Pankrotiõigus

2-21-9892

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule. usaldusisik peab võlgniku maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma. kohustada usaldusisikut esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas. Aruandes kajastada summaarselt võlausaldajatele tasutud summad. Esimene aruanne esitada kohtule 20. juuniks 2024. kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne.

EDASIKAEBAMISE KORD

2(10)

2-21-9892 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

Viru Maakohus kuulutas 12.09.2022. a määrusega välja N S pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihaldur esitas 23.05.2023. a kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi PankrS § 158 lg 4 alusel ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihaldur esitas taotluse deposiidi määramiseks ja palus määrata kohtul deposiiti tasutavaks summaks 1300 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat ei tasu, palub haldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kohus tegi 29.05.2023. a määruses ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1300 eurot hiljemalt 12. juuniks 2023. Kohtu määratud ajaks pankrotimenetluses deposiiti nõutud summat ei tasutud. Pankrotimenetluse lõpetamise taotlus Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta N S on arvelduskontod: • •

S AS-s arvelduskonto nr XXX, mille saldo 12.09.2022, s.o pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, oli 23,84 eurot; AS-s S P arvelduskontot nr XXX, mille saldo 12.09.2022, s.o pankroti väljakuulutamise päeva seisuga, oli 0,00 eurot.

Haldur lubas N S kasutada arvelduskontot S AS-s, mistõttu ei kuulu konto jääk pankrotivara hulka. N S ei olnud esitanud 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsioone. Haldur esitas dekla-ratsioonid, misjärel laekus pankrotivara hulka 211,00 eurot. Töötasust on pankrotivarasse laekunud 509,09 eurot. Seega on pankrotivaras kokku 801,09 eurot.

Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta

3(10)

2-21-9892 •

Ajutise pankrotihalduri tasu ja ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 1148,40 eurot koos käibemaksuga, millest 784,80 eurot koos käibemaksuga mõisteti välja riigi vahenditest ja 363,60 eurot N S (alus: Viru Maakohtu 12.09.2022. a määrus);

•

Pankrotihalduri arvestatav tasu:

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 2022. aastal 130,80 eurot ja 2023. aastal 145,00 eurot. Haldur tegi N S pankrotimenetluses järgmised toimingud arvestusega 130,00 eurot tunnis:

2-21-9892 Seega on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed 2630,40 eurot, millest 784,80 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigi vahenditest, 801,09 eurot (ajutise halduri tasu ja halduri tasu osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 1044,51 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid N S pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandieset käesolevas pankrotimenetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud müüa. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: Eesti Vabariik M - ja T kaudu - 31 207,58 eurot

R K AS

93,60 eurot III järgu nõudeid ei esitatud.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 5(10)

2-21-9892 Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsusega asjaolud N S ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus Maksejõuetuse tekkimise põhjus on vastutustundetu kohustuste võtmine ja tekitamine, arvestamata reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud kohustusi tegasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes

N S on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on N S kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nähtuvalt M ja T vastusest pankrotihalduri järelepärimisele on N S saanud pankrotimenetluse ajal maksustatava tulu P P OÜ-st ja A W OÜ-st.. N S esitas pankrotiavalduse kohtusse 21.06.2021, seega enne FIMS kehtima hakkamist ja seega kohalduvad N S kohustustest vabastamise menetluse algatamisele pankrotiseaduse sätted. Pankrotihaldur teatab N S kohustuses vabastamise menetluseks võlausaldajate makserekvisiidid: Eesti Vabariik M - ja T kaudu - 31207,58 eurot, jaotis järgus 99,7% Arvelduskonto XXX või XXX Selgitusse: N S (ik XXX) Viitenumber XXX R K AS - 93,60 eurot, jaotis järgus 0,3% Arvelduskonto nr XXX Selgitusse: N S (ik XXX) Lisaks eeltoodule teavitab pankrotihaldur kohut järgnevas: PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eesti Vabariigi M - ja T nõude aluseks on erinevad menetluskulude hüvitise nõuded, R K AS nõude aluseks on Viru Maakohtu 20.09.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9323 N S väljamõistetud kahjuhüvitis.

6(10)

2-21-9892 Menetlusabi taotlus Nähtuvalt ülaltoodust ei ole N S pankrotimenetluses piisavalt vahendeid, mille arvelt katta pankrotihalduri tasu. 2022. a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot. Kohus mõistis riigi vahenditest 12.09.2022. a määrusega välja mõistnud ajutise halduri tasu osaliselt, 654,00 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot koos käibemaksuga. N S pankrotihaldur taotles tasuks 1235,00 eurot, millele lisandub käibemaks 247,00 eurot, kokku 1482,00 eurot. Tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Halduri tasu on haldurile osaliselt, 1044,51 eurot koos käibemaksuga, hüvitamata. Pankrotihaldur taotleb N S nimel 870,43 eurot menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks, millele lisandub käibemaks 174,08 eurot, kokku 1044,51. Halduri lõppseisukoht PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Haldur palus kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 1300 eurot. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt PankrS § 158 lg 6 alusel määratavat summat, siis pankrotihaldur taotleb

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7(10)

2-21-9892 Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu Pankrothalduri taotluse kohaselt on kokku haldur kulutanud võlgniku pankrotimenetluses 9,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, seega tasu kokku 1235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot. Halduri tasu sisaldab ka pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, 8(10)

2-21-9892 välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2022. a oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot, seega on kolmekordne alammäär 1962 eurot. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukust leiab kohus, et pankroti halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada - 9,5 tundi arvestusega 130 eurot tunnis, tasu 1235 eurot. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Kohus kinnitab pankrotihalduri töötasuks 1235 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu 247 eurot, kokku 1482 eurot ja mõistab see välja OÜ-le S M.K., mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Halduri tasust 437,49 eurot (koos käibemaksuga) tuleb mõista välja pankrotivara arvelt. Kohus annab võlgnikule menetlusabi 1044,51 eurot (koos käibemaksuga), kohustusega hüvitada menetlusabi kulud 259,71 eurot (koos käibemaksuga) osade kaupa. Kohus vabastab võlgnikku pankrotihalduri tasu 784,80 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur märkis aruandes, et avaldas elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajal puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). 9(10)

2-21-9892 * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). FiMS § 49 lg 1 sätestab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat. Edasikaebamise kord PankrS § 164 lg 1 ja 2 alusel, määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. PankrS § 150 lg 5 kohaselt, pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1 ja 2 ning § 171 lg 4).

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.