui kohus on otsuse kehtetuks tunnitanud.
12.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
12.1.Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning oma järeldusi otsuses TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Maakohus on otsuses kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses hinnanud. Üldjuhul ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.
12.2.Kostja leiab, et maakohus on jätnud hindamata osa dokumentaalseid tõendeid, kuid konkreetsemalt viitab kostja kaebuses koos 18. veebruari 2019. a hagivastusega esitatud videosalvestistele (CD-plaat GP011281). Samas on vestlused videosalvestistel valdavas osas venekeelsed. TsMS § 33 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta TsMS § 33 lg-st 3 lähtudes dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 27. veebruari 2019. a kirjaga andnud kostjale 10-päevase tähtaja vastuse venekeelsete lisade tõlgete esitamiseks ning hoiatanud TsMS § 33 lg-tele 1 ja 3 viidates, et tõlgete esitamata jätmisel jätab kohus dokumendid tähelepanuta (I kd, tl 91). Kuna salvestistel olevatest vestlustest kohtule tõlkeid esitatud ei 10(12)
ole, võis maakohus TsMS § 33 lg-test 1 ja 3 tulenevalt jätta kõnealused võõrkeelsed tõendid asja lahendamisel tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvestada nende dokumentaalsete tõenditega ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 2).
12.3.Muus osas ei ole apellatsioonkaebuses osutatud sellistele asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavatele dokumentaalsetele tõenditele, mida maakohus ei oleks otsuses hinnanud.
12.4.Kokkuvõttes jõudis maakohus järeldusele, et kostja väited, mille kohaselt edastasid hagejad valeinfot, tekitasid kollektiivi siseselt tüli, kahjustasid seltsi mainet, solvasid ja mõjutasid jahimehi (ehk asjaolud, mille eest hagejad jahtkonnast välja heideti), ei ole asjas tõendamist leidnud. Tunnistajate ütlused olid kohtu hinnangul laialivalguvad, ebakonkreetsed, vastuolulised ning sisaldasid isiklikke hinnanguid hagejate ja jahtkonna juhatuse suhtes. Apellatsioonkaebuses hageja küll ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega, kuid see iseenesest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja taotlusel üle kuulatud tunnistajate S.P., A.T., I.G., M.K., E.L. ja D.M. (III kd, tl-d 42–45 pöördel) ütlused sisaldavad paljus tunnistajate endi hinnanguid hagejate käitumisele ja selle motiividele. Vaidluse lahendamise seisukohalt oluliste faktiliste asjaolude kohta on ütlustes infot napilt.
12.5.Kostja märgib apellatsioonkaebuses iseenesest põhjendatult, et ka tunnistajate ütlustega on võimalik tõendada asjaolusid, mille kohaselt kahjustasid hagejad seltsi mainet, tekitasid seltsi tegevusele kahju, õhutasid jahtkonnas vaenu ning ei täitnud põhikirjas sätestatud kohustusi. Samas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul asunud vaidlustatud otsuses teistsugusele seisukohale. Maakohus on leidnud, et praegusel juhul ei ole kõnealused asjaolud tunnistajate ütlustega tõendatud.
12.6.Ringkonnakohus möönab, et hagejad võisid olla jahtkonna juhatuse tegevuse suhtes kriitilised ning jahtkonna koosolekud võisid mööduda emotsionaalses ja pingelises õhkkonnas, kuid see ei anna alust pidada jahtkonna jahimeeste 6. novembri 2018. a koosoleku otsust hagejate väljaarvamise kohta õiguspäraseks. Samuti ei anna hagejate väidetav hea usu põhimõtte vastane käitumine (TsÜS § 138) iseseisvat alust hagejate jahtkonnast välja heitmiseks.
13.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kohtul menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
13.1.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
13.2.Maakohus on vastuolus TsMS § 173 lg-ga 2 vaidlustatud otsuses märkinud, et määrab vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätesatud korras. Ringkonnakohus rõhutab, et menetluskulude jaotamine ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu eraldiseisvad otsustused (vt nt Riigikohtu 19. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547, p 13). TsMS § 174 lg-s 4 sätestatu puudutab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ning ei võimalda jätta kohtul märkimata menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel.
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik maakohtu viidatud minetus apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning jaotada käesoleva otsusega TsMS § 173 lg-tes 1 11(12)
ja 2 lähtudes ka maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Kuna maakohus hagi rahuldas ning ringkonnakohus maakohtu otsust lõppjäreldustes ei muuda, jäävad menetluskulud maakohtu menetluses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
14.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.