2-23-4205/5 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 25.05.2022 lõhuti aadressil xxx asuva hoone ukseklaas. Kostja viskas puuviljade transportimise aluse vihahoos vastu xxx asuva hoone ukseklaasi, mille tagajärjel ukseklaas purunes. Tallinn, xxx korteriühistu oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga, ettevõtte kindlustuse poliis nr xxx. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kindlustuslepingute üldtingimused U100/2020 ja varakindlustuse üldtingimused V100/2020. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus ehitise klaasi purunemise korral on 63,00 eurot. Hoone ukseklaasi vahetuseks tegi hinnapakkumise A OÜ summas 6642,00 eurot (koos käibemaksuga). Hageja hüvitas ukseklaasi vahetuse maksumuse summas 6579,00 eurot kindlustusvõtja arveldusarvele. Omavastutus summas 63,00 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja nimel saatis hageja koostööpartner Q OÜ 06.12.2022 kostja e-posti aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (kindlustusandja tagasinõue kahju eest vastutavale isikule). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 23.12.2022. Kostja tagasinõudele vastu ei vaielnud, kuid ei ole ka kahju hüvitanud. Hageja palub mõista R K ́lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja 6734,37 eurot, millest 6579,00 eurot on põhinõue ja 155,37 eurot on seisuga 17.03.2023 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis, viivis alates 18.03.2023 kuni põhinõude (6579,00 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; menetluskulud ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused

Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud: 02.05.23 jäetud kostja teadaolevale muule aadressil xxx; 08.06.23 jäetud kostja elukohajärgse aadressi xxx, Eesti postkasti; 02.05.23 jäetud kostja teadaolevale muule xxx, Eesti; 11.04.23 kätte toimetatud e-postiga, xxx. Kostja pidi hagile vastama 14 päeva jooksul arvates materjalide kättetoimetamisest, kuid ei ole tänaseni seda teinud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kohtutoimiku põhjal. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 665 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 665 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Hageja esindaja pakub teenust 120 eur/tund, käesolevas asjas on esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 1 tundi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 785 eurot (665+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (785 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.