avaldaja/võlgnik F.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja Janne Mets (e-post XXX) Usaldusisik: K.M [email protected])
(isikukood
XXX,
e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.O maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja F.O (isikukood XXX) pankrot 02. detsembril 2025, kell 18.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada F.O pankrotihalduriks Andrus Õnnik (isikukood 36209014213, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).
Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 18.12.2025 kell 11.00 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas, saal nr 2, asukohaga Lossi 2, Kuressaare ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada F.O-d ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja (Lossi 2, Kuressaare) 18.12.2025 kell 10.55.
6.Kohus hoiatab F.O-d, et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne 1
2-25-14595 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 09.12.2026.
10.Jätta menetluskulud võlgniku F.O kanda.
11.Määrata usaldusisiku K.M tasu suuruseks 231 eurot, millele käibemaksu ei lisanud.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks summas 231 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Arexius OÜ, registrikood 14848900, arvelduskonto nr EE907700771004404575 AS LHV Pank) .
13.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.
Asjaolud ja menetluse käik
1.F.O (avaldaja, võlgnik) esitas 05.09.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 22.09.2025 esitas võlgnik avalduse täienduse.
2.Esitatu kohaselt lõppes tema viimane tööleping tervislikel põhjustel seoses tervise halvenemisega, kergemat tööd tööandjal pakkuda ei olnud. On senini tegelenud tervise taastamise ja parandamisega. Septembrikuu lõpus on uued ajad erinevate arstide visiitidele. Ees ootab uus töövõime hindamine ja seljaoperatsioon 07.11.2025 Tartus. Soovib tekkinud võlgnevused tasuda kohustustest vabastamise menetluses, osaliselt korteri müügist saadava tulu eest kuna muid kiiremaid võlgnevuste tasumise võimalusi hetkel ei ole. Otsib enda tervisest tulenevalt jõukohast tööd, kuid seni on väljavaated olnud halvad. 22.09.2025 esitas võlgnik kohtule väljavõtted Hasartmängude piirangu registreerimise registrist, millest nähtuvalt on võlgnik seadnud endale toto, loto ja õnnemängu mängimise piirangud. 2
2-25-14595
3.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 29.09.2025 menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks K.M-i ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik K.M esitas 29.10.2025 kohtule usaldusisiku aruande.
4.1.Usaldusisiku poolt tehtud järelpärimiste vastuste ja võlgniku maksejõuetusavalduse alusel on usaldusisik koostanud võlanimekirja, mille kohaselt on kolmandatel isikutel nõudeid võlgniku vastu kogusummas 11504,24 eurot. Võlgniku sissetulek koosneb osaliselt töövõimehüvitisest summas 370 eurot ja töötuskindlustushüvitisest summas 410 eurot (makstakse kuni 06.12.2025). Võlgnikule kuulub 1/3 kinnisasjast registriosa numbriga 2120241 (korteriomand) mille eeldatav väärtus on 8900 eurot. Korteriomandiga seoses on tekkinud võlgnevused ning eelduslikult saaks vara müügist laekuvaga katta kohustusi summas 2000-2500 eurot. Võlgnik kasvatab 3 last, kellest 1 laps elab võlgnikuga ja kahele lapsele maksab võlgnik laste emaga kokkuleppe korras elatist 100 – 200 eurot kuus. Võlgniku sissetuleku suurus ei võimalda võlausaldajate ees kohustusi täita. Võlgniku võimalused tööle saada lähimal ajal on piiratud, kuna tema tervislik seisund seda ei võimalda. Lähiajal on planeeritud operatsioon ja võlgnik soovib taotleda täielikku töövõimetust. Usaldusisik leiab eeltoodust tulenevalt, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik võttis Multitude Bank plc (Ferratumist) laenu veebruaris 2024 hambaravi jaoks. Kuna võlgnikul olid elatise maksmise kohustuse täitmata jätmisest võlad riigi ees ligi 3000-4000 eurot, võttis võlgnik laenu Bondora AS-st. Elatise võlgnevus riigi eest sai tasutud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgnikul ei ole võimalusi leida tasuvat töökohta, kuna võlgnikul ühelt poolt puudub hea haridus ja teiselt poolt on võlgnikul käesoleval hetkel pikemat perioodi terviseprobleemid ning talle on määratud osaline töövõimetus. Võlgniku töötasud on olnud varasemalt madalad ning isegi juhul kui võlgnik saaks tööl käia on vähe tõenäoline, et ta suuteline kõik võlad ära tasuma, sest tal on 3 ülalpeetavat. Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustusest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisik esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks ja palub määrata tasu toimingutasuna 231 eurot (käibemaksu ei lisandu). Usaldusisik tegutseb äriühingu Arexius OÜ kaudu, ning äriühing ei ole käibemaksukohuslane. Tasu palub usaldusisik võlgnikult välja mõista äriühingule, mille kaudu usaldusisik tegutseb või hüvitada see riigi vahenditest. Usaldusisik tegi järgmised toimingud: 27.03 – 24.04.2025 Võlgnikuga suhtlemine telefoni ja e-posti teel 30 min; 27.03 - 24.04.2025 Päringute tegemine registritest, võlausaldajatele, pangale 30 min ja 24.04.2025 Usaldusisiku aruande koostamine (saadud päringute analüüs, aruande koostamine + lisad) 2,5 h. Kohtu seisukoht
6.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 29.10.2025 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku andmetel koosneb võlgniku sissetuleku osalisest töövõimetoetusest ja töötuskindlustushüvitisest, mida makstakse kuni 06.12.2025. Võlgnik on usaldusisikule avaldanud, et kavatseb seoses terviseseisundiga taotleda täielikku töövõimetust. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat, kellest üks elab koos võlgnikuga ning teistele lastele maksab võlgnik elatist. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgniku kohustused kogusummas 11504,24 eurot. Võlgnikule kuulub 1/3 kinnisasjast registriosa numbriga 2120241 kuid kinnisasja väärtus ei ole piisav, et täita kõik võlgniku kohustused. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 3
2-25-14595 töötasud on olnud varasemalt madalad ning isegi juhul kui võlgnik saaks tööl käia on vähe tõenäoline, et ta on suuteline kõik võlad ära tasuma, sest tal on 3 ülalpeetavat. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
8.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
9.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
10.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. TMS § 51 lõike 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused lõpevad. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu, mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
11.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
13.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
14.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe 4
2-25-14595 aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
15.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
16.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis alates 01.01.2025 on 177,20 eurot. PankrS § 23 lg 51 järgi riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi on usaldusisiku tasu 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tund.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud ja põhjendatud on usaldusisiku tasuks määrata (3,5 x 66) 231 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.
20.TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri 5
2-25-14595 või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada. Seetõttu hüvitatakse usaldusisiku tasu menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku taotlusel määrab kohus tasu büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.