Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

tegemiseks tsiviilasjas nr 2-20-6158 sõlmitud kompromissimääruse järgselt moodustamisele kuuluvate kinnistute omandikande tegemiseks hageja nimele.

MAAKOHTU LAHEND

kuuluma vaid hagejale ja kostjale ühisomanikena ning muutus väärtuseline osakaal (hageja 5/6 (1/6 + (1/2 + 1/6)) ja kostja 1/6 väärtusest). Kostja on ühisomanik H. Liivi pärijana ning hageja on ühisomanik nii H. Liivi kui ka L.-H. Liivi pärijana. Kostja on kinnisasja 1/6 suuruse kaasomandiosa ühisomanik, kuid seda üksnes H. Liivi pärijana. L.-H. Liivi pärija on vaid hageja, sest tema oli testamendis nimetatud ainupärijaks, kostja oli nimetatud annakusaajaks. Kohtu hinnangul tuleb lõpetada pärandvara ühisus H. Liiva pärandvara osas. Tsiviilasjas nr 2-20-6158 sõlmisid hageja ja X kompromissi, milles leppisid kokku, et kaasomand lõpetatakse kinnisasja jagamisega kolmeks iseseisvaks kinnistuks (XXXXXXXXX tn X XXXXXXXXX X ja XXXXXXXXX tn X). Tartu Maakohus kinnitas 12. aprillil 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi ja lõpetas menetluse. Kaasomandi lõpetamisel kinnisasja jagamise teel kolmeks eraldiseisvaks kinnistuks on tegemist kinnisasja käsutamisega. Kinnisasja käsutamiseks vajavad hageja ja X PärS § 148 lg 1 kohaselt kostja nõusolekut, sest kostja on kinnisasja 1/2 suuruse kaasomandiosa ühisomanik. Kuigi kostja ei ole nõustunud tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud kompromissiga ja on selle vaidlustanud, leidis maakohus, et kostjat ei ole seadusjärgsest pärandist ilma jäetud, samuti ei ohusta kaasomandi lõpetamiseks sõlmitud kompromiss ühelgi viisil kostja õigusi. Pärandvara jagamine toimub PärS § 152 lg-te 3 ja 4 järgi kaasomandi lõpetamise sätete alusel, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti ning kokkuleppe mittesaavutamisel jagab pärandvara kohus. PärS § 159 lg 1 kohaselt arvestatakse pärandvara jagamisel kaaspärijate huve ja enamiku soove. Pärandvara jagamise piirangud ja erisused võrreldes asjaõigusseadusega on sätestatud PärS § 159 lg-tes 2 ja 3, mis näevad ette, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale ning kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Kuna kaasomand kaasomanike (X ja hageja) vahel on lõpetatud, tuleb kohtul lõpetada pärijate ühisomand tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi kinnitava määruse alusel moodustatava kinnistu XXXXXXXXX tn X (pindala ca 3063m2) ja XXXXXXXXX tn X 1/2 kaasomandiosa osas. Hageja on taotlenud pärandvara jagamist viisil, et nii moodustatav kinnistu XXXXXXXXX tn X kui ka XXXXXXXXX tn X 1/2 kaasomandiosa jääb täielikult hagejale ning hageja kohustub tasuma kostjale pärandiosa kaotuse eest hüvitist. Kostja ei ole viidatud jagamisviisile vastu vaielnud, kuid soovis pärandiosa kaotuse eest saada kas suuremat hüvitist või asendusmaad. Kostja ei ole esitanud vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil, kui hageja on taotlenud. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Mh tuleb arvestada, et kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 11). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlust ei ole selles, et hageja soovib saada ühisomandis oleva pärandvara enda omandisse hüvitise eest. Kuna kostja vastuhagi esitanud ei ole ja on nõustunud omandiosa kaotusega hüvitise eest, tuleb pärandvara ühisus ning ühisomand lõpetada XXXXXXXXX kinnistu

(registriosa nr XXXXXX) 1/2 kaasomandiosa suhtes või tsiviilasjas nr 2-20-6158 kompromissi kinnitava määruse alusel registriosa nr XXXXXX jagamisel tekkivate kinnistute suhtes viisil, et need jäävad hagejale. Hageja on esitanud eksperthinnangu nr 0274-22-TA, millega hinnati korteriomandi nr 1 väärtuseks 17 000 eurot ja eksperthinnangu nr 0275-22-TA, millega hinnati maatüki (3063m2) turuväärtuseks 21 000 eurot. Kostja on kinnistu väärtuse tõendamiseks esitanud internetiportaali Borg Kinnisvara väljavõtted, mis aga ei hõlma vaidlusalust kinnistut. Seega lähtus maakohus pärandiosa väärtuse kindlaksmääramisel hageja esitatud eksperthinnangutest. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub pärandvarast 5/6 ja kostjale 1/6. Seega on kostjale määratava hüvitise suuruseks 6333 eurot (38 000 eurot / 6). Kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-ga 5 ja kinnitusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-ga 8 saab kaasomandi lõpetamisel tehtav kohtuotsus asendada üksnes kostja kui hageja soovitud viisile vastu vaielnud ühisomaniku tahteavaldust kinnistu jagamiseks (Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13). TsÜS § 68 lg 5 alusel nõutav ja hagi rahuldamise korral kohtulahendiga asendatav tahteavaldus peab olema selge (Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu 27. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Kuigi hageja on taotlenud pärandvara jagamist, on kohtu arvates ühisomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

XXXXXXXXX X kinnistu ja XXXXXXXXX X korteri nr 1 suhtes pärandvara jagamise järgselt määratav kaasomand nii, et omand jääb täies ulatuses hagejale, kes tasub kostjale 1/6 pärandvara (või ka kaasomandi osa) kaotuse (väljaostu) eest 5000 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel määratava õiglase hüvitise. Lisaks palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks tsiviilasjas nr 2-20-6158 sõlmitud kompromissimääruse järgselt moodustamisele kuuluvate kinnistute omandikande tegemiseks hageja nimele. Hageja on esitanud nõude lõpetada kaasomand asja(de)le, mida ei ole olemas (jagatav ja määratav kaasomand). Hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on X linnas XXXXXXXXX tn X asuva kinnistu puhul jätkuvalt tegemist ühe kinnistuga, mille kaasomanikeks on X (1/2 kaasomandist) ja ühisomanikena hageja ja kostja (1/2 kaasomandist). Hagejal ja kostjal on mõttelised osad pärandvara ühisuses. Pärandvara ühisuse jagamine, st selle lõpetamine kaasomandi sätete alusel, on võimalik, kuid hageja ei ole seda nõudnud. Hageja ei esitanud alternatiivseid nõudeid, märkides üksnes hüvitise maksmiseks alternatiivsed võimalused, kuid maakohus on hagi rahuldanud alternatiivsetel alustel. Maakohus on ise ilma hageja nõudeta otsustanud lõpetada ühisomandi kinnistu 1/2 kaasomandi suhtes. Hageja saab esitada alternatiivseid nõudeid (mida käesolevas tsiviilasjas hageja teinud ei ole) ning seejärel kohus otsustab, kas rahuldada üks või teine alternatiivne nõue, kuid kohtuotsus ei saa olla alternatiivne, sel juhul ei ole täidetud TsMS § 442 lg 2 p 5 nõuded. Kuivõrd hageja ei esitanud pärandvara jagamise nõuet, ei saanud kostja vastuhagi esitada. Vastuhagi saab esitada alles pärast seda, kui menetluses on esitatud nõuetekohane hagi. Seega on käesoleva tsiviilasja kohtueelne menetlus olnud puudulik. Asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks, kus hageja saab esitada korrektse pärandvara jagamise nõude, seejärel tuleb anda kostjale võimalus esitada sellele vastuhagi ja kaasata menetlusse ka teine kaasomanik X, kui hageja või kostja taotleb pärandvara jagamist kinnistu reaalosadeks jagamise teel. Kostja on menetluses läbivalt hageja poolt esitatud nõudele vastu vaielnud, selgitades korduvalt, et hüpoteetiliselt tulevikus tekkivate kinnistute jagamine ei ole õiguslikult võimalik. Maakohus on tuginenud ebaõigele eeldusele, et kostja on kohustatud täitma Tartu Maakohtu

ekspertarvamuses pole märgitud. Kostja poolt esitatud tõendite kõrvalejätmine on põhjendamatu. Kinnistu turuväärtus on oluliselt suurem, kui maakohtu poolt tuvastatud. Pooled esitasid oma ema (L.-H. Liiv) pärandit puudutavad dokumendid, millest nähtub, et ema testamendi kohaselt pidi hageja kinnistu nr XXXXXX mõttelise osa müügi korral maksma kostjale 25% müügihinnast. Hageja sõlmis Xiga kinnistu reaalosadeks jagamise kokkuleppe, mis on kinnisasja käsutamine sarnaselt müügiga ja seega tuleks pärandavara jagamise hagi menetlemisel arvestada ka kostjale määratud annakuga, mida maakohus teinud ei ole. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Käesoleval juhul ei saanud asjaolud olla uuele kohtunikule selged, kuna asjas toimunud kohtuistungi helifail oli rikkis ning kohtuistungi protokoll kajastas istungil toimunut üksnes lühidalt ja refereerivalt. Kostja oli 6. juulil 2022 avaldanud kohtule ettepaneku pärandvara jagamiseks, sh reaalosadeks jagamise teel kaasomandi lõpetamiseks ja sel juhul oleks pidanud menetlusse kaasama ka kinnistu kaasomaniku Xi. Sellele asjaolule oleks uus kohtunik pidanud kostja tähelepanu juhtima, kuivõrd asja määramisel uuele kohtunikule ei olnud eelmenetlus veel lõppenud. Selle asemel on uus kohtunik otsustanud tsiviilasja enda kätte saamisel koheselt eelmenetluse lõpetada ja teinud teatavaks kohtuotsuse tegemise aja. Kohus ei ole viidanud kohtuniku taandamise ega tõendite uuesti uurimise võimalusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

menetlusse (II kd, tl 30). 9. novembril 2022 on Tartu Maakohtu kohtunik Hele Kaldma teinud asjas määruse, millega luges eelmenetluse lõppenuks ning määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Maakohus leidis, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled oma seisukohti kohtule põhjalikult selgitanud, sh esitanud ka tõendid. Maakohus eeldas sellest tulenevalt, et pooled on juba esitanud kõik oma põhilised väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid. TsMS § 20 lg 1 järgi, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus koosseis seda kordama, kui pooled seda ei taotle. Tegemist on kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtte väljendusega, mis suulise menetluse puhul peaks üldjuhul tähendama ka seda, et vaid see kohtukoosseis, kes oli asja suulise (seisukohti kokkuvõtva ja lahendi tegemisele eelneva) arutamise juures, teeb asjas lahendi. Praeguses menetluses on toimunud 28. veebruaril 2022 kohtuistung, kus asja arutas kohtunik M. Vutt. Riigikohus on 16. aprilli 2014. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-30-14 p-s 13 selgitanud, et TsMS § 20 lg 1 mõtteks on, et uus kohtunik peab asja sisulisel läbivaatamisel saama hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid ja tuvastada ise kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Asja algusest peale arutamine ei tähenda aga, et uuesti tuleb läbi viia eelmenetlus. TsMS § 20 lg 1 teise lause järgi ei pea uus kohtunik ka tõendeid uuesti koguma ega uurima, kui pooled seda ei taotle. Kui uus kohtunik leiab, et eelmenetlus on puudulik, mh kui poolte seisukohad ei ole talle arusaadavad või varem ei ole pooltega õiguse kohaldamist ja tõendamiskoormuse jaotust piisavalt arutatud, saab ta eelmenetluse uuendada. Otsuse saab uus kohtunik teha, kui asja on tema arvates arutatud ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Kui asjas on peetud asja arutamiseks kohtuistung, tuleb seda siiski vähemasti üldjuhul korrata. Pooltele tuleb kohtuniku asendamisel tagada kindlasti ka võimalus esitada kohtuniku vastu taandusavaldus. Ringkonnakohus leiab, et see, et uus kohtukoosseis ei pea üldjuhul uuesti tõendeid koguma, ei tähenda aga, et kohtukoosseisu vahetumisel ei tule anda pooltele võimalust avaldada seisukohta ja esitada taotlusi varasema kohtukoosseisu poolt kogutud ja uuritud tõendite suhtes. Samuti ei ole pooled praeguses menetluses avaldanud uuele kohtunikule seisukohta eelmenetluse lõpetamise osas. Lahendit tegev kohtukoosseis peab tagama kohtuasja vahetu arutamise, selleks ka vahetult hindama tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetluses oluliselt rikkunud TsMS § 20 lg-t 1 ja lugenud eelmenetluse praeguses asjas lõppenuks.

PärS § 148 lg 1 järgi vaja avaldaja (praeguses menetluses kostja) nõusolekut, sest avaldaja on kinnisasja 1⁄2 suuruse kaasomandiosa ühisomanik. Ilma avaldaja nõusolekuta Ü. Liiv ja X kinnisasja kolmeks jagada ega selle tarbeks kinnistusraamatu kandeid muuta ei saa. Maakohus on praeguses menetluses sidunud otsuse resolutsiooni tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud lahendiga. Iseenesest võib olla lubatud alternatiivne tulevikku suunatud võimalus ühise omandi lõpetamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks olukorras, kus kinnisasja jagamine on tõenäoline. Ebaselgeks jääb ja täitmisel võib probleeme tekitada kohtulahend, millega kohus tuvastab kohustuse anda nõusolek omanikukande kustutamiseks lähtuvalt tsiviilasjast, milles tehtud lahend ei ole kohustatud isikule siduv. Nimetatu võib tekitada ohu, et praeguses menetluses tehtava kohtulahendi resolutsiooni võib ekslikult tõlgendada selliselt, et tsiviilasjas nr 2-20-6158 tehtud lahend kehtib siiski ka kostja suhtes.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.